Schlei

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lahest; maakonna kohta vaata artiklit Schlei maakond; poliitiku kohta vaata artiklit Marie Schlei

Schlei Schleswigis
Karte Naturpark Schlei.png

Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.

Schlei pikkus on 42 km. Tema laius on keskmiselt 1,3 km ja sügavus keskmiselt 3 m.

Schlei jaotab maismaa Angelni poolsaareks (lääne pool) ja Schwanseni poolsaareks (ida pool).

Schlei suudme juures on Schleimünde poolsaar. Suudmest lõunas on Kappelni linnaosa Olpenitz ja põhjas Maasholmi vald.

Schlei möödub Kappelni ning Arnise linnast ning lõpeb Schleswigi linna juures. Seal on ka väike saar Möweninsel.

Schlei Arnises

Teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Schlei kujunes viimasel jääajal (Weichseli jäätumise ajal) Skandinaaviast lõuna poole liikunud liustike jää sulamise tagajärjel. Ta tekkis liustikualuste surveliste vooluvete erodeeriva tegevuse tagajärjel ning kujutab endast üleujutatud tunnelorgu. Selle poolest erineb ta näiteks Flensburgi ja Kieli lahest, mis on liustikutekkelised ehk uuristatud jää poolt.

Maastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Schlei moodustab palju väikesi looduslikke lahtesid.

Kõige laiem on ta Missunde ja Schleswigi vahel, kus paiknevad Große Breite ja Kleine Breite. Mõlemad on head purjetamis- ja aerutamiskohad.

Schlei vesi on riimvesi, mille soolsus Schleimündest Schleswigini aina väheneb.

Nii vasakul kui ka paremal on moodustunud Schleist peaaegu täielikult lahutatud järved (Noor'id), sealhulgas Haddeby järv ja Windeby järv.

Kalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Schleile on iseloomulik siia alamliik Coregonus lavaretus balticus.

Viimased Schlei kalurid on Schleswigis Holmis oma sajanditepikkuse traditsiooni säilitanud.

Schlei Kappelnis

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskaegne kaubatee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskajal oli Schlei tähtis kaubatee. Schleswigist Treene jõeni, mille kaudu pääseb Põhjamerre, oli ainult 16 km maateed. Juba Adam Bremenist (1075) nimetab Hedebyd, viikingite asulat Schleswigi lähedal meresadamaks (portus maritimus), millest väljuvad laevad Rootsi ja Kreekasse.

14. sajandi suuremate laevade (näiteks hansakoge) jaoks oli Schlei liiga madal ja Schleswig Läänemerest liiga kaugel. Nii kaotas Schlei kaubateena tähtsuse.

Erik IV surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani kuningal Erik IV-l raiuti 9. augustil 1250 ühel saarel Schleswigi lähedal pea maha ja tema keha uputati Schleisse.

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Schlei suudme juures on asustamata poolsaar Schleimünde, millel on tuletorn.

Schlei piirkond on Kieli ja Hamburgi elanike populaarne puhkeala.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

54.61449.894