Singulaarsus
|
See artikkel räägib füüsika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Singulaarsus (täpsustus) |
Gravitatsiooniline singulaarsus on teoreetiline seisund, mille puhul ennustatakse, et gravitatsioon osutub nii intensiivseks, et aegruum ise laguneb katastroofiliselt. Sellisena ei kuulu singulaarsus enam tavapärase aegruumi osaks ja seda ei saa määratleda "kus" või "millal".
Gravitatsioonilised singulaarsused eksisteerivad üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ristumiskohas; seetõttu ei saa singulaarsuse omadusi kirjeldada ilma (seni veel loomata) töötava kvantgravitatsiooni teooriata.
Gravitatsioonilised singulaarsused on singulaarsused, mis ilmnevad Albert Einsteini gravitatsioonivälja võrrandi lahenditega.
Roger Penrose'i ja Stephen Hawkingi singulaarsust käsitlevate teoreemide kohaselt on singulaarsus selline punkt, millest kaugemale ei saa geodeetiline joon jätkuda (või millest ei saa geodeetilist joont läbi tõmmata[1]).
Uus-Meremaa matemaatik ja astrofüüsik Roy Kerr väitis 2023. aastal oma uurimuses, et füüsiliselt singulaarsusi ei eksisteeri.[2][3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Algsingulaarsus
- Alasti singulaarsus
- Penrose'i-Hawkingi singulaarsuse teoreemid on üldrelatiivsusteoorias teoreemid selle kohta, kuidas gravitatsioon tekitab singulaarsusi, näiteks mustades aukudes.
- Schwarzschildi singulaarsus
- BHL-i singulaarsus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Что такое сингулярность?. dzen.ru.
- ↑ «Сингулярностей не существует», — утверждает первооткрыватель чёрных дыр Рой Керр. habr.com, 31. detsember 2024.
- ↑ R. P. Kerr. Do Black Holes have Singularities?. arxiv.org.