Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 55
 | See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel. |
Kasutaja 193.40.13.173 kaast«öö»
Kasutaja 193.40.13.173 pidurdamatu ja jätkuv «kaastöö» väärib masinlikku "äramärkimist".— Pietadè Kaastöö 3. august 2021, kell 13:40 (EEST)
Uutele kasutajatele uus leht ("armatuurlaud") kasutaja nimeruumis
Teade saatkonnas. Alates 23. augustist tuleb uutele kasutajatele uut värki. Praegu suht kõik inglise keeles, tuleb ära tõlkida ja vaadata, mismoodi vidinad töötavad. Adeliine 8. august 2021, kell 17:36 (EEST)
Sünnipäev
24. augustil saab eestikeelne Vikipeedia 19. Tähistame seda Tallinnas 23. augustil ja Tartus 24. augustil. Täpsem info peatselt. Ivo (arutelu) 12. august 2021, kell 00:21 (EEST)
- Nii Tallinnas kui ka Tartus alustame sünnipäeva tähistamisega kell 18.00. Tallinnas ootame koha osas soovitusi. Tartus peame pidu Sofa Office / WMEE kontoris Aparaaditehases. Ivo (arutelu) 18. august 2021, kell 09:55 (EEST)
- Tallinnas üks variant on Tommi Tavern Tatari 64. Saan laua ise broneerida, broneering ei maksa midagi. Kui seal, saan ka mingi toidu-joogi lauale tellida. seal muidugi oma joogiga minna ei saa. Aknaaluses ümarlauas muidu üldiselt on vist kas 6 või 8 kohta aga seal on ka 15 inimest ära mahtunud :) häid lambaid mahub ikka, eksole. Kui paremaid mõtteid Tallinna osas ei teki, siis reedel võiksin laua broneerida. Ave Maria (arutelu) 18. august 2021, kell 10:56 (EEST)
- Tommi Tavern sobiks mulle. Aga ma pole veel kindel, kas ma olen üldse Tallinnas. Kui olen Tallinnas, siis jääksin tund aega hiljaks, sest kl 18-18.45 on palvus Taizé lauludega Jaani kirikus, kuhu mina kindlasti läheksin ja mida ma pakuksin ka teistele Vikipedistidele sissejuhatava alternatiivse kogemusena enne sünnipäevapeo minekut. LucSaffre (arutelu) 18. august 2021, kell 12:11 (EEST)
- Kas vikipedist palvetab? Kui me oletame, et palve on jutuajamine Jumalaga, siis iga mõistlik inimene teeb seda. (Kas me teeme seda koos, kas me lausa kultiveerime seda vaimuliku harjutusena, see on muidugi juba maitseküsimus.) Aga meil on ühised soovid ja need soovid puudutavad pigem "vaimumaailma" kui "nähtava maailma". Kristlik palvus kasutab mõtemudel, kus me kujutame ette, et Jumal on "isa" ja meie kõik oleme tema "lapsed". Kui keegi peale mind veel osaleks, siis võiksime sõnastada eestpalveid nagu "Palun õnnista WMEE ja WMFi tegevused, et meie töö kannaks vilja. Aita meil leida rahu omavahel, kui me mingil teemal oleme erineva arvamusega. Aita, et Vikipeedia oleks kasulik kogu inimkonnale ning et ka Eestis rohkem inimest saaksid sellest aru ja lööks kaasa." Taizé vennaskonnas arenenud lihtne, meditatiivne ja muusikaline palvestiil on algselt mõeldud noortele inimestele, kes ei ole harjunud liturgiaga. Eestikeelse Vikipeedia sünnipäevapidu sattus juhuslikult ajaliselt ja geograafiliselt kokku sellise palvusega. See juhus võiks minu meelest küll olla põhjus, et korraks üle aiaääre vaadata ja proovida midagi, mida sa pole veel proovinud. Palvus algab kell 18 Tallinna Jaani kirikus (Vabaduse väljak). Peale palvust läheme üheskoos sünnipäeva peole. Katsu jõuda kohale veidi varem ja anna mulle märku, et sa osaled. Kui sul aega on, siis tule juba kell 16.30 kirikusse, sest enne palvust vean lauluproovi. Taizé laulude abil saab üsna lihtsalt koorilaulmise rõõmu kogeda. Me harjutame neidsamad laule, mida me ka õhtupalvusel kasutame. Need on lihtsad neljahäälsed koorilaulud, mis kõlavad ilusti ka a capella (ilma pilli saatmiseta). Mitmehäälne koorilaul on vägev. Kui sa ise laulad oma hääl ja su kõrval laulab keegi teine mõnda teist häält, sa kuuled teda ja kuuled ennast ja tunned, et olete harmoonias, et sina oled osa harmooniast. Seda tunnet ei saa kogeda passivselt kuulates või üksi lauldes. Kui sa pole seda kunagi proovinud, siis ongi sinu võimalus seda nüüd avastada. LucSaffre (arutelu) 18. august 2021, kell 12:54 (EEST)
- Nüüd tuli välja, et mind pole Tallinnas esmaspäeval. Seega jään sünnipäevapidust ilma ja minu kutse palvusele lükkub ka edasi. LucSaffre (arutelu) 21. august 2021, kell 22:27 (EEST)
- Aga palun, see on piisavalt keskel, et hea variant olla. - Melilac (arutelu) 18. august 2021, kell 17:42 (EEST)
- Tommi Tavern sobiks mulle. Aga ma pole veel kindel, kas ma olen üldse Tallinnas. Kui olen Tallinnas, siis jääksin tund aega hiljaks, sest kl 18-18.45 on palvus Taizé lauludega Jaani kirikus, kuhu mina kindlasti läheksin ja mida ma pakuksin ka teistele Vikipedistidele sissejuhatava alternatiivse kogemusena enne sünnipäevapeo minekut. LucSaffre (arutelu) 18. august 2021, kell 12:11 (EEST)
- Tallinnas üks variant on Tommi Tavern Tatari 64. Saan laua ise broneerida, broneering ei maksa midagi. Kui seal, saan ka mingi toidu-joogi lauale tellida. seal muidugi oma joogiga minna ei saa. Aknaaluses ümarlauas muidu üldiselt on vist kas 6 või 8 kohta aga seal on ka 15 inimest ära mahtunud :) häid lambaid mahub ikka, eksole. Kui paremaid mõtteid Tallinna osas ei teki, siis reedel võiksin laua broneerida. Ave Maria (arutelu) 18. august 2021, kell 10:56 (EEST)
Suhtlesin täna Tallinnas pidamise osas kohvik-restoraniga Kohalik, mis on sisuliselt Tommi Tavernist üle tee, seega loodan, et ka see sobib. Aga üldiselt:
- Hea Vikipeedia sõber ja kaastööline
Oled oodatud eestikeelse Vikipeedia 19. sünnipäeva tähistamisele!
Tallinnas tähistame sünnipäeva 23. augustil kell 18 restoranis Kohalik (Koidu 82, Tallinn).
Tartus tähistame sünnipäeva 24. augustil kell 18 Wikimedia Eesti kontoris (Kastani 42). Lisaks on kõik huvilised oodatud samal päeval (24.08) kell 15 WMFi strateegiaarutelule, mida juhib meie enda endine töötaja ja hetkel WMFi teenistuses töötav Kaarel Vaidla!
Wikimedia Eesti kontorisse pääseb Kastani ja Riia tänaval olevast uksest: tulla kolmandale korrusele Sofa Office'i siltide järgi. Ukse taga helistada Käbi Laan, 52 14 323.
Palun registreerida --K2suvi (arutelu) 18. august 2021, kell 20:45 (EEST)
- Meenutan, et Tallinnas on kokkusaamine juba TÄNA! Kes veel Tallinnasse või Tartusse kirja pannud pole, siis võite seda julgelt teha (siin huvitab meid vaid orienteeruv inimeste arv, et teaks toidu osas arvestada). Lisaks räägib teisipäeval algusega kell 15 Kaarel Wikimedia ülemaailmse strateegia arengutest ning ka sinna on huvilised oodatud. Ivo (arutelu) 23. august 2021, kell 15:42 (EEST)
Meenutusi tänasest õhtust: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Estonian_Wikipedia%27s_19th_anniversary. Loodan, et sinna tuleb veel materjali :) Ave Maria (arutelu) 23. august 2021, kell 23:30 (EEST)
- Märkus Tartu osas: strateegiasektsiooni töö toimub küll kontoris, aga hilisema tähistamisega kolime Aparaaditehase siseõue. Ivo (arutelu) 24. august 2021, kell 05:40 (EEST)
- Ivo märkusele täpsustus: kell 18 koguneme täna Sofa Office'i asemel Aparaaditehase hoovil olevas valges kasvuhoones! Kui keegi endiselt soovib võtta osa ka strateegiaarutelust Kaarliga kell 15, siis helistada sisse pääsemiseks mulle 52 14 323.--K2suvi (arutelu) 24. august 2021, kell 09:54 (EEST)
Internetiarhiivi lingid
Palun tähelepanu sellele arutelule. Ehk siis oleks vaja üle vaatada, et kuidas InternetArchiveBot oma tööga hakkama saab ja kas seda lubada laiemalt tegutsema. Kas kellelegi jääb silma mingeid vigu? Ivo (arutelu) 13. august 2021, kell 12:27 (EEST)
Mall:teekaart ei tööta
Kas keegi saab parandada või selgeks teha, miks Mall:teekaart nüüd ei tööta? --Geonarva (arutelu) 22. august 2021, kell 15:45 (EEST)
- Praegu on kaotsis need teed, mis on OSM-is relatsioonidena (s.t tee andmebaasis mitmest joonest kokku pandud). Arendajad proovisid Wikimedia kaardiandmebaasi töökindalamaks teha, aga esialgu läks asi rohkem katki kui enne. Nad tasapisi nokitsevad edasi selle kallal. Pikne 23. august 2021, kell 17:29 (EEST)
Kasutaja KesMisKus tehtud parandused
Ajaloolased ja ajaloohuvilised, palun vaadake üle Kasutaja KesMisKus kaastöö. Ursus scribens (arutelu) 30. august 2021, kell 10:02 (EEST)
- Paistab, et osa muudatusi on kahtlemata vajalikud – mitteneutraalse sõnastuse parandamine. Samas uued lisandused on üldiselt viitamata ja võib-olla mõne koha peal ise mitteneutraalsed. Viidete puudumise tõttu on raske öelda, kas parem on uus või vana viitamata versioon. 1812. aasta sõjast rohkem teadvad inimesed oskaksid vast hinnata. --Minnekon (arutelu) 30. august 2021, kell 11:08 (EEST)
- Muudatused Žukovi artiklis põhinevad Suvorovil, kelle usaldusväärsus pole just sajaprotsendiline. Samas marodööritsemise ja Totski eksperimendi korraldamise osas oleks andmed ka mujalt saadavad. Artiklite puhul tundub mulle üldiselt uus viitamata versioon parem ja neutraalsem olevat kui vana, välja arvatud Suvorovi artikkel. Ka on ta parandanud kirjavigu, ja neid on ta parandanud rohkem, kui ise juurde teinud on, kuigi tegu pole teps mitte kasutajaga Kuriuss, ehk siis pole ta kirjavigade likvideerimisse väga aktiivselt suhtunud. - Melilac (arutelu) 31. august 2021, kell 17:15 (EEST)
- @Minnekon: mitte ainult et "võib-olla mõne koha peal ise mitteneutraalsed.", vaid ta muudatused on läbini jama. Vaatasin Aleksander I artikli muudatused üle, seal ei olnud midagi jätta, kõik oli suvaline poriga loopimine. Žukoviga on asi keerulisem, ta on saanud mitmelt ajaloolaselt hävitaga hinnangu, aga igasugu negatiivsete väidete kriitikavaba postitamine ka mei lähe, seda enam kui viiteid, tsitaate ega muud põhimõtteliselt ei esitata.
Antud kasutajalt on mul küll raske midagi konstruktiivset loota. Paremäärmuslane (arutelu) 5. september 2021, kell 15:20 (EEST)- Georgi Žukovi artiklis taastasid sa KesMisKusi variandi koos kõigi negatiivsete väidetega. Kas see juhtus kogemata või miks sa seda tegid? --Minnekon (arutelu) 5. september 2021, kell 17:21 (EEST)
- Vabandust, klõpsasin lihtsalt valesti, tahtsin kõik tagasi pöörata. Muidugi, ma leidsin nüüd tema muudatustest ka lisainformatsiooni, mis tõesti oli lisatud Žukovi bio-sse, eks peab selle puhastatud kujul tagasi panema. See, et meil on nö "alaarendatud" artileid, kus võtmefaktid puudu, ei ole minu meelest õigustuseks viitamata ühepoolsete kahtlaste väidete lisamiseks. Aleksander I puhul jään seisukohale, et kogu kraami tagasipööramine oli vältimatu (valdan toda teemat paremini kui Žukovi küsimust).Paremäärmuslane (arutelu) 5. september 2021, kell 18:05 (EEST)
- Georgi Žukovi artiklis taastasid sa KesMisKusi variandi koos kõigi negatiivsete väidetega. Kas see juhtus kogemata või miks sa seda tegid? --Minnekon (arutelu) 5. september 2021, kell 17:21 (EEST)
- @Minnekon: mitte ainult et "võib-olla mõne koha peal ise mitteneutraalsed.", vaid ta muudatused on läbini jama. Vaatasin Aleksander I artikli muudatused üle, seal ei olnud midagi jätta, kõik oli suvaline poriga loopimine. Žukoviga on asi keerulisem, ta on saanud mitmelt ajaloolaselt hävitaga hinnangu, aga igasugu negatiivsete väidete kriitikavaba postitamine ka mei lähe, seda enam kui viiteid, tsitaate ega muud põhimõtteliselt ei esitata.
