Philipp Frank

Philipp G. Frank (20. märts 1884 Viin – 21. juuli 1966 Cambridge, Massachusetts, USA) oli Austria filosoof, füüsik ja matemaatik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Philipp Franki vanemad olid Ignaz Frank ja Jenny Feilendorf.^[1] Tema vend oli arhitekt Josef Frank.^[2]

Philipp Frank õppis Viini ülikoolis Ludwig Boltzmanni käe all füüsikat ja sai sealt 1907 doktorikraadi teoreetilise füüsika alal. Juba õpingute ajal huvitasid teda filosoofilised küsimused. Ta osales üliõpilaste ringis, mis käis koos neljapäeviti ühes vanas kohvikus. Nad arutasid, kuidas vältida filosoofia traditsioonilist kahemõttelisust ja hämarust ning kuidas teadust ja filosoofiat lähendada. Nad uurisid teaduskeelt ja teadusfilosoofiat. Tema kaaslased olid Otto Hahn, Richard von Mises ja Otto Neurath. Frankil tekkis Richard von Misesega eluaegne sõprus ja koostöö. Nende koostöös valmis muu hulgas raamat "Differentialgleichungen und Integralgleichungen der Mechanik und Physik" ("Mehaanika ja füüsika diferentsiaalvõrrandid ja integraalvõrrandid; 1925).

Frank analüüsis Henri Poincaré konventsionalismist lähtudes põhjuslikkuse seadust ja avaldas 1907 avaldas selle kohta töö, mis avaldas Albert Einsteinile muljet ja nad suhtlesid tihedalt. Sellest sai alguse eluaegne sõprus. Hiljem arendas ta selle töö edasi tuntud raamatuks "Das Kausalgesetz und seine Grenzen" (1932). Frank habiliteerus 1910. aastal Viini ülikoolis ja sai seal õppejõuks. Einsteini soovitusel sai Frankist 1912 tema järglane teoreetilise füüsika professorina Praha saksa ülikoolis, kuhu ta jäi 1938. aastani. Ta osales Viini ringi töös. Ta oli loogiline positivist, kuid mitte kuigi doktrinäärne. Anschlussi ning Viini ringi purunemise tõttu emigreerus Frank USA-sse. Seal oli ta algul külalisõppejõud ja seejärel füüsika ja matemaatika õppejõud Harvardi ülikoolis kuni 1954. aastani. Ta luges muu hulgas filosoofia ajaloo kursust. Richard von Mises järgnes talle sinna. Frank avaldas USA-s 1947 oma sõbra Albert Einsteini biograafia.

Frank töötas mitmel matemaatika ja füüsika alal: variatsioonarvutus, Fourier' read, funktsiooniruumid, geomeetriline optika, Schrödingeri lainemehaanika ja relatiivsusteooria. Tema publikatsioonid katavad laia teemade ringi. Näiteks tuletas ta 1910 koos Hermann Rothega Lorentzi teisenduse rühmateooria raames, kasutamata valguse kiiruse konstantsuse postulaati.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

8. märts 1907 – loeng Viini Matemaatikaseltsile "Über die Stabilität von Bewegungen"
8. november 1907 – loeng Viini Matemaatikaseltsile "Über den Verlauf der Bahnkurven der Mechanik (besonders nach den Arbeiten von Kneser und Hadamard)"
1943 – Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige^[3]
1945 – Ameerika Füüsikaseltsi liige

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

koos Hermann Rothega. Über die Transformation der Raum-Zeitkoordinaten von ruhenden auf bewegte Systeme. – Annalen der Physik. 34, 1910, lk 825–855 (veebis).
koos Richard von Misesega. Die Differential- und Integralgleichungen der Mechanik und Physik, Band I: Mathematischer Teil, Band II: Physikalischer Teil, 1. trükk 1925, 2., täiendatud trükk 1930, muutmata taastrükk 1961, Dover Publications Inc., New York; Friedrich Vieweg & Sohn, Braunschweig.
Das Kausalgesetz und seine Grenzen, Wien 1932, uustrükk 1988.
Between physics and philosophy. Univ. Press, Cambridge, Mass. 1941.
Modern science and its philosophy. Univ. Press, Cambridge, Mass. 1949.
Einstein: Sein Leben und seine Zeit. Paul List Verlag, München Leipzig Freiburg i. Br. 1949. (Ameerika trükk Alfred A. Knopf, New York 1947). Uustrpkk: Vieweg, Wiesbaden 1979, ISBN 3-528-08437-5.
Wahrheit - relativ oder absolut? Zürich 1952.
Introduction. – Studies presented to Richard von Mises, 1954 veebis
The validation of scientific theories. 1961.
koos teistega: The Law of Causality and Its Limits. Vienna Circle Collection. 1997.
Foundations of Physics (= Foundations of the Unity of Science. Vol. 1, No. 7).
The validation of scientific theories.
Relativity and its astronomical implications: The significance of general relativity presented in the language of the layman.
Thermodynamics .
Interpretations and misinterpretations of modern physics.
Relativity: A richer truth. Seeds-of-thought series
Philosophy of science.