Roman Nyman
| Roman Nyman | |
|---|---|
| Sündinud |
5. november 1881 Tallinn |
| Surnud |
23. aprill 1951 Tallinn |
| Haridus | A. Stieglitzi kunsttööstuskool |
| Tegevusala | maalikunstnik, teatrikunstnik |
Roman-Stephan Nyman (5. november 1881 Tallinn – 23. aprill 1951 Tallinn) oli eesti maali- ja teatrikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Roman Nyman sündis Tallinnas aednik Wilhelm Nymani perekonnas. Lõpetas Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja aastatel 1900–1906 õppis Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskooli teatridekoraatori erialal.
Aastatel 1906–1909 viibis kooli stipendiumiga Pariisis, Itaalias ja Norras, kus töötas peamiselt teatreis. Norras reisis ta Kristiaania (Oslo) ümbruses ning käis lavastuse "Peer Gynt" kujunduse tarbeks materjali kogudes Lillehammeris, Lomis ja Gudbrandsdalis.[1] Sellest ajast on säilinud mitmed tema joonistused norra omanäolisest puitarhitektuurist.[2]
1909. aastal pöördus ta tagasi Peterburi, kus töötas Aleksandra ja Maria teatris A. Šervašidse abilisena dekoratsioonide maalimises [3] ning riigiteatrite raamatukoguhoidjana Keiserlike Teatrite Valitsuse juures.[4] Aastatel 1910–1912 töötas Peterburis joonistusõpetajana ning jätkas sama tööd ka 1912. aastal Tallinna naastes. Tallinnas teenis esialgu leiba Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel ja üldhariduskoolides õpetajana.[4] Osales kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.[5]
Aastatel 1913–1920 oli ta Estonia teatri kunstnik, kuid loobus 1921. aastal tervislikel põhjusel sellest tööst ning siirdus ravi eesmärgil Saksamaale ja Austriasse, kust reisis Itaaliasse, 1923. aastal ka Pariisi ja Hispaaniasse. Aastatel 1919–1940 juhatas ta Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsiooniateljeed. Oli aastatel 1926–1927 Draamastuudio Teatri kunstnik.[4]
Kuulus 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ning oli aastatel 1925–1928 selle esimees. Aastail 1927–1928 oli ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
1906. aastal osales oma I Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Tartu Põllumeeste Seltsi näitusel oli üleval tema 16 maali ja joonistust [6]. 1910. aastal oli Noor-Eesti näitusel väljas tema joonistusi ja akvarelle Norra arhailistest taluhoonetest ja puukirikutest.
Ta oli üks esimesi kutselisi eesti teatrikunstnikke. Tema algatusel hakati eesti teatrites looma etendustele originaalkujundusi. Alates tema 1913. aastal Estonia teatrimaja avaetendusele "Hamlet" tehtud dekoratsioonidest saab hakata rääkima eesti professionaalsest lavakujundusest. 1920. aastatel kujundas ta E. Hardti "Narr Tantris", J.B. Molière'i "Don Juan", A. H. Tammsaare "Juudit".[4]
Loobunud halveneva tervise tõttu teatritööst, keskendus Nyman maalikunstile ning viljeles õlimaali ja akvarelli. Tema peamiseks temaatikaks oli arhitektuurimotiividega maastikumaalid ja linnavaated. 1920. aastatel olid nendeks Saksamaa, Itaalia ja Hispaania reisidel maalitud maastikud, peagi lisandusid neile mitmed Lõuna-Eesti panoraamsed maastikud. 1929. aastal valmisid tal suur hulk Petseri kloostri vaateid ning 1930. aastatel rida rannamotiive Peipsi äärest. Maastike kõrval katsetas ta ka portree ja dekoratiivsete pannoodega.[4]
1981. aastal toimus Kadrioru lossis kunstniku 100. sünniaastapäeva auks näitus. 2021. aasta sügisel toimus Tallinnas Allee galeriis näitus "August Jansen ja Roman Nyman – 140 aastat sünnist. Teoseid erakogudest". Kunstiteadlase Mai Levini sulest ilmus näitusega seoses ka kunstniku lühimonograafia.
"Assisi kirik" (1909). Tartu Kunstimuuseum
Dekoratsioonikavand B. Moliere'i näidendile "Don Juan" (1923). Tartu Kunstimuuseum
Dekoratsioonikavand E. Hardti draamale "Narr tantsis" (1923). Tartu Kunstimuuseum
"Toledo sild" (1923). Tartu Kunstimuuseum
"Tirooli maastik" (1927). Tartu Kunstimuuseum
"Ait" (1930). Tartu Kunstimuuseum
"Talu ait" (1945). Tartu Kunstimuuseum
"Rannamotiiv" (1945). Tartu Kunstimuuseum
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
- ↑ Muis
- ↑ EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 30
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Evi Pihlak, Roman Nyman, Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1969
- ↑ Kunstnikud sõjaväljal - Tallinna Teataja, 1.02.1919
- ↑ Julius Genss, "Roman Nyman", Õhtuleht, 05.11.1946
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- EKABL
- Milvi Kuldna, "Roman Nyman", 1969
- Roman Nyman 50-ne aastane. Kunstniku elulugu. – Olion, nr 12, 1931.
- Mai Levin "Roman Nyman - lühimonograafia ja näituse kataloog". 95 lk, väljaandja Allee galerii, 2021.