- 1812. aasta sõjakäigu koha pealt kerkib mul kahtlus selle koha pealt, kas nõuti tõesti Borodino lahingut kõige kõrgemal tasemel. Minu teada astus Venemaa sõtta just seetõttu, et Barclay de Tollyl oli tekkinud lõpuks ometi plaan, kuidas Napoleonit võita annab - logistiliselt välja kurnates. Sellest olid teadlikud nii Vene kõrgem võimuladvik kui ka liitlaste tippjuhtkond, ent plaani olemust laiemalt ei tutvustatud, kuna Napoleon oleks võinud nuputada välja vastukäigu. Barclay de Tolly väljavahetamine ei toonud plaanis muudatusi kaasa ja Borodino oli lihtsalt võimaluse andmine neile Vene väejuhtidele, kes Tolly plaani ei usaldanud. Väepealik Suvorovi koha pealt tekitab kahtlusi selle eemaldamine, et ta ei kaotanud ainsatki lahingut. No mina ei tea lahingut, mille ta kaotanuks ja minu teada on ta üks neljast arvukalt lahinguid pidanud väejuhist, kes sellega hakkama on saanud. Ka üritab kasutaja siduda Suvorovit venelaste kaotusega Zürichi all, kuhu Suvorov ei jõudnud. - Melilac (arutelu) 6. september 2021, kell 09:44 (EEST)
- Muudatused Žukovi artiklis põhinevad Suvorovil, kelle usaldusväärsus pole just sajaprotsendiline. Samas marodööritsemise ja Totski eksperimendi korraldamise osas oleks andmed ka mujalt saadavad. Artiklite puhul tundub mulle üldiselt uus viitamata versioon parem ja neutraalsem olevat kui vana, välja arvatud Suvorovi artikkel. Ka on ta parandanud kirjavigu, ja neid on ta parandanud rohkem, kui ise juurde teinud on, kuigi tegu pole teps mitte kasutajaga Kuriuss, ehk siis pole ta kirjavigade likvideerimisse väga aktiivselt suhtunud. - Melilac (arutelu) 31. august 2021, kell 17:15 (EEST)
Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel (jätk)
Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel
- Varem on ühe artikli arutelus olnud juttu selles, et tarbetult pole mõtet serveriruumi raisata ei tühikute ega käändelõppudega linkide topelt väljakirjutamisega - iisegi lühiartiklis saab niimoodi paarsada tähemärki kokkku hoida. Hiljaaegu ilmus üks uus kasutaja, kelle tegevus ongi olnud peamiselt tühikute lisamine võrdusmärkide ette ja järele. Ma ei näe mingit vajadust lisada sel viisil igasse artiklisse kümneid või sadu tähemärke. Lsaks risustab see nende artiklite ajalugu, kuhu on ühtäkki tekkinud hulgaliselt "parandusi". Kui midagi sisukat pole lisandunud, olen sellised parandused tühistanud. Ssgreporter (arutelu) 15. september 2021, kell 01:09 (EEST)
- See serveriruumi kokkuhoidmise kaalutlus minu meelest pole kuigi tõsiselt võetav. Siin on iga lehekülje igas redaktsioonis korduv tekst eraldi salvestatud, kasutatakse väga suuri pildifaile. Selle kõrval on mõne tühiku peale kuluv serveriruum tühine. Nagu varasem arutelus märgitud, need tühikud on vikiteksti parema loetavuse huvides ja need tulevad niikuinii kaasa eri redigeerimisvahendite automaatse vormindusega. Ainult tühikute lisamiseks ehk küll pole mõtet artiklit muuta, aga muu tegevuse kõrvalt ei tohiks olla nende lisamine probleem. Ma kõiki muudatusi üle ei vaadanud, aga enamasti on see kasutaja minu meelest teinud ka muid parandusi (sh artiklis Tallink). Linkide lühendamine on iseasi, aga selle juures on ka asi rohkem vikiteksti loetavuses. Pikne 15. september 2021, kell 18:27 (EEST)
- Täna on kõneks olnud uus kasutaja muutnud - jälle peaasjalikult infokastidesse tühikuid ja lippe lisades - kokku 30 laevaartiklit. Ma ei jõua järel käia ja nii suurt hulka muudatusi igal õhtul üle kontrollida. Sisulisi ja arvestatavaid muudatusi või ajakohastusi on olnud üksikuid, aga viimastel päevadel on ta mul samalaadsete muudatustega hulga aega raisanud ning märkustele kasutajalehe arutelus ei reageeri. Ssgreporter (arutelu) 16. september 2021, kell 01:36 (EEST)
Ühe (ühtse) andmebaasi ulatuses saab anda nt käsu replace "= title =" → "=title=" või vastupidi, säästab andmesisestajatele ?kg/tonni sõrmeotste nahka päevas/kuus/aastas...
Päring: mitu H2–H7 taseme alapealkirja nt eestikeelses vikipeedias on, ×2...— Pietadè Kaastöö 16. september 2021, kell 14:48 (EEST)
Kategooriapuu
Nt venekeelse viki vasemas veerus on “Main page”'i lingi all järgmisena ‘Category tree’ [Kategooriapuu], mis viib lehele Википедия:Поиск по категориям — ehk tasub järgimist? Aitaks kaasa mahult üha kasvava sisu hoomamisele... — Pietadè Kaastöö 15. september 2021, kell 18:40 (EEST)
- Võib proovida meil ka sellise lehe kokkupanekut ja siis vaadata, et kas see on üldse selline, et seda tasub reklaamida. Juurkategooria on ise selline. Liiga paljulubav ei näi. Ivo (arutelu) 15. september 2021, kell 20:30 (EEST)
Samas veerus on ‘Kategooriapuu’ all «Index А — Я», link lehele “Википедия:Алфавитный указатель”, ja tekitab samuti kadedust...— Pietadè Kaastöö 16. september 2021, kell 14:32 (EEST)
222 222
Artiklite arv on nüüd 222 222. Algne selle järjenumbriga artikkel oli Täiskasvanuharidus. Siis läks üks lehekülg kustutamisele ning uueks nö ümmarguse järjenumbriga artikliks sai Sõjakooli ründamine 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Ivo (arutelu) 30. september 2021, kell 19:31 (EEST)
- Inglise keelses on 28,76 korda rohkem. Praegu.
Wikidata infokastid isikuartiklites
Ühe artikli arutelus oli küsimus, et kuidas sel juhul, kui isikuartiklisse on lisatud Wikidata infokast ({{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}), infokastis olevaid andmeid täiendada saab. Sest sageli on Wikidatas rohkem andmeid kui siin artiklis näitab. Põhjus peitub siinses skriptis, mis on nii konfitud, et näidatakse ainult parema kvaliteediga andmeid. Parem tähendab, et andmed peavad olema viidetega varustatud. Wikidatas. Niisiis tuleks Wikidatasse minna (infokasti peal klõps [muuda Wikidatas] peal ja seal viiteid lisada. Wikidata kasutajaliides ei hiilga intuitiivsusega, kuid väga keeruline ka pole. Viite lisamiseks tuleb lihtsalt vajutada linki "Lisa viide" omaduse juures ja sisestada allika URL, pealkiri ja vaatamise kuupäev. Kui viide on lisatud, siis võib aega minna, kuni muudatus infokastis nähtavaks saab. Seda saab kiirendada, kui kirjutada brauseri aadressiribale aadressi lõppu ?action=purge, lüüa enterit ja vajutada nuppu "Sobib".
Ja vastus ka Kuriussi kurtmistele, mida ta siin-seal artiklite aruteludesse on kirjutanud: Wikidatas on andmed struktureeritud nii, et omadusele "amet" saab lisada mitmeid erinevaid ameteid. Seal ei ole võimalust neid üksteise alla paigutada, nad on kõik samal tasemel. "Spordiajakirjanik" ja "ajakirjanik" on üksteisega kõrvuti. Või "kirjanik" ja "näitekirjanik". Sellega peab leppima, vähemalt praegu. Ma ise ei leia, et see oleks suur probleem. Kaniivel (arutelu) 7. oktoober 2021, kell 23:55 (EEST)
Viitesse kuupäeva kirjutamine
Kuriussi arutelulehel on teemaks küsimus, kas viitesse (nt ajaleheartikli) kuupäeva märkimise võimalustest (04.10.2021 või 4. okt 2021 või 4. oktoober 2021) mõni on ebasobiv. Ma arvan, et see küsimus väärib laiemat tähelepanu. --Minnekon (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 16:58 (EEST)
Kokkusaamine Tallinnas
Vukupedistide kokkusaamine Tallinnas reedel 22. oktoobril Hr. Mauruse pubis aadressil Estonia pst. 8. Tegemist on linnaraamatukogu hoonega, sissepääs on Estonia teatri poole jääval küljel. Algus kl. pool seitse. - Melilac (arutelu) 13. oktoober 2021, kell 06:55 (EEST)
- Täpsustan väheke, hoone on keskraamatukogu. --Nimelik (arutelu) 13. oktoober 2021, kell 09:38 (EEST)
- Loodan, et saabub palju vukupediste. Kavatsen kohale tulla, osta puuma ja pannkoogu. Taivo 21. oktoober 2021, kell 17:41 (EEST)
WMEE 2030
Wikimedia Eesti hakkab kokku panema oma 2030 strateegiat. Võiks see mõjutada ka kõikvõimalike vikiprojektide arengut ja iseäranis eestikeelset Vikipeediat. Sellest tulenevalt on igasugused soovitused ja tähelepanu juhtimised teretulnud ka MTÜsse mitte kuuluvatelt vikipedistidelt. Oma kommentaarid saab jätta siia. Eelistatult võiks seda teha hiljemalt käesoleva nädala lõpuks (sest siis teeks esmase kokkuvõtte ja hilisemad kommentaarid võivad jääda märkamata). Strateegiateemalisi mõtteid on kõik teretulnud jagama ka sellereedesel kokkusaamisel Tallinnas. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2021, kell 20:10 (EEST)
Tehniline kysimus eelvaatest
Miks pole "Muuda" klahvi kasutamisel salvestamise eel enne teksti avaldamist vöimalust kasutada nuppu "Näita eelvaadet".--Vaher (arutelu) 9. juuni 2021, kell 12:34 (EEST)
- Eelvaate võimalus puudub sul arvatavasti siis, kui muudad lähteteksti. Tegelikult saab siiski ka sel juhul eelvaadet: pärast muudatuse tegemist vajutad "avalda muudatused", seejärel hüppab ette tavapärane aken, mis palub tehtud muudatust kirjeldada ja vastava akna allservas on klahv "näita eelvaadet". Natuke tülikam küll kui visuaaltoimeti puhul, aga hädapärast käib kah. Sillerkiil (arutelu) 18. november 2021, kell 09:30 (EET)
II MS põhjuste asjus.
Vaadake II MS arutelu lõppu. Asi pole selles, et midagi on valesti või õieti. Mind huvitab Teie reageerin. Kes Te või te olete? Mil moel te ja me oleks koostöövõimelised. Teeme ... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 46.131.29.220 (arutelu • kaastöö).
- Huvitav kollektsioon väidetest, mis on viidatavad, kuid ei vasta neutraalsuspõhimõttele. - Melilac (arutelu) 31. detsember 2021, kell 17:18 (EET)
Kas teate, mis on XRD?
