Roman Nyman

Allikas: Vikipeedia
Roman Nyman
Sünniaeg 5. november 1881
Tallinn
Surmaaeg 23. aprill 1951
Tallinn
Tegevusala maalikunstnik, teatrikunstnik
Kunsti õppinud A. Stieglitzi kunsttööstuskool

Roman-Stephan Nyman (5. november 1881 Tallinn23. aprill 1951 Tallinn) oli eesti maali- ja teatrikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Nyman sündis Tallinnas aednik Wilhelm Nymani perekonnas. Lõpetas Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja aastatel 1900-1906 õppis Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskooli teatridekoraatori erialal.

Aastatel 1906–1909 viibis kooli stipendiumiga Pariisis, Itaalias ja Norras, kus töötas peamiselt teatreis. Norras reisis ta Kristiaania (Oslo) ümbruses ning käis lavastuse "Peer Gynt" kujunduse tarbeks materjali kogudes Lillehammeris, Lomis ja Gudbrandsdalis.[1] Sellest ajast on säilinud mitmed tema joonistused norra omanäolisest puitarhitektuurist.[2]

1909. aastal pöördus ta tagasi Peterburi, kus töötas Aleksandra ja Maria teatris A. Šervašidse abilisena dekoratsioonide maalimises [3] ning riigiteatrite raamatukoguhoidjana Keiserlike Teatrite Valitsuse juures.[4] 19101912 töötas Peterburis joonistusõpetajana ning jätkas sama tööd ka 1912. aastal Tallinna naastes. Tallinnas teenis esialgu leiba Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel ja üldhariduskoolides õpetajana.[4] Osales kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.[5]

Aastatel 19131920 oli ta Estonia teatri ja aastatel 19261927 Draamastuudio kunstnik. Aastatel 19191940 juhatas ta Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsiooniateljeed. 1921 loobus ta tervislikel põhjusel sellest tööst ning siirdus ravi eesmärgil Saksamaale ja Austriasse, kust reisis Itaaliasse, 1923. aastal ka Pariisi ja Hispaaniasse.[4]

Kuulus 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ning oli aastatel 19251928 selle esimees. Aastail 1927–1928 oli ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1906. aastal osales oma I Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Tartu Põllumeeste Seltsi näitusel oli üleval tema 16 maali ja joonistust [6]. 1910. aastal oli Noor-Eesti näitusel väljas tema joonistusi ja akvarelle Norra arhailistest taluhoonetest ning puukirikutest.

Ta oli üks esimesi kutselisi eesti teatrikunstnikke. Tema algatusel hakati eesti teatrites looma etendustele originaalkujundusi. Alates tema 1913. aastal Estonia teatrimaja avaetendusele "Hamlet" tehtud dekoratsioonidest saab hakata rääkima eesti professionaalsest lavakujundusest. 1920ndatel kujundas ta E. Hardti "Narr Tantris", J.B. Molière'i "Don Juan", A.H. Tammsaare "Juudit".[4]

Loobunud halveneva tervise tõttu teatritööst, keskendus Nyman maalikunstile ning viljeles õlimaali ja akvarelli. Tema peamiseks temaatikaks oli arhitektuurimotiividega maastikumaalid ning linnavaated. 1920ndatel olid nendeks Saksamaa, Itaalia ja Hispaania reisidel maalitud maastikud, peagi lisandusid neile mitmed Lõuna-Eesti panoraamsed maastikud. 1929. valmisid tal arvukad Petseri kloostri vaated ning 1930ndatel rida rannamotiive Peipsi äärest. Maastike kõrval katsetas ta ka portree ning dekoratiivsete pannoodega.[4]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
  2. Muis
  3. EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 30
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Evi Pihlak, Roman Nyman, Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1969
  5. Kunstnikud sõjaväljal - Tallinna Teataja, 1.02.1919
  6. Julius Genss, "Roman Nyman", Õhtuleht, 05.11.1946

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]