Väike arutelu on mõnda aega käimas artikli XRD pealkirja üle ja nagu toppama jäänud seal. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:XRD Mida arvate, mis oleks hea variant? --Nimelik (arutelu) 25. oktoober 2021, kell 19:31 (EEST)
- Pigem näib, et see arutelu pole kunagi korralikult käima saanud, sest keegi ei tea, et kuidas seda asja õigupoolest oleks kõige õigem eesti keeles nimetada. Tegin muidu ka sellise lehe, kuhu saaks üles seda neid artikleid, kus mingid peakirjavaidlused. Ivo (arutelu) 26. oktoober 2021, kell 00:39 (EEST)
- Minu meelest on see arutelu Andrese poolt väga hästi käima lükatud. Vahepeal aga paariks aastaks toppama jäänud. Mis parata. Küsisin antud mõiste kohta Taltech-st Toomas Tammelt, TÜ Füüsika Instituudist Hugo Mändarilt ja Indrek Jõgi käest. Kõik kolm andsid nõusoleku kasutada terminit "röntgendifraktsioonanalüüs". Kinnitati, et termin on kasutusel teadlaste poolt läbiviidavas õppetöös. Termini XRD kohta ei vastanud teadlased midagi. --Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 19:35 (EEST)
- See asi on lahenduseta vedelenud just seepärast, et pole välja käidud paremat vastet (seepärast ei kasutaks ma kindlasti väljendit, et arutelu on "väga hästi käima lükatud"). Seepärast pole ka artikli nime muudetud. Kui sa ütled, et hea vaste on "röntgendifraktsioonanalüüs", siis tõsta artikkel selle nime alla ja korras. Ivo (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 19:42 (EEST)
- Pean tunnistama, et olles tavaline kasutaja pole ma kunagi pidanud olemasoleva artikli pealkirja muutma. Piinlik lugu, ma ei tea kuidas pealkirja muuta. Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 22:09 (EEST)
- Üleval paremal on kastike Otsi vikipeediast, sellest vasakul kastike Veel. Vaat seal ongi nupuke teisalda, millele klõpsates tulevad teisaldamisvalikud. Antud juhul on mõistlik teisaldada, jättes vana lehekülje ümbersuunamiseks. - Melilac (arutelu) ~
- Aitäh Melilac!--Nimelik (arutelu) 3. november 2021, kell 14:04 (EET)
- Üleval paremal on kastike Otsi vikipeediast, sellest vasakul kastike Veel. Vaat seal ongi nupuke teisalda, millele klõpsates tulevad teisaldamisvalikud. Antud juhul on mõistlik teisaldada, jättes vana lehekülje ümbersuunamiseks. - Melilac (arutelu) ~
- Pean tunnistama, et olles tavaline kasutaja pole ma kunagi pidanud olemasoleva artikli pealkirja muutma. Piinlik lugu, ma ei tea kuidas pealkirja muuta. Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 22:09 (EEST)
- See asi on lahenduseta vedelenud just seepärast, et pole välja käidud paremat vastet (seepärast ei kasutaks ma kindlasti väljendit, et arutelu on "väga hästi käima lükatud"). Seepärast pole ka artikli nime muudetud. Kui sa ütled, et hea vaste on "röntgendifraktsioonanalüüs", siis tõsta artikkel selle nime alla ja korras. Ivo (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 19:42 (EEST)
- Andres tõstatas küsimuse: Kas siin ei võiks olla sõnaline pealkiri? Minumeelest väga hea küsimus. Kas sõnaline pealkiri või lühend inglise keelest. Et kinnitust saada, tundub mulle parim otse antud valdkonna asjatundjate käest küsida. Mina ei ütle siin midagi (hea või mitte). --Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 21:15 (EEST)
- Ja huvitav, et enwiki artikkel pole mitte tähtede XRD järgi, vaid XRC järgi. https://en.wikipedia.org/wiki/X-ray_crystallography --Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 22:19 (EEST)
- X-ray diffraction (XRD), ilma "A"-ta lõpus, on röntgenkiirte difraktsioon (analüüsimeetodi real), imelihtne;
(lühendi XRD otsing annab vasteks nt ka “röntgendifraktsioon”)...☆☆☆—Pietadè Kaastöö 27. oktoober 2021, kell 19:51 (EEST)
- X-ray diffraction (XRD), ilma "A"-ta lõpus, on röntgenkiirte difraktsioon (analüüsimeetodi real), imelihtne;
- Minu meelest on see arutelu Andrese poolt väga hästi käima lükatud. Vahepeal aga paariks aastaks toppama jäänud. Mis parata. Küsisin antud mõiste kohta Taltech-st Toomas Tammelt, TÜ Füüsika Instituudist Hugo Mändarilt ja Indrek Jõgi käest. Kõik kolm andsid nõusoleku kasutada terminit "röntgendifraktsioonanalüüs". Kinnitati, et termin on kasutusel teadlaste poolt läbiviidavas õppetöös. Termini XRD kohta ei vastanud teadlased midagi. --Nimelik (arutelu) 27. oktoober 2021, kell 19:35 (EEST)
- Pigem näib, et see arutelu pole kunagi korralikult käima saanud, sest keegi ei tea, et kuidas seda asja õigupoolest oleks kõige õigem eesti keeles nimetada. Tegin muidu ka sellise lehe, kuhu saaks üles seda neid artikleid, kus mingid peakirjavaidlused. Ivo (arutelu) 26. oktoober 2021, kell 00:39 (EEST)
Kata (karate) Kataks
Kata (karate) lehekülje võiks muuta Kataks, sest karate pole ainuke kus katasid kasutatakse.
- Vaata teisi keeleversioone. Seotus karatega nimes enamasti esineb (enwikis nt karate kata). --Hirvelaid (arutelu) 28. oktoober 2021, kell 13:21 (EEST)
- Kata peaks olema kõikide jaapani võitluskunstidega seotud termin, mitte üksnes karatega. Kahjuks on meil puudu artikkel Budo kohta. Ja mõiste kata peaks kuuluma ka lilleseade/ikebana, kabuki, teetseremoonia jt jaapani kultuuri teemade juurde (vaata enwiki artiklit). Kuigi kata enimkasutatud kontekst on Budos ja Bujutsus, Bugeis..jaapani võitluskunstides. Äkki tuleks teha täpsustuslehekülg nagu see mitmes teises keeles kata kohta on? --Nimelik (arutelu) 1. november 2021, kell 09:53 (EET)
- Budō küll puudub, kuid kata hiljuti tehti. --Hirvelaid (arutelu) 1. november 2021, kell 15:44 (EET)
- See on ikka tore kui keegi midagi teeb! Aga vaatan, et kata vist Birma võitluskunstidega küll kokku ei sobi. see pilt. Kas tegija on ikka asjatundja? Kata on ju ikka jaapani võitluskunstide termin? Nimelik (arutelu) 1. november 2021, kell 19:33 (EET)
- Budō küll puudub, kuid kata hiljuti tehti. --Hirvelaid (arutelu) 1. november 2021, kell 15:44 (EET)
- Kata peaks olema kõikide jaapani võitluskunstidega seotud termin, mitte üksnes karatega. Kahjuks on meil puudu artikkel Budo kohta. Ja mõiste kata peaks kuuluma ka lilleseade/ikebana, kabuki, teetseremoonia jt jaapani kultuuri teemade juurde (vaata enwiki artiklit). Kuigi kata enimkasutatud kontekst on Budos ja Bujutsus, Bugeis..jaapani võitluskunstides. Äkki tuleks teha täpsustuslehekülg nagu see mitmes teises keeles kata kohta on? --Nimelik (arutelu) 1. november 2021, kell 09:53 (EET)
- jah esineb seotus karatega, aga kata pole ainult võitluskunstidele omane harjutus. olen ise puutunud isiklikult kokku nii karate, judo, aikidoga. ma eeldan et ma natuke ikka tean, millest ma räägin? ja kui sa süvened siis saad aru, et mu ettepanekud on korrektsed. Täitsa Topitav Konn (arutelu) 30. november 2021, kell 21:32 (EET)
- panen siia veel kord: Kata peaks olema kõikide jaapani võitluskunstidega seotud termin, mitte üksnes karatega. Kahjuks on meil puudu artikkel Budo kohta. Ja mõiste kata peaks kuuluma ka lilleseade/ikebana, kabuki, teetseremoonia jt jaapani kultuuri teemade juurde (vaata enwiki artiklit). Kuigi kata enimkasutatud kontekst on Budos ja Bujutsus, Bugeis, kõikides jaapani võitluskunstides. Äkki tuleks teha täpsustuslehekülg nagu see mitmes teises keeles kata kohta on? Täitsa Topitav Konn (arutelu) 30. november 2021, kell 21:33 (EET)
- missugune koht antud tekstis arusaamatuks jäi? Täitsa Topitav Konn (arutelu) 30. november 2021, kell 21:34 (EET)
- panen siia veel kord: Kata peaks olema kõikide jaapani võitluskunstidega seotud termin, mitte üksnes karatega. Kahjuks on meil puudu artikkel Budo kohta. Ja mõiste kata peaks kuuluma ka lilleseade/ikebana, kabuki, teetseremoonia jt jaapani kultuuri teemade juurde (vaata enwiki artiklit). Kuigi kata enimkasutatud kontekst on Budos ja Bujutsus, Bugeis, kõikides jaapani võitluskunstides. Äkki tuleks teha täpsustuslehekülg nagu see mitmes teises keeles kata kohta on? Täitsa Topitav Konn (arutelu) 30. november 2021, kell 21:33 (EET)
Nimede linkimisest infokasti mallis
Avaldati muret selle üle, et ma lingin isikuartikli mallis inimese ees- ja perekonnanime. Mulle jäi ja jääb see pretensioon arusaamatuks. Küsisin igaks juhuks mõnekümnelt inimeselt üle, kas neid võiks see asjaolu Vikipeedia kasutamisel häirida, ja ühtegi eitavat vastust ei kuulnud. Võimalik muidugi, et kõik lihtsalt kardavad mind. Avaldati siiski arvamust, et Vikipeedias võiks ON/OFF nupuga saada kõik lingid välja lülitada. Ma arvan ise samamoodi juba ammu. Lubasin ettepaneku edasi öelda.
Aga puutuvalt nüüd väitesse, et Anneli ja Ott viivad lugeja kõrvalisse kohta, siis kas 2. mai ja 1976 seda ei tee või? Sellest teooriast, et kõrvuti lingid on halvasti eristatavad, ma ei saanud ka aru. Aga õnneks on demokraatia üks oluline, ja tõtt öelda, ilmselt kaalukaim tunnus diskussioon. --kanakukk (arutelu) 11. november 2021, kell 00:44 (EET).
- Olen siin Pikse ja Kaniiveliga sama meelt, et isikunime osasid ei sobi linkida. Kas see viib lugeja kõrvalisse kohta? Võib, aga ei pruugi. Samas ei pea ma seda küsimust sugugi oluliseks. Pigem näib see segadusse ajav, et mida täpselt on lingitud. Pole ka head põhjust, miks peaks lugeja linkide tagant midagi sellist otsima/ootama või miks üldse vaja artiklist sinna linkida.
- Kui me lingime nt aastaartiklit, siis selle kaudu saab näha, et mis veel samal ajal juhtus (ja neid linke peaks lisama ainult kohtades, kus artikli seisukohalt vastav aastaarv ka tõesti oluline on). Ka siin näeme tendentsi, et täna lingime neid aastaarve oluliselt vähem kui 10+ aastat tagasi (ning 10+ aasta pärast on neid linke arvatavasti veel vähem). See linkimine on ka paljuski selline vana komme, mis on visa kaduma. Isikunime osade linkimine on minu arust aga veel tarbetum. See on nagu linkida välislinkide all mõistet "Postimees" vms. Ivo (arutelu) 11. november 2021, kell 01:07 (EET)
- Kanakukk, pane end lugeja kingadesse. Mida lugeja võiks oodata, kui ta näeb ja klõpsab sinisele lingile Anneli Ott. Mina ootan, et ma satun Anneli Oti isikuartiklisse. Kui tekstis oleks jutt hoopis sellest, kust Anneli Ott endale sellise nime sai, siis seal võiks ehk linkida eraldi nimesid Anneli ja Ott. Aga ka sel juhul ei tuleks teha sellist linki Anneli Ott. Miks kõrvuti asetsevate sõnade linkimine on halb: väliselt on keeruline eristada, kas tegu on ühe, kahe või n lingiga. Muidugi, kui lingi peale minna kursoriga, siis saab aru, kuid see võib kergesti viia selleni, et keegi klõpsab linki ja saab petetud. Ka sellised lingid on halvad: Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkond. Parem on Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkond. Mida rohkem linke ühes lauses, seda raskem lugeda, tuleks panna kõige täpsem võimalik link. Lugeja saab spetsiifilisest lingitud artiklist seal olevate linkide kaudu liikuda üldisema taseme artiklite juurde, kui need peaks teda huvitama. Minu meelest ei peaks aastaarvusid ja kuupäevi linkima, kui just kontekst ise pole üldine ajalugu. Enamasti on neil artikli teemaga nii vähe pistmist, et need on kasutud. Näidake palun lugejat, kes neid klõpsab! See, et igasugu sõnu saab linkida (sest nende kohta on artikkel olemas), ei tähenda, et peaks linkima. Keda rohkem huvitab, võib lugeda en:Wikipedia:Manual of Style/Linking#Overlinking_and_underlinking ja en:Wikipedia:Manual of Style/Linking#Link_specificity. Seal on kõik ilusti koos näidetega lahti seletatud. Kaniivel (arutelu) 11. november 2021, kell 18:52 (EET)
- Kui küsisid inimestelt tõesti lihtsalt seda, kas neid lingid häirivad või võiks häirida, siis see küsimus on mõneti suunatud. Eks ole, palju neid ikka on, kes on nõus tunnistama, et sellisest "tühisest" asjast ennast häirida lasevad. Teiseks, kui küsimus esitada inimesele, kes pole täpsemalt kursis sellega, mispuhul Vikipeedias linke kasutatakse, siis miks teda peakski üks või teine konkreetne link häirima. Kasulikum oleks küsida, kas tuleks linkida ja kui jah, siis miks. Selliseid arvamusi maksab vajadusel koguda Vikipeedia arutelus, kus saab ühtlasi esitada vastavad viited või argumendid, nii et vastajatel oleks ühtlasi võimalik aru saada, millest on küsimus õigupoolest ajendatud.
- Üks asi on rääkida nimest "Anneli" ja teine asi on rääkida inimesest, kes seda nime kannab. Võib-olla aitab artikkel Kasutamine ja mainimine seda eristust arusaadavamaks teha. Kui lingitud on "1976", siis reeglina on teisiti see, et tõesti peetaksegi silmas aastat, mitte seda aastat tähistavat neljakohalist arvu. Aga nagu eespool märgitud ja nagu inglise viki lektüüris täpsemalt selgitatud, siis ka kuupäeva- ja aastalingid on kipuvad olema pigem lihtsalt lingid linkide pärast.
- Võimalik, et see probleem tuleb osalt sellest, et nüüdseks on kogunenud omajagu artikleid isikunimedest ja sellega seoses ka veidike ülemäärane ootus, et neile artiklitele justkui peaks saama võimalikult paljudest teistest artiklitest linkida. Kuna artiklid nimedest pole entsüklopeedia n-ö pärissisu (eks ole, muudest sõnadest me siia ilma mõjuva põhjuseta artikleid ei tee), siis hea oleks nende artiklite tegemist mingite mõistlikumate kriteeriumitega piirata ning ehk seni tehtud nimeartiklid mingis osas ja mingil kujul Vikisõnastikku küütida.
- Küllap oleks võimalik teha tööriist linkide väljalülitamiseks, aga linke võiks sellegipoolest lisada sinna, kus need on asjakohased ja muidu mõõdutundega. Pikne Pikne 13. november 2021, kell 18:02 (EET)
- Ma minu meelest püüangi lugejale meele järele olla. Ma tõesti ei saa aru, miks peaks keegi minema artiklisse Anneli Ott, et vajutada lingile Anneli Ott?! Minu meelest on Anneli Oti nimed märksa rohkem temaga seotud, kui seda on Tõnis Lukas või Jaak Aab. Ma ei tunne ka, et kui artiklis Eesti on märksõnad Läänemeri ja Rootsi kõrvuti lingitud, siis lugeja ei oska neid eristada. Olen teadlik, et ka Galileo Galileist ei saadud tema eluajal aru. Nagu ka paljudest teistest arukatest inimestest. Ma soovitan siiski minna rahva sekka ja seda küsimust lugeja endi käest uurida. Ja ehk teadustööga, st mittesuunavate küsimustega, tulete teie paremini toime :) --kanakukk (arutelu) 22. november 2021, kell 23:43 (EET).
- Mulle jällegi jääb arusaamatuks, kuidas on need lingid lugejale meele järele või miks lugeja sellises kohas sellistest linkidest puudust võiks tunda. Et lugejat väidetavalt need lingid ei häiri, ei tähenda iseenesest, et need on talle meele järele. Lingid pole ju lihtsalt selleks, et nende lisamine on tehniliselt võimalik. Samas on eespool välja toodud, et need lingid tekitavad selles kohas segadust vähemalt kolmel eri moel.
- Minu meelest ka lugeja ei oota, et saaks klõpsata Anneli Oti nimel, kui ta juba on Anneli Oti artiklis. Ja ometi on seal nimi praegu lingitud. Anneli Oti nimed võivad olla temaga seotud, aga artikkel samas ei räägi tema nimedest midagi. Lukasest ja Aabist samas veidike räägib.
- Lugeja võib küll kõrvuti linkide eristamisega hakkama saada, aga see ei ole hõlbus. Täpsemad näited selle kohta leiab siit: en:MOS:SEAOFBLUE. Mõnikord võimaldab kontekst aimata, et kõrvuti on eraldi lingid (nende infokasti päiste puhul vastupidi ei võimalda), aga sellegipoolest on kõrvuti linke parem vältida, kui vähegi võimalik. Pikne 24. november 2021, kell 16:40 (EET)
- Seetõttu on ehk parem linkida (ja minu meelest on isikuartiklis nimedele viitamine põhjendatud, eriti aadlisuguvõsade puhul, aga miks peaks muud erandiks pidama?) mitte infokastis, vaid artikli sees, kuna nii saaks seda teha lugeja kaoks soodsamalt. Miks peaks huvi tundma? Oletame et meil on näiteks artikkel mingist kuulsast aadlikust. Minul lugejana tekiks küll huvi, et mida teised selle suguvõsa liikmed teinud on.- Melilac (arutelu) 14. detsember 2021, kell 19:52 (EET)
- Kui õigesti aru saan, räägid linkimisest artiklitele nagu Pahlen. Selline artikkel ongi suguvõsast, mitte selle nimest. Suguvõsa on küll isikuga otsesemalt seotud. Kui suguvõsa mainitakse teises artiklis ja suguvõsa nimi ei esine lihtsalt isikunime koosseisus, siis ma ei näe suguvõsa artiklile linkimises probleemi. Pikne 15. detsember 2021, kell 17:00 (EET)
- Seetõttu on ehk parem linkida (ja minu meelest on isikuartiklis nimedele viitamine põhjendatud, eriti aadlisuguvõsade puhul, aga miks peaks muud erandiks pidama?) mitte infokastis, vaid artikli sees, kuna nii saaks seda teha lugeja kaoks soodsamalt. Miks peaks huvi tundma? Oletame et meil on näiteks artikkel mingist kuulsast aadlikust. Minul lugejana tekiks küll huvi, et mida teised selle suguvõsa liikmed teinud on.- Melilac (arutelu) 14. detsember 2021, kell 19:52 (EET)
- Pikne, minu meelest on nende kahe lause vahel vastuolu Minu meelest ka lugeja ei oota, et saaks klõpsata Anneli Oti nimel, kui ta juba on Anneli Oti artiklis. Ja ometi on seal nimi praegu lingitud. Ei ole ju [[Anneli Ott]], vaid kumbki nimi on eraldi link. Kui Anneli Oti artiklis on tema nimi lingitud, siis see ei värvuks siniseks, vaid mustaks, ja sellele ei saaks vajutada. Iseasi muidugi, kas lugeja seda nüanssi teab. Aga kui ei tea, siis mu meelest ei ole see katastroof. Väikesed lapsed õpivad matkimise teel. Loodan, et suured inimesed ka. Ma arvan, et isegi, kui lugeja loodab esimesel korral leida nende linkide alt artiklit Anneli Otist, siis edaspidiselt ta saab aru, kuhu ta tegelikult satub. Või mitu korda head adminnid sellele lingile vajutasid, enne kui nad said aru, kuhu need lingid viivad?
- Üldsegi, ma proovisin 22.11 vastata Kaniivli väitele Mida lugeja võiks oodata, kui ta näeb ja klõpsab sinisele lingile Anneli Ott. Mina ootan, et ma satun Anneli Oti isikuartiklisse. Ma nüüdsama isegi mõtlesin ühe põhjuse välja, miks peaks keegi tahtma samast artiklist samasse artiklisse liikuda. Nimelt, kui inimene sirvib vikit mobiiliga. Sel ei ole HOME, PAGE UP jt navigeerimisnuppe, ja sel juhul oleks selline link abiks, kui on vaja hõlpsalt artikli algusesse liikuda. Aga vähemasti minu mobiilis on see infokast kohe artikli alguses, nii et lugejal sellisest lingist kasu poleks.
- Muide, artiklis ru:Лавров, Сергей Викторович on kohe artikli ülaosas В Википедии есть статьи о других людях с такой фамилией, см. Лавров; Лавров, Сергей. Kas nii on siis parem või? Minu meelest väga ei ole.
- Ja muide veel, kas artiklist Ott (perekonnanimi) võib Anneli ära võtta, sest kuidas saab seos olla ainult ühes suunas? --kanakukk (arutelu) 10. jaanuar 2022, kell 22:22 (EET).
- Lugeja kindlasti seda nüanssi ei tea ning kaks nö tavaolukorras kokkukuuluvat sõna, mis mõlemad on lingitud, on eeldatavasti ka üks link.
- Ei ole mingit mõtet linkida sõnu sel kujul. Aadlisuguvõsade puhul on lugu teine ja nimel palju konkreetsem seos isikuga (võrdle: Tamm ei ole suguvõsa- vaid perekonnanimi). Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2022, kell 04:41 (EET)
- Minu meelest kokkuvõttes pole vahet, kas isikuartiklis on lingitud selle isiku nimi tervikuna või nime osad või kaks nime (ees- ja perekonnanimi). Ühtegi pidi pole ilmne, miks lugeja peaks tahtma sellises kohas nimel klõpsata. Kui mul midagi kahe silma vahele ei jää, siis eespool pole isegi tehtud katset selgitada, miks püüda harjutada lugejat sedasi infokasti päise kaudu nimeartiklitesse liikuma. Samas on selgitatud, miks see ei ole hea.
- Vene viki Lavrovi artiklis on tegu artikli kohal oleva täpsustusmärkusega. Millal neid märkusi tarvis on või millal need pigem segavad (mitte ainult isikuartiklites), see on eraldi teema. Eri keeltes vikides on erinevad lähenemised. Selline täpsustusmärkus iseenesest on vähemasti arusaadav, sealsed lingid ei puutu alloleva artikli sisusse ning ei jää ka muljet, et need lingid viitavad isikule ega nimele kui sellisele.
- Mis probleem on selle n-ö ühes suunas seosega? See on üsna tavaline, et artikkel ei viita tagasi kõigisse teistesse artiklitesse, mis lingivad sellesse ühesse artiklisse. Pikne 11. jaanuar 2022, kell 18:36 (EET)
- Mulle pakub huvi etümoloogia ja onomastika. Mind huvitab, mida tähendab sõnaosis lits kohanimes Litsmetsa. Väga tõenäoliselt ei ole isiku Lisa Olivia Munn perekonnanimi seotud peenisega (munn). Lugejale (sh olen ka mina Vikipeedia lugeja) võiks see huvi pakkuda, milline algupära Munni perekonnanimel on. Minu arvates ei ole linkimine "Munn (perekonnanimi)" originaaluurimus ja seetõttu lubamatu. Minu arvates on ilmne, et seost suguelundil ja isikul ei ole. Perekonnanimel on. Minu arvates on Anneli Oti perekonnanimel seos artikliga Ott (perekonnanimi). Minu arvates ei ole seost Otepääga ega ka mitte karuotiga. Ma ei tea, kuidas ma seda seost tõestama pean. Võtan tõendi Pikse poolt aktsepteeritud erialaarstidelt (psühhiaatrilt) ja erialateadlastelt (filoloogilt, etümoloogilt, ...)? Minu meelest on see kummaline, et artiklisse Ott (perekonnanimi) võib AO kirja panna, aga vastupidi ei või, sest väidetavalt on seos ainult ühes suunas.
- Linkimise põhjus on selles, et inimesed on mugavad. Loomulikult ei ole raske otsingukasti toksida sõna Ott või hädapärast "ott (pere" ja ehk teeb selleks hetkeks jQuery oma töö. Nagu ei ole raske toksida otsingukasti ka Tõnis Lukas, kes seal AO artiklis on infokastis esindatud. Minu sugulased, sõbrad ja tuttavad jälle ei saa aru sellest poleemikast, kuidas nimede linkimine infokastis ajab lugejate mõistuse sedavõrd sassi, et nad satuvad mingisugusesse segaduste keerisesse, vaat et depressiooni?! Neil, st minu lähedastel, ei kulunud aastaid minu taotlusest arusaamiseks. Mul ei ole olnud kavatsust linkida linkimise pärast. Ma tõesti arvan, et see teguviis ei ole lugejat häiriv, see ei ole intensiivselt talumatu pop-up reklaam, vaid lugejale teadmisjanu ja -rõõmu pakkuv abi. Kahju, et see Viki kaastöölistelt poolehoidu ei leidnud. Kahju on sellestki, et diskussiooni käigus ei õnnestunud selgust saada, miks selline linkimine segadust tekitab. Ausõna ei jaura. Tõesti ei saa aru! --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2022, kell 22:11 (EET).
- Ma eespool juba möönsin, et isik ja tema nimed võivad olla seotud küll. Võivad olla ka n-ö kahepoolselt seotud. Aga pole selge, kuidas sellest võiks tuleneda, et isikuartiklis tuleb nimed linkida ja et tuleb linkida just infokasti päises. Möönsin veel, et sobivas kontekstis on isiku artiklis tema nime linkimine mõeldav, kuigi mitte tingimata otstarbekas. Praeguses kohas infokasti päises samas lihtsalt on need lingid asjakohatud. Et probleem oleks justkui originaaluurimuses, seda pole siin väidetud.
- Ma ei tea, kuidas praegu infokasti päisesse lisatud linkide asjakohatust paremini selgitada. Kas sulle on arusaamatu ka artiklis Kasutamine ja mainimine esitatud eristus, millele ennist viitasin?
- Sama nime päritolu ei tarvitse ju olla eri isikute puhul sama. Sellepärast, kui konkreetse isiku nime päritolu kohta on midagi öeldud, siis eeldatavasti on see info isiku enda artiklis, mõnel juhul võib-olla ka suguvõsa artiklis. Või kui tõesti leidub mingi muu eriline põhjus, miks on parasjagu otstarbekas nimeartiklisse linkida, siis tuleks ikkagi leida sellele lingile sobiv koht, kus nime tõesti mainitakse, mitte ei kasutata.
- Nagu eespool juba selgitatud, need lingid ei ole lihtsalt häirivad, nii nagu võib pidada häirivaks näiteks linkide tõttu kirjut teksti või samuseid eelvaate pop-up 'e, mis ilmuvad, kui minna kursoriga lingi kohale. Need lingid on lisaks eksitavad ja asjakohatud, nende juures pole järgitud tavapärast põhimõtet linkida artikli tekstis mõisteid, mitte sõnu. Pikne 12. jaanuar 2022, kell 19:44 (EET)
Hääletuse ettevalmistamine
Ma ilmselt küll kaotan selle vaidluse, aga minu meelest pole häbiasi kaotada. Siiski, igasuguse lisasegaduse tekitamise vältimiseks palun enne hääletamist teada anda, kas küsimus sellises formuleeringus on aktsepteeritav ja kõigile mõistetav: "Kas lubada infokastis eesnime ja perekonnanime linkimist?"?
Küsiksin ka hääletamisreeglite kohta. Lugesin arutelu ka läbi, aga ei saa aru:
- millal võib sama küsimust uuesti hääletada?
- kas näiteks kolme osalejaga hääletus on aktsepteeritav?
- kas hääletamisel kehtib lihthäälteenamus (50,000000001% poolt) või peab olema selge ülekaal (75%, 80%, 90%, presidendivalimistel on nt üle 2/3 ehk 68%)?
- mismoodi käib hääletamistähtaja kokkuleppimine ("2 nädalat, kui konkreetse hääletamise puhul ei ole teisiti kokku lepitud")? kui ma soovin näiteks 40 päeva (5 nädalat ja 5 päeva), kas see juba tekitab hirmsat segadust? --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2022, kell 22:11 (EET).
- Selles küsimuses on asja tuum kaduma läinud. Lahter, mis on selgesõnaliselt ees- või perekonnanime jaoks, võib olla mingit tüüpi infokastis otstarbekas ja siis ei tarvitse ka linkimine küsimust tekitada. Siin on asi nime osade tavatus linkimises. Aga üldisemalt, nõutuks teeb. Enne hääletamist tuleks asjad selgeks rääkida. Pikne 12. jaanuar 2022, kell 19:44 (EET)
„...kes parajasti vanglakaristust kandis...“
Kui sõna parajasti täissünonüüm on parasjagu, siis, kas poleks vajalik/mõttekas vaadata sõnatiheduse huvides üle «Otsi: "parajasti "» esinemus...? ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 22. november 2021, kell 12:23 (EET)
- Kas midagi tuleks parandada? Mida täpsemalt ja miks? Pikne 24. november 2021, kell 16:40 (EET)
- Kohati kandub sõna parajasti kasutus siinses andmepõimikus kanduma parasiitsõnade vms valda („Kandis parajasti/parasjagu oma esimest eluaegset eluaegset vanglakaristust kümnest kui Surm ta võttis“), mis ei kergenda sisu hoomamist, IMHO (vrd nt "tänaseks on ", "tänapäeval "» — "eilepäeval/hommepäeval"; eile ei olnud ja homme jälle ei ole)...
Ehk siis, kui "tänaseks on" time stamp on sisestatud 15/30/45 jne aastat enne tänast...
Oli parasjagu/parajasti 100-aastases sõjas, mis kestis... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. november 2021, kell 16:56 (EET) - Ehk siis²: kui 19.10.2021 seisuga on hetk määratletud kui hetk, siis ei ole ehk mõttekas hämada ühte hetke nt sajaks triljoniks aastaks (elu arengus...) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. november 2021, kell 17:20 (EET)
- Kohati kandub sõna parajasti kasutus siinses andmepõimikus kanduma parasiitsõnade vms valda („Kandis parajasti/parasjagu oma esimest eluaegset eluaegset vanglakaristust kümnest kui Surm ta võttis“), mis ei kergenda sisu hoomamist, IMHO (vrd nt "tänaseks on ", "tänapäeval "» — "eilepäeval/hommepäeval"; eile ei olnud ja homme jälle ei ole)...
Jõulud 2021
Tere-tere, kõik see viki-pere!
Tasapisi lähenevad juba jõulud ja seega on paras aeg välja kuulutada jõuluistumised Tartus 15.12 ja Tallinnas 17.12. Olete kõik oodatud, registreerida saab ennast SIIN, samuti leiab samalt lingilt lisainfot.
--K2suvi (arutelu) 22. november 2021, kell 20:54 (EET)
- Registreerida saab kuni 12. detsembri õhtuni! K2suvi (arutelu) 28. november 2021, kell 16:48 (EET)
- Vilde ürr on toas või õues? Sillerkiil (arutelu) 29. november 2021, kell 17:09 (EET)
- Ikka toas. Lisaks täpsustus, et üritused algavad kell 18! K2suvi (arutelu) 1. detsember 2021, kell 20:56 (EET)
- Pilt tuli udune ja halva kvaliteediga, aga siin ta on! Suur tänu vahvate koosviibimiste eest!--K2suvi (arutelu) 17. detsember 2021, kell 23:18 (EET)
- Ikka toas. Lisaks täpsustus, et üritused algavad kell 18! K2suvi (arutelu) 1. detsember 2021, kell 20:56 (EET)
- Vilde ürr on toas või õues? Sillerkiil (arutelu) 29. november 2021, kell 17:09 (EET)
Ka sel aastal on kavas jõulutunnel. Selle aasta teemaks on kirjandus. Kui kellelgi on soovi hankida mingit teatmekirjandust, mis aitaks edendada vikipeedia artiklite arendamist, siis andke sellest teada minu aruteluleheküljel kuni 21. detsembrini 2021. Ilusaid saabuvaid jõule! - Melilac (arutelu) 14. detsember 2021, kell 19:59 (EET)
- Meenutan igaks juhuks, et jätkuvalt on võimalik teada anda oma kirjandussoovidest. :) Ivo (arutelu) 16. detsember 2021, kell 18:26 (EET)
- Mida selle all täpsemalt mõteldakse? Kas taoline raamat Vienna and the Jews, 1867-1938 : A Cultural History läheb sinna alla? Boreaallane (arutelu) 16. detsember 2021, kell 18:28 (EET)
- Kui leiad, et sellest oleks sulle Vikipeedia tegemisel abi, siis anna aga teada oma soovist ja suure tõenäosusega oled peagi selle raamatu omanik. Ivo (arutelu) 16. detsember 2021, kell 22:26 (EET)
ETBL-i artiklid kasutaja alamlehtedel
Ettepanek siin: Kasutaja arutelu:EeroBot/ETBL#Projekti lõpetamine. Pikne 29. november 2021, kell 15:33 (EET)
6 miljonit muudatust
12. detsembril kell 00:00 ületas eestikeelse Vikipeedia muudatuste arv 6 miljoni piiri. Velirand (arutelu) 12. detsember 2021, kell 00:04 (EET)
Blokiotsija
See tüüp tahab blokki: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/85.76.83.146 --Ehitaja (arutelu) 13. detsember 2021, kell 20:05 (EET)
Kui sisestada otsing "tunnustused" ({{search link|"tunnustused"||}}), avada päringu vastuses kuvatav ning anda nt parempoolse hiireklahvi klõpsuga otsingu tulemusel leitud artikli lingil olles käsk "ava uues aknas", siis avaneb artikli vastav alaosa (artikli mahust sõltuvalt) tavaliselt uue akna ülemisel real. Sõna lõpust ed eemaldamine on suhteliselt lihtne (mida ühesõnaliste lõigupealkirjade korral saab teha ka robotiga).
PS! Iga tehtud muudatus lisandub tegija redigeerimiste arvule ja teeb maailma «ed» tähtede kuvamisele kuluva energiakulu säästu arvel loodussõbralikumaks... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 18. detsember 2021, kell 12:40 (EET)
PS! Sama malli saaks kasutada nt ka sagedamini esinevate õigekirjavigade (mille kohta peaks olema andmebaas vms) leidmiseks jne ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 18. detsember 2021, kell 12:44 (EET)
Lisan siia "üsna" (“ Väike Edgar jäi üsna varases eas orvuks” / “Plika on üsna noor asula” — ?) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 18. detsember 2021, kell 20:25 (EET)
Jõuluprae ootel
Kuvatõmmis (20. detsember 2021, kell 14:37 (EET))
Mingil ajal kuvas FF selle pildi pea igasse artiklisse (page source: <p>...</p> ülareal), nüüd on vist ainult mõnes kohas... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 20. detsember 2021, kell 14:37 (EET)
Ei hakka tõmmist tegema, mõtlesin ümber, ja lisan siia tänase... (ah jaa, aparaat oli ikka veel suveajal) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. jaanuar 2022, kell 00:33 (EET) Kuvatõmmis
- Ma ei kujuta ette, et kust sa sellised pildid kätte saad. Neid artikleid vaadates (sh WD) ei paista, et kuskilt oleks seapildid läbi käinud. Mitte ei kujuta ette, et miks seda näitama peaks. Kellegi väga oskuslik vandalism? Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2022, kell 01:02 (EET)
- Nt Koidupunale lisasin tiitellehe pildi, ja Poola seakasvandus kadus (eelkuvast); samas, 426 ühikut, jne (st, teised ühikud, kusagilt see sisse tuleb, ja mitte ise (usutavasti hiljemalt tänaseks on keegi viimsegi pildil kujutatud notsu konsumeerinud...)), seda peaks kontrollima „pahurlastest“ oskuslikumalt kirjutatud tarkvara... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. jaanuar 2022, kell 01:11 (EET)
- Seejuures, konkreetse art sünniaeg on "13. märts 2005, kell 16:26 82.131.65.222 arutelu 1111 baiti +1111"
ja, singiks saamise hirmul/ootel notsud ilmusid u eelmistel jõuludel, 2021... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. jaanuar 2022, kell 01:27 (EET)
Pigem siiski küberrünne (ja alul, u 20 XII (± paar päeva) oli see pilt pea kõigisse wikidesse sisse söödetud, otse body tagi alla) kui vandalism... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. jaanuar 2022, kell 01:43 (EET)
Samas seoses: kes vastutab W(V)ikipe(e)dia küberturbe ja selle korraldamise eest? ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 10. jaanuar 2022, kell 13:50 (EET)
- Ma ei tea, kust sa selle "pea kõigisse wikidesse" võtad. Siin vikis käidi sodimas ja sodimine tühistati, nii nagu ikka. Mõnel lehel lihtsalt võis sodimisest midagi serveri või brauseri puhvrisse jääda. Nendes lugemise eelvaadetes näidatakse pilti, mis vastab leheatribuudile (Eri:PagesWithProp/page_image_free). Võimalik, et need atribuudid on serveris kõvemini puhverdatud kui lehe sisu. Praegu mul ei õnnestunud leida päringuga ühtegi artiklit, kus leheatribuudi väärtuseks oleks see konkreetne pilt. Pikne 10. jaanuar 2022, kell 16:05 (EET)
Oli pea kõigis keeleversioonides, hetkel (14. jaanuar 2022, kell 15:16 (EET)) näitab seda artikli Kalmari loss viide Kalmari lään (nii FF kui GC; nii sisse loginutele kui külastajatele); ja ka siiasamma lisatud viide. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 14. jaanuar 2022, kell 15:16 (EET)
Statistika
Kus on võimalik vaadata Eestikeelse Vikipeedia kasutajate selle aastast statistikat? Et, kes kui palju muudatusi on teinud, artikleid loonud? Boreaallane (arutelu) 27. detsember 2021, kell 13:30 (EET)
- Tundub, et salastatud. Boreaallane (arutelu) 29. detsember 2021, kell 21:42 (EET)
- Ei ole raske leida, kui panna otsingusse oma "kasutajanimi" ja "statistics". 2021. aasta statistika on siin.--Raamaturott (arutelu) 29. detsember 2021, kell 22:04 (EET)
Tsitaatsõnad vs võõrsõnad
Ma ei jaksa siin inimestega vaielda, teil endal on ju ka interneedus olemas? ja vähemalt mul on entsüklopeediad riiulis ja sõnaraamatud riiulis, kust asju kontrollida. Persse, kasutage neid siis ja tehke vahet. Kasutage oma aju. https://keeleabi.eki.ee/viki/Tsitaatsonade_kirjutamine.html https://keeleabi.eki.ee/viki/Voorsonade_kirjutamine.html ja kui keegi tuleb veel minu kirjutatut parandama, siis ässitan koerad kallale.
ikka teie kuri ErilineKonn
- Kui kedagi huvitab, siis eelnev vihapurse käis selle kohta (ehk konn tahab kangesti vaielda Eesti arheoloogidega ning arvata "blide" tsitaatsõnaks, kuigi sõna senine kasutus eestikeelsetes materjalides selgelt tema seisukohta ei toeta... ja siis olevat veel vikipedistid milleski süüdi). Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 17:53 (EET)
- Kas poleks mõistlik lihtsalt saata EKI Keelenõusse E-post ja vaidlusel on kõiki rahuldav lahend? Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 11:12 (EET)
EKIt pole vaja tülitama hakata, konn hüppab niisama. Blide ei ole tsitaatsõna ja kaldkirjas ei kirjuta teda keegi ajaloolane. Tean, sest olen ajaloo magistrant ja ajalooteoseid piisavalt näinud. Lugupidamisega, Metzziga (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 13:58 (EET) Nagu näha, siis Konn ei hüpanud niisama, vaid tal oli õigus, viidatud doktor kasutab võõrsõnade kirjutamisel EKI reegleid,, pole nagu eriline üllatus? Mis muugulgas peaksid olema meie kõigi A ja O eesti keeles kirjutamisel. Lugege need reeglid läbi ja aärgige neid, lingvistik teab millest ta räägib. Minule tehti reeglid selgeks emakeele õpetaja poolt 80ndatel, Pole olnud suurt keelereformi vahepeal, peale selle et lasti "vabamaks" paljusid asju. Mina kirjutan ikka nii nagu mulle õpetatud on. See võib olaa vananend, aga see on endiselt korrektne. Kanaperse
Juba vastati, Maire Raadik Eesti Keele Instituudist kirjutab:
"Kui vaadata Vikipeediast heitemasina artiklit, näib, et blide ehk trébuchet on teatavat liiki heitemasin. Iseenesest on ju võimalik kasutada ka eri liikide nimetamiseks üht ja sama heitemasina sõna, lisades täpsustuseks nt täiendeid. Blide-sõna kasutamise korral on vaja teada hääldust, sellest oleneb käänamine ja ka võõrsõnana kasutamine. Kui hääldus on [blaid] (seda mul ei õnnestunud kontrollida), oleks omastav nt blide'i. Kuju /blide/ saaks eesti tekstis sel juhul kasutada ainult tsitaatsõnana ehk kursiivitades, sest sõna hääldus ja kirjapilt lahknevad, võõrsõna saaks eesti keeles olla kujul blaid (vrd ka nt ladina catapulta ja eesti katapult)."
Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 14:56 (EET)
Austatud perse! ;) Tänan! Sel juhul olid mu parandused artiklis õiged, sest sõna hääldataksegi üldjuhul [blide]. Hääldust [blaid] olen kuulnud vaid ühe professori suust tükk aega tagasi, väljaspool ülikooli olen ma terminit kohanud vähe (endal on fookus uusimal ajal, st 20. sajandil), aga selline hääldus kordagi kõrva jäänud pole. Igatahes tänud järele uurimast. Metzziga (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 15:51 (EET)
- Ma veel ei hõiskaks, mina saan just vastupidi aru EKI kirjast, sellel ühel professoril oli võib-olla hoopis õigus ja kaks professorit lihtsalt pole kunagi pidanud vaevaks sõna hääldust uurida.
- Ma natuke uurin seda tausta, mul on päris mitu ajaloolast, kellelt küsida saan. Vaatab kas nad teavad teemast midagi. Mulle tundub, et selle artikli ja kogu vaidluse probleemiks ongi, et kirjutaja pole täpsustand mis keelest termin pärineb ja kuidas seda hääldatakse. Vastavalt hääldusele muutub ka käänamine ja kirjapilt. ~~~~ Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 16:04 (EET)
Selleks ajaöooöasels Oli Doltor Mäesalu ise ja tema artiklis
- Lugupeetud ajaloolase Ain Mäesalu traktaadis "Heitemasinad muistses vabadusvõitluses" on /blide/ kirjutatud kursiivis.
- Tundub, et keegi (tegelikult mitmed) adminnidest ja kirjutajatest, kes siin vaidlevad, pole kõnealust materjali lugenudki? Häbilugu.
- ~~~~ Kanaperse (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 09:24 (EET)
Vaadata muidugi võib. Aga termin pärineb ise saksa/mitmesugustest Põhjala keeltest ja on neisse tulnud omakorda ladina keelest. Nii et isiklikult pean kirjapärast hääldust õigeks. Metzziga (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 16:31 (EET)
- Siin tekib küsimus käänamisega: blide, blidet (kohe tekkis ilus prantsusekeelne sõna), blidesid, blidede, blidetega, blideteta, blides, blidesse (sic!). Kas saad aru, milles on probleem? Kas seda peaks käänama nagu käänatakse "pide" või nagu "bidee" või nagu "piider" või nagu "Peeter" või nagu "Piiter"? Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 17:03 (EET)
- Kas saad viidata? Kas saad viidata ka Mäesalu ja teiste tekstidele? Äkki saab selle blide´i (EKI soovitusel) kirjutamise siis lõpuks üheselt mõistetavaks ja kõikidel on pärast hea meel?~~~~ Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 17:10 (EET)
Mis selle blidet ja blidesse käänamisega siis on? Viite võin muidugi kui viitsin välja otsida, aga äkki otsiks lugupeetu senikaua välja põhjenduse, miks saksa keele vahendusel tulnud sõna tuleks käänata nagu ingliskeelset? Hääldatakse teda ju nii nagu kirjas on. Metzziga (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 17:26 (EET)
- Saada muidugi viide. Sellele ju proovimegi küüsi taha saada, mis keelest antud termin pärit on ja kuidas hääldatakse sel juhul.
- Keegi pole mingeid viiteid toonud. Vikipeedias võiksid asjad viidatud olla. Samas, kas blide on üldtermin kiviheitemasina kohta või see on konstruktsiooni ja mehhanismi eripära?
- Blidest levinum ja teada tuntud on pigem /Trebuchet/. Aga ikkagi ma ei saa aru miks on kiviheitemasinat käsitleva artikli pealkirjaks /blide/ mitte eestikeelselt kiviheitemasin?
- Blide peaks olema suunamislehekülg sel juhul või lõik artiklis, mis käsitleb kiviheitemasinaid ja nende tüüpe, mitte vastupidi. ~~~~ Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 17:49 (EET)
Vt Arutelu:Blide. Seal on Mäesalu ja Saimre terminieelistuse selgitust ning päritoluküsimust juba refereeritud ning lingid Mäesalu ja Saimre tekstidele leiab artiklist endast. Blide käändub nagu tavaline sellekujuline võõrsõna. Ülejäänud käänamisoletused eeldaksid kirjapildiga vastuolus olevat hääldust (mida aga meil endiselt pole alust eeldada). --Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 18:10 (EET)
- Asi lahenes väga lihtsalt, ma kirjutasin härra Mäesalule ja ta saatis mulle oma kirjatöö antud teemal.
- Lugupeetud ajaloolase Ain Mäesalu traktaadis on /blide/ kirjutatud kursiivis.
- Tundub, et keegi (tegelikult mitmed) adminnidest ja kirjutajatest, kes siin vaidlevad, pole kõnealust materjali lugenudki? Häbilugu.
- ~~~~ Kanaperse (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 09:24 (EET)
- Lugupeetud adminnid ja kirjutajad on lugenud teadaolevaid, st vastava artikli juures väljatoodud materjale. Kui keegi leiab uue allika, siis on ta teretulnud ütlema, millega on tegu ja kus see on avaldatud, et anda võimalus kõigile sellega tutvuda. --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 11:40 (EET)
Kas blide või trebuchet vist väga vahet pole - lihtsalt blide on eesti keeles rohkem juurdunud. Kiviheitemasin ei sobi seepärast, et blide on minu teada kindel kiviheitemasina tüüp, st iga blide on kiviheitemasin, aga mitte iga kiviheitemasin pole blide. Keele päritolus olen kindel, niiet las ta praegu jääda. Kui lähiajal aega leian, otsin info üles ja lisan selle nii selle kohta, kust keelest sõna tuleb kui ka et mis blidest blide teeb. Metzziga (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 18:01 (EET) Iga blide on kiviheitemasin, nii nagu na artiklist aru saan on, kiviheitemasin on üldtermin ja blide, konkreetne mudel, tüüp, lahendus.Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 19:24 (EET)
See keelenõu räägib tsitaatsõnadest ja mugandamisest üldiselt. Selle konkreetse sõna kohta ei ütle see midagi (pakutud hääldust "ei õnnestunud kontrollida"). Kui lähtekeelne hääldus ka erineks kirjapildist, siis eesti keele hääldus ei pruugi sellegipoolest olla originaalipärane. Kui artiklis viidatud eestikeelsetes allikates ei kasutata sõna tsitaatsõnana, siis nende allikate järgi langeb selle sõna hääldus eesti keeles kirjapildiga kokku. Seejuures saame siin lähtuda eestkätt sõna kasutusest avaldatud allikates. Pikne 6. jaanuar 2022, kell 18:03 (EET)
- Kogu see vestlus tuleks tõsta konkreetse artikli arutelusse ja jätkata seal. --Vihelik (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 18:17 (EET)
Pole nõus, ma arvan, et me pole esimesed ja viimased kes samade küsimustega maadlevad. Pigem KKK alla :D.Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 19:24 (EET)
- Asi lahenes väga lihtsalt, ma kirjutasin härra Mäesalule ja ta saatis mulle oma kirjatöö antud teemal.
- Lugupeetud ajaloolase Ain Mäesalu traktaadis on /blide/ kirjutatud kursiivis.
- Tundub, et keegi (tegelikult mitmed) adminnidest ja kirjutajatest, kes siin vaidlevad, pole kõnealust materjali lugenudki? Häbilugu.
- ~~~~ Kanaperse (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 09:24 (EET)
- Lugupeetud adminnid ja kirjutajad on lugenud teadaolevaid, st vastava artikli juures väljatoodud materjale. Kui keegi leiab uue allika, siis on ta teretulnud ütlema, millega on tegu ja kus see on avaldatud, et anda võimalus kõigile sellega tutvuda. --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 11:40 (EET)
- Ma hetkel teen kopi-peist liigutuse Mäesalu artkilst:
- Artikkel: "Heitemasinad muistses vabadusvõitluses"
- Autor: Ain Mäesalu
- Lk 79:
- Lause: Keskajal oli nii Liivimaal, Skandinaavis kui ka Saksamaal raskusjõul põhinevate heitemasinate kõige sagedasem nimetus blide.
- /blide/ on kirjutatud kursiivis.
- Kas sellel vaidlusel on enam mõtet ja viitan algallikale ja kirjutusviisile?
- Allikaks on dr Mäesalu artikkel, mille ta mulle isiklikult saatis.
- Jaa, ma kirjutasin talle ja ta vastas, saatis mulle hunniku võõrkeelseid WIKIlinke ja PDF-i "Heitemasinad muistses vabadusvõitluses"
- Mida tegema peab? Mäesaluga lindistatud video, kus ta räägib sedasama? Kanaperse (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 10:17 (EET)
- Niisiis see paradigmat muutev äsjaavastatud allikas ("Heitemasinad muistses vabadusvõitluses") on tegelikult seesama, mis on juba blide artiklis olemas ja mida on korduvalt refereeritud nii sealsel arutelulehel kui siinsamas, sh põhjendamaks "blide" eestikeelsust. Mäesalu artikli lugeja võib näha, et "blide" on kursiivis ainult esmamainimisel, mil see osutab relva ajaloolisele nimele Liivimaal, Skandinaavias ja Saksamaal. Seejuures on esmamainimisel Mäesalu kursiivis esitanud kõikide relvade relvade nimed (raskeamb, katapult, masin jne). Kõik järgnevad "blide" mainimised on ilma kursiivita eestipärasena käänduva sõnana, erinevalt näiteks analoogsest terminist "trebuchet"/"trebuchium", mis on järjekindlalt kursiivis ja mida ei käänata eestipäraselt, vaid ülakomaga.--Minnekon (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 12:00 (EET)
- Ma ei näe mõtet jätkata arutelu isikuga, kes pole tutvunud või teeskleb, et pole tutvunud ei blide artikli, selle arutelulehe ega Mäesalu kirjutisega, aga samas väidab end teadvat, mida neis kohtades on kirjutatud või ei ole kirjutatud või mida peaks olema kirjutatud. Olen viimased vastused lisanud mitte lootuses, et nimetatud kasutajalt järgneb konstruktiivne reaktsioon, vaid kuna mõni teemasse mitte süvenenud kõrvaltvaataja võib arvata, et probleemitõstatus äkki ongi põhjendatud. Samuti juhin tähelepanu, et kasutaja Kanaperse paistab suhtlusstiili, huvialade ja konto loomise aja järgi kahtlaselt sarnane hiljuti blokeeritud kasutajaga ErilineKonn. --Minnekon (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 12:00 (EET)
- Lugupeetud adminnid ja kirjutajad on lugenud teadaolevaid, st vastava artikli juures väljatoodud materjale. Kui keegi leiab uue allika, siis on ta teretulnud ütlema, millega on tegu ja kus see on avaldatud, et anda võimalus kõigile sellega tutvuda. --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 11:40 (EET)
Vikipeedia suvepäevad 2022
Paigas on järgmiste Vikipeedia suvepäevade toimumise aeg ja koht. Huvilised võivad endale kalendrisse märkida 26.–28. augusti. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 17:51 (EET)
Eksitav sisu avalehel
Esielehel on kirjas: "15. jaanuaril 200 aastat tagasi kuulutati välja Kreeka (pildil lipp) iseseisvus." Artiklis Kreeka on infotabelis "Iseseisvus 25. märtsil 1821". Daatumit 15. jaanuar 1822 pole mainitud ei artiklis Kreeka ega artiklis Kreeka ajalugu. Minu meelest on see segadusttekitav. --Metsavend 10. jaanuar 2022, kell 15:47 (EET)
- Taivo, artiklis "15. jaanuar" on muidu küll rida "1822 – Kreeka kuulutas end iseseisvaks ja esimeseks presidendiks sai Alexandros Mavrokordatos." Samas on neil iseseisvuspäevaks jah ju 25. märts. Siin nt ei mainita seda 15. jaanuari üldse ja iseseisvuse väljakuulutamine on mainitud 25. märtsil 1821. Seega näib küll, et siin on mingi jama kirjas. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2022, kell 20:32 (EET)
- Kruusamägi, kreeka viki põhjal kontrollisin. el:Ελλάδα tundub olevat isegi hea artikkel. Ja en:Greece mainib seda ka infoboksis. Taivo 10. jaanuar 2022, kell 20:33 (EET)
- 15. jaanuar 1822 on iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev: [1] (inglisviki infokastis mainitud "ametliku väljakuulutamisena"), 25. märtsi 1821 peetakse traditsiooniliselt iseseisvussõja alguskuupäevaks ja tähistatakse iseseisvuspäevana, aga selle kuupäeva asjaoludes on kaheldud. Mõlemad kuupäevad peaks olema Juliuse kalendri järgi. Adeliine (arutelu) 10. jaanuar 2022, kell 21:57 (EET)
- Aga see peab ka olema meil artiklis kirjas. Milleks need lingid siis seal on? Esilehel peaks olema info, mis on eestikeelse Vikipeedia artiklitest, mitte muudest allikatest. --Metsavend 10. jaanuar 2022, kell 22:00 (EET)
- Jah, sul on õigus. Püüan edaspidi olla selles osas ettevaatlikum. Taivo 11. jaanuar 2022, kell 22:59 (EET)
- Kruusamägi, kreeka viki põhjal kontrollisin. el:Ελλάδα tundub olevat isegi hea artikkel. Ja en:Greece mainib seda ka infoboksis. Taivo 10. jaanuar 2022, kell 20:33 (EET)
Eesti asulate piirid infokastides
Küsimus siin: Malli arutelu:EestiAsula#Dünaamiline kaart piiridega. Pikne 19. jaanuar 2022, kell 16:37 (EET)
Rohepööre. Polegi veel artiklit?!
Miks pole veel artiklit Rohepööre? Ning ka ingliskeelses pole mitte artiklit en:Green transition? Või on see mingi teise nime all? Millise?
Samas nt Euroopa Komisjon räägib Green transitionist[2] ja rohepöördest[3], ajakirjandus on seda teemat täis jne.
Ka Vikisõnaraamatus on see artikkel olemas, kuid millegipärast ainult eesti keeles [4]. KÕIK! teised keelelingid on punased! Miks küll?
Isegi FB grupis "Võro kiil" käib hetkel suur arutus, et kuidas see võiks olla võro keeles [5]. Ja vaatan siis, mis eesti viki kirjutab - 0. Inglise viki - ka 0... Mingi suurem segadus selle hetkel üliolulise ja pöördelise asjaga?--Võrok (arutelu) 23. jaanuar 2022, kell 15:49 (EET)
- Võrok, No ja siis? Meil pole paljudel teemadel veel artikleid. On terveid valdkondi, kus paljud mõisted veel katmata. Tead ju hästi, et artiklid ennast ise ei kirjuta. Keegi ei keela sul sel teemal artiklit kirjutada, aga ei saa eeldada, et keegi teine PEAB seda kirjutama.
- EL põhisest mõistest on olemas Euroopa roheline kokkulepe. Ivo (arutelu) 23. jaanuar 2022, kell 16:16 (EET)
- Ma ei julgeks seda kirjutada, pärast saab peksa nii rohelistelt kui pöördevastastelt. Sillerkiil (arutelu) 24. jaanuar 2022, kell 15:43 (EET)
Milline/kumb rohepööre? Keskkonnapoliitika või keskkonnasäästliku muutuse kontekstis? Vrd nt rohe- ja digipööre... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 23. jaanuar 2022, kell 18:27 (EET)
- Ma nii täpselt ei tea ise ka. Lihtsalt märkasin, imestusin (eriti inglise keeles puudumise üle) ja mainisin :) --Võrok (arutelu) 25. jaanuar 2022, kell 10:01 (EET)
Võrok, hea küsimus! Innustamaks tegijaid akadeemikute vaadetega: https://www.youtube.com/watch?v=YLZQspoViIY --Nimelik (arutelu) 24. jaanuar 2022, kell 17:19 (EET)
- Ivo jt, no igaüks kõike ei jõua, selge see. Kui kirjutaksin, siis teeksin seda ennekõike võrokeelses vikis. Samas tundub väga kummaline isegi mitte niivõrd see, et seda eesti omas pole, kuivõrd see, et seda isegi inglise keeles veel pole. Kuniks pole, ei hakka ma seda asja võro keeles küll nullist kokku panema. Samas ei keela keegi mul asjale lihtsalt tähelepanu juhtida. Ehk on sellestki abi :) Ah jaa, et miks imestan? No sest see on ju praegu maailmas ometi elu säilimise mõttes maal tähtsuselt üks esimesi asju üldse, see pöördumine säästlikumale rajale. Või pole? Ja pole artiklit isegi inglise keeles... ega isegi vikisõnaraamatus üheski keeles peale eesti... Ikkagi väga kummaline. Kas tõesti kõik üle maailma, kes võiks sellel teemal kirjutamise vastu huvi tunda, kardavad nii rohelistelt kui tööstusaktivistidelt korraga peksa saada ja seepärast ei söanda asja puutudagi? --Võrok (arutelu) 25. jaanuar 2022, kell 09:51 (EET)
- Vanema inimese jaoks ehk ei olegi nii kummaline. Vanem inimene mäletab ehk veel aega, mil plastik oli uudne, lahendus suurele puidu kasutamisele ja kah roheline pööre. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2022, kell 18:55 (EET)
- Ivo jt, no igaüks kõike ei jõua, selge see. Kui kirjutaksin, siis teeksin seda ennekõike võrokeelses vikis. Samas tundub väga kummaline isegi mitte niivõrd see, et seda eesti omas pole, kuivõrd see, et seda isegi inglise keeles veel pole. Kuniks pole, ei hakka ma seda asja võro keeles küll nullist kokku panema. Samas ei keela keegi mul asjale lihtsalt tähelepanu juhtida. Ehk on sellestki abi :) Ah jaa, et miks imestan? No sest see on ju praegu maailmas ometi elu säilimise mõttes maal tähtsuselt üks esimesi asju üldse, see pöördumine säästlikumale rajale. Või pole? Ja pole artiklit isegi inglise keeles... ega isegi vikisõnaraamatus üheski keeles peale eesti... Ikkagi väga kummaline. Kas tõesti kõik üle maailma, kes võiks sellel teemal kirjutamise vastu huvi tunda, kardavad nii rohelistelt kui tööstusaktivistidelt korraga peksa saada ja seepärast ei söanda asja puutudagi? --Võrok (arutelu) 25. jaanuar 2022, kell 09:51 (EET)
- Mõiste ise on umbmäärane ja seega on keeruline sellest kirjutada. Seda enam, et igasugu asju nimetatakse rohelisteks. Sageli on see aga lihtsalt rohepesu. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 00:23 (EET)
Välislingid artikli tekstis
Viimasel ajal on silma torganud välislinkide kasutamine artiklite tekstiosas. Viimati näiteks täna siin. Kuidas sellesse suhtuda? On see mööndus uutmoodi viitamispraktikale? Ursus scribens (arutelu) 5. jaanuar 2022, kell 15:33 (EET)
- Pigem on see viide allikale, mis ise võib aja jooksul muutuda, ja seega on selline linkimine igati taunitav. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 5. jaanuar 2022, kell 16:50 (EET)
- Minu arvates võiks teha mõlemat paralleelselt. Lihtsalt mall? on suhteliselt ebamugav. ~~~~ Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 17:54 (EET)
- Need pole ju isegi mitte allikaviited. Eks sellist välislinkide kasutust ole kogenumatute kasutajate seas alati esinenud. Tuleb lihtsalt parandada ja vajadusel märkus teha. Pikne 6. jaanuar 2022, kell 18:03 (EET)
- Olen ka aeg-ajalt sellise kraami otsa sattunud ja seda välja rookinud. Uute kasutajate seas on seda minu mäletamist pidi alati vahel ette tulnud, sest ega nemad ju peagi teama, et kuidas meil täpselt linkimise praktikad on kokku lepitud (s.t artikliteksti me välislinke tegelikult ei lisa). Kui ei paista olevat mõjuvat põhjust sellisel kujul mingis artiklilõigus välislinke säilitada, siis võiks need julgelt välja kraamida. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 18:58 (EET)
- Täpselt sama siin . Mulle tundub, et niiviisi kasutatakse välislinke artiklis juhul, kui artiklit uuendab keegi, kes muidu Vikipeedias ei tegutse, aga kes on ilmselt artikli subjektiga lähedalt seotud, saanud ülesande või võtnud ise südameasjaks artikli sisu ajakohastada ja korrastada. Nii et jah uus ja kogenematu kasutaja, aga ega vist muu aitagi, kui toimetama asuda ja välislingid ise välja rookida. Merleke5 (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 20:45 (EET)
- Aga miks te välja roogite? Teie ja adminnide ja tavakirjutajate energia läheb ju tuulde. Ja samal ajal kutsute uusi kirjutaid liituma, minu arvates on siin vastuolu.
- Kustutamine on kõige lihtsam, proovi sa sellest massist seda pärast üles leida, töö on juba tehtud. Delete.......
- Kustutada? Toimeta ja tekita need lingid, mis valesti on, kas selleks te siin polegi adminnid ja ülejäänd kogukond? kas te polegi siin selleks, et seda tööd teha? Aga mida te teete siin siis? Palju teil siin üldse inimesi on, kellel on vastav haridus? Ja kes üldse tohiksid (vaadake nüüd üle sõna "suutlikkus") vastavatel teemadel kirjutada? Kas te ei peaks hoidma neid väheseid kirjutajaid? Selle asemel, et tegeleda nende tapmisega?
- Ma siin jälgisin, kuidas asjad käivad, IVO ja PIKNE ja teised, Esimene teie liigutus adminnina on kustutamine, mitte toimetamine. Kuidas see saab niimoodi olla? Kanaperse (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 22:45 (EET)
- Lihtsalt on tavaks, et artikli sisuosas juhatavad lingid teistesse artiklitesse ja välislingid on selguse huvides koondatud artikli lõppu. Nii siin kui ka teistes keeltes Vikipeediates. Vaata ringi ja tutvu. Kui lingitud on artiklivääriline asi, siis on ka võimalik asendada välislink siselingiga. Pikne 7. jaanuar 2022, kell 18:12 (EET)
- Toimeta siis, mitte ära kustuta. See on väga kena kena, et Sa hoiad silma peal, Aga sellest pole kasu kui seda tahakse pimesi.
- Eesti Viki pole Teie erabisness. Kanaperse (arutelu) 7. jaanuar 2022, kell 23:40 (EET)
- Lihtsalt on tavaks, et artikli sisuosas juhatavad lingid teistesse artiklitesse ja välislingid on selguse huvides koondatud artikli lõppu. Nii siin kui ka teistes keeltes Vikipeediates. Vaata ringi ja tutvu. Kui lingitud on artiklivääriline asi, siis on ka võimalik asendada välislink siselingiga. Pikne 7. jaanuar 2022, kell 18:12 (EET)
- Oleks ju loomulik oodata, et juhuslikult Vikipeediasse sattunu parandab ehk mõne silma hakanud tähevea. Aga kui ta tahab artiklit kirjutama hakata, siis peaks ta tõenäoliselt alustama juhendist. Seal on juttu ka arutelulehekülgedele sobivast toonist. Siinne eelnev hüüatus näiteks ei vasta Vikipeedia üldistele põhimõtetele. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Ssgreporter (arutelu • kaastöö).
- Ma olen toimetanud üle kümne tuhande artikli (sh arvukalt selliseid, mis teistes keeleversioonides oleks kohe kustutud). Meil on siin nimelt tavaks ikka püüda asju päästa, kui vähegi saab. Seda enam käib närvidele, kui kuskilt ronib välja keegi, kes pole vaevunud endale isegi baasasju selgeks tegema, aga oma arust teab paremini, kuidas asjad käivad. Ingliskeelses Vikipeedias saab sellise jutu eest üsna koheselt blokeeringu ning kui teise kasutajanime all uuesti välja ilmuda, siis veel 10x karmimalt. Me oleme siin ajalooliselt teiste keeleversioonidega võrreldes ikka väga leebed olnud, aga mida aasta edasi, seda enam näib mulle, et tuleks pigem hakata teistest keeleversioonidest eeskuju võtma. Ivo (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 01:18 (EET)
- See kasutaja näikse erinevate nimede all siin juba aastaid tegutsenud, nii et juhuslikust Vikipeediasse sattunust on asi kaugel. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 12:12 (EET)
- Kui natuke kaevata, siis jääb silma kasutaja Tarvokaspartoome (mis viitab kenasti ka isiku enda nimele). Muidu mingit massiivset kasutajakontode kogumit vast pole, kuigi eks midagi on ka puhtalt IP-aadresside alt (nt 213.219.125.18). Temapoolne ähvarduste jagamine pole päris vastuvõetav ja kui kellegi on sellega kokkupuuteid, siis võib julgelt mulle teada anda. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2022, kell 20:22 (EET)
- See kasutaja näikse erinevate nimede all siin juba aastaid tegutsenud, nii et juhuslikust Vikipeediasse sattunust on asi kaugel. --Vihelik (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 12:12 (EET)
- Kustutamistest artikkel [6]https://www.inputmag.com/culture/wikipedia-deleted-articles-nominations-debate Sillerkiil (arutelu) 7. veebruar 2022, kell 07:00 (EET)
- Ma olen toimetanud üle kümne tuhande artikli (sh arvukalt selliseid, mis teistes keeleversioonides oleks kohe kustutud). Meil on siin nimelt tavaks ikka püüda asju päästa, kui vähegi saab. Seda enam käib närvidele, kui kuskilt ronib välja keegi, kes pole vaevunud endale isegi baasasju selgeks tegema, aga oma arust teab paremini, kuidas asjad käivad. Ingliskeelses Vikipeedias saab sellise jutu eest üsna koheselt blokeeringu ning kui teise kasutajanime all uuesti välja ilmuda, siis veel 10x karmimalt. Me oleme siin ajalooliselt teiste keeleversioonidega võrreldes ikka väga leebed olnud, aga mida aasta edasi, seda enam näib mulle, et tuleks pigem hakata teistest keeleversioonidest eeskuju võtma. Ivo (arutelu) 8. jaanuar 2022, kell 01:18 (EET)
Toimetamise mallid
'Toimeta' mallid on Vikipeedia risustamine. Need vedelevad artiklite juures aastaid ja aastaid. Kes on valmis toimetama ja leiab, et mingi artikkel vajab toimetamist, see teeb seda, aga artikli juurde riputatud mallid ei pane kedagi toimetama. Lihtsalt üks näide: Nõukogude okupatsioon Eestis: "See artikkel vajab toimetamist. (September 2010)" "See artikkel ootab keeletoimetamist." Niisuguseid malle on artiklite juurde riputatud arvatavasti tuhandeid. Milleks? 193.40.12.10 25. jaanuar 2022, kell 20:48 (EET)
- Meil on ka praegu käimas keeletoimetamistalgud ning mallide abil on lihtsam leida neid artikleid, mis toimetamist vajavad. Mallid võimaldavad saada ka paremat ülevaadet hetkeolukorrast.
- Muidugi on artikleid, mis ootavad toimetamist väga kaua, aga selle kõrval on ka palju artikleid, mis on vahepeal korda saanud. Samuti on ka see artikkel nende 10+ aasta jooksul muutunud. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2022, kell 23:40 (EET)
- Mulle annavad mallid küll lisamotivatsiooni artikliga tegelemiseks ja nende abil on probleemsed artiklid silmatorkavamad nii toimetajatele kui lugejatele. Iseasi on see, et mall "See artikkel vajab toimetamist" ei ütle midagi probleemi olemuse kohta. Kui võimalik, tuleks selle asemel sisukamat toimetamise malli kasutada või lisada juurde probleemi kirjeldus. Nt kustutamise malli lisades on seal koht, kuhu põhjus kirja panna, aga "See artikkel vajab toimetamist" malli juures pole. Ma arvan, et ka sinna võiks põhjenduse kirjutamise koha tekitada. --Minnekon (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 00:16 (EET)
- Sellega olen 100% nõus, et kui malli Toimeta juures pole öeldud, mida on vaja toimetada, siis on selle kasutegur null. Sellised võib lihtsalt ära võtta. Aga sellega ei ole nõus, et malli peale peaks tekitama koha, kuhu saaks kirjutada, mis probleem artikliga on. See tekst (malli Kustuta näitel) kipub olema kõnekeelne, õigekeele reegleid eirav ja üldse artiklile sobimatus stiilis (arutelulehe stiilis). Niisugune ei sobi artikli etteotsa, kõige nähtavamale kohale. Toimeta-mallil (ja paljudel teistel) saab arutelulehele tehtud teema panna lingina malli peale. Näiteks nii:
{{asenda:toimeta|arutelu=Probleem artikliga}}. "Probleem artikliga" on siis arutelulehel oleva teema pealkiri. Kaniivel (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 10:24 (EET)- Enamasti on üsna ilmne, et mis see probleem on ehk selle eraldi väljatoomine oleks tarbetu (ja sageli ka keeruline: sest probleeme on suurem hulk ja need on kõik eritüübilised). Kui artikkel paistab aga igati viisakas, siis võib ju alati ka malli eemaldada. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 14:08 (EET)
- Mind motiveerivad need mallid küll teinekord toimetama. Puhtalt sellega, et see jurakas seal artikli päises käib närvidele.
- Teisalt, jah, pahatihti jääb siiski arusaamatuks, mida malli lisaja on silmas pidanud, kas kõik on valesti või mingi kindel tahk. Võiks ikkagi norm olla, et probleemi täpsustatakse, kas või paari sõnaga: konarlik, stiil sobimatu, liigendus, keel, grammatika vms. Sillerkiil (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 18:09 (EET)
- Enamasti on üsna ilmne, et mis see probleem on ehk selle eraldi väljatoomine oleks tarbetu (ja sageli ka keeruline: sest probleeme on suurem hulk ja need on kõik eritüübilised). Kui artikkel paistab aga igati viisakas, siis võib ju alati ka malli eemaldada. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 14:08 (EET)
- Sellega olen 100% nõus, et kui malli Toimeta juures pole öeldud, mida on vaja toimetada, siis on selle kasutegur null. Sellised võib lihtsalt ära võtta. Aga sellega ei ole nõus, et malli peale peaks tekitama koha, kuhu saaks kirjutada, mis probleem artikliga on. See tekst (malli Kustuta näitel) kipub olema kõnekeelne, õigekeele reegleid eirav ja üldse artiklile sobimatus stiilis (arutelulehe stiilis). Niisugune ei sobi artikli etteotsa, kõige nähtavamale kohale. Toimeta-mallil (ja paljudel teistel) saab arutelulehele tehtud teema panna lingina malli peale. Näiteks nii:
- Mulle annavad mallid küll lisamotivatsiooni artikliga tegelemiseks ja nende abil on probleemsed artiklid silmatorkavamad nii toimetajatele kui lugejatele. Iseasi on see, et mall "See artikkel vajab toimetamist" ei ütle midagi probleemi olemuse kohta. Kui võimalik, tuleks selle asemel sisukamat toimetamise malli kasutada või lisada juurde probleemi kirjeldus. Nt kustutamise malli lisades on seal koht, kuhu põhjus kirja panna, aga "See artikkel vajab toimetamist" malli juures pole. Ma arvan, et ka sinna võiks põhjenduse kirjutamise koha tekitada. --Minnekon (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 00:16 (EET)
- Ivo pakutud lingilt keeletoimetamistalgud saab täiendavat kinnitust nende mallide mõttetuse kohta. Talgutel 2020/2021 toimetati 491 artiklit, toimetamist ootavad 4138 artiklit. Ann Siimani pildilt vaatab vastu toimetamistalgute juhend, et võib toimetada ka ilma keeletoimetamismallita artikleid, nii et 491 hulgas on usutavasti ka neid, mis ei kuulu 4138 hulka. Keeletoimetamistalgutest sõltumata muudetakse ilma igasuguse mallita artikleid pidevalt. Niisamuti on ilma ühegi mallita artikleid, milles on kas faktivigu või õigekirjavigu. Pole olemas kriteeriumi, millal võib malli ära võtta. Küllap võib ikka ja veel toimetada vähemalt 95% Vikipeedia artikleist, nii et paneme siis 'toimeta' malli kohe artiklit alustades kõigile. Artikli kõrval on arutelu võimalus, kuhu kirjutatakse, kui on midagi artikli kohta öelda. Sinna võiks siis igale uuele artiklile kohe 'toimeta' malli riputaja selle malli panna. 193.40.12.10 26. jaanuar 2022, kell 18:14 (EET)
- Senise nelja korra jooksul on keeletoimetatud 2416 artiklit ja seda on päris palju. Lisaks sellele keeletoimetatakse artikleid pidevalt ka väljaspool talguid.
- Toimetamist ootavaid artikleid võib ju olla 4138, aga hetkeseisuga on meil artikleid kokku 224 712 ning kui neist vajab toimetamist kõigest 1,8%, siis on see küll kõike muud kui miski pandeemiline nähtus. Siin ongi malle vaja, et sellised üles leida.
- On igati loomulik, et kõiki toimetamist vajavaid artikleid ei ole veel mallidega varustatud ning mallidega artiklite seas võib leiduda ka neid, kus pole enam midagi toimetada. See ei ole aga mingi asine argument mallide vastu. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2022, kell 18:37 (EET)
- See viimane on muidugi kurjast ja ei peaks nii olema, kuid on selliseid ujedaid inimesi, kes ei julge malli pärast toimetamist maha võtta... - Melilac (arutelu) 27. jaanuar 2022, kell 22:06 (EET)
- Miks ujedaid? Puudub kriteerium, millal võib malli ära võtta. Paar näidet: artiklit 'piibel' on toimetatud umbes 250 korda pärast malli lisamist, aga see mall on ikka seal. Artiklit 'venestamine' on toimetatud umbes 100 korda pärast malli lisamist. Nagu Ivo teatas, on toimetamistalgutel toimetatud 2400 artiklit, toimetamist ootavad 222 000 artiklit, neist neljale tuhandele on juurde riputatud mall 'toimeta'. Kui aastaga toimetati 400 artiklit, siis 4000/400=10, s.t. need mallid ripuvad keskmiselt kümme aastat artiklite juures. Selle artikleid risustava sildikasti asemel võiks olla kategooria 'toimeta', kui muidu on raske artikleid toimetamistalgute jaoks valida. 2001:BB8:2002:4800:20C:29FF:FE90:2B51 28. jaanuar 2022, kell 08:27 (EET)
- Ega iga muutmine pole veel toimetamine! Seda enam, et mõni muutus võib olla üldse vandalism ja ei ole haruldane, kus muudatus tekitab uusi vigu juurde. Ning kui artiklisse materjali lisandub, siis võib taas tekkida vajadus seda materjali toimetada. Ehk näib, et siin on kogu terminoloogia segu nagu puder ja kapsad. Samuti on täiesti meelevaldne väide, et "toimetamist ootavad 222 000 artiklit". Nii näib, et eesmärk on lihtsalt trollida või sõnu väänata. On väga ilmne, et toimetamisvajadusega artiklite osakaal on väike.
- Samuti oleks täiesti jabur eeldada, et mallide kasutus peab 100% juhtudest olema korrektne. Muidugi võiks olla, aga praktikas ei ela me ideaalses maailmas. Ivo (arutelu) 28. jaanuar 2022, kell 21:31 (EET)
- Mis puudutab keeletoimetamise malli, siis seal on küll üpris selged reeglid (üldised ortograafiareeglid pluss Vikipeedia juhendis leiduv), mille täitmisel võib sildi maha võtta. Lisaks ujedatele on meil paraku ka ülienesekindlaid, kes parandavad artiklis ühe koma, jätavad kümme viga sisse ja võtavad keeletoimetamise sildi maha. On ka praegustel talgutel, paraku. Olen kohati sildi tagasi pannud, et inimene vaataks artikli kriitiliselt üle. Mina isiklikult võtan enamiku keeletoimetamist vajavaid artikleid tõesti väljastpoolt seda loendit, sest valin kindlad teemad, aga ma ei arva, et see loend oleks tarbetu. Astromaailm (arutelu) 28. jaanuar 2022, kell 22:36 (EET)
- Miks ujedaid? Puudub kriteerium, millal võib malli ära võtta. Paar näidet: artiklit 'piibel' on toimetatud umbes 250 korda pärast malli lisamist, aga see mall on ikka seal. Artiklit 'venestamine' on toimetatud umbes 100 korda pärast malli lisamist. Nagu Ivo teatas, on toimetamistalgutel toimetatud 2400 artiklit, toimetamist ootavad 222 000 artiklit, neist neljale tuhandele on juurde riputatud mall 'toimeta'. Kui aastaga toimetati 400 artiklit, siis 4000/400=10, s.t. need mallid ripuvad keskmiselt kümme aastat artiklite juures. Selle artikleid risustava sildikasti asemel võiks olla kategooria 'toimeta', kui muidu on raske artikleid toimetamistalgute jaoks valida. 2001:BB8:2002:4800:20C:29FF:FE90:2B51 28. jaanuar 2022, kell 08:27 (EET)
- See viimane on muidugi kurjast ja ei peaks nii olema, kuid on selliseid ujedaid inimesi, kes ei julge malli pärast toimetamist maha võtta... - Melilac (arutelu) 27. jaanuar 2022, kell 22:06 (EET)
- Vasakul veerus on valik 'Juhuslik lehekülg'.
- Valisin saksa Wikipedias 100 juhuslikku lehekülge, kolmel neist oli mingi mall.
- Valisin eesti Vikipeedias 100 juhuslikku lehekülge, sain kokku 11 malli.
- Eks Ivo leiab, et see on trollimine, kui juhid tähelepanu, et eesti Vikipeedias on keskmiselt 10 aastat vedelevad mallid.
- https://www.maailmakoristus.ee/digikoristus/ kutsub üles:
- "Täna, 29. jaanuaril 2021, toimub Eesti digikoristuspäev!" 193.40.12.10 29. jaanuar 2022, kell 18:41 (EET)
- Trollimine on see, et mingit lahendust ei otsi, vaid ainult kiruks ja provotseeriks.
- Eestikeelses Vikipeedias on oluliselt vähem kaastöölisi kui saksakeelses. Me saaks oma mallide hulga viia samale tasemele kahel juhul: 1) kustutaks u 5% artikleid või 2) lihtsalt ei märgendaks probleemseid artikleid mallidega ja likvideeriks enamuse olemasolevatest mallidest.
- Kas mõni artikkel ootab toimetamist 10 aastat seepärast, et seal on kole mall, mis toimetajaid eemale peletab? Ei vist. Ilmselgelt pole probleem mallides. Ivo (arutelu) 29. jaanuar 2022, kell 18:51 (EET)
- Katsetasin ka 100 juhusliku artikliga. Sain 10 malliga artiklit. Üldiselt on meil kaugelt üle kümne aasta olnud püsivalt u 5% selgelt probleemseid artikleid (+ veel vähemalt teist sama palju artikleid, mida võiks oluliselt täiendada/kohendada). Kuna uute pealetulevate artiklite puhul on see probleemse sisu % märkimisväärselt kõrgem, siis sööb see kogu vaba toimetamise ressursi ära ja nii püsib probleemse sisu osakaal üsna konstantne. Ehk kuniks toimetamise ressurssi väga oluliselt juurde ei tule on meil ka kümne aasta pärast veel puht statistiliselt garanteeritult mingi hulk artikleid, mis on oodanud toimetamist 20+ aastat. Ivo (arutelu) 29. jaanuar 2022, kell 19:08 (EET)
Toimetamise mallid on väga olulised. Need näitavad, et artikliga on mingi jama, ja sellist ma üldjuhul esilehele ei saada – või kui, siis alles pärast ületoimetamist. Praktika näitab, et ilmaasjata need mallid seal enamasti ei seisa. Ongi keskmisest halvemini kirjutatud. Taivo 29. jaanuar 2022, kell 23:39 (EET)
- Võtsin ise hiljuti maha malli aastast 2006, lõpetades toimetamise, mida vahepeal natuke ka tehtud oli. Mall oli siis vahepeal hoiatuseks lugejale... Jah, muidugi võib öelda, et küll lugeja ise aru saab, et siin on probleeme, aga kirjutaja ju ise ei saanud!? - Melilac (arutelu) 15. veebruar 2022, kell 18:41 (EET)
Eestikeelne Vikipeedia on artiklite arvu poolest 44. kohal
Eestikeelne Vikipeedia läks täna artiklite arvu poolest minangkabaukeelsest Vikipeediast mööda ja on nüüd (jälle) 44. kohal. Velirand (arutelu) 31. jaanuar 2022, kell 14:10 (EET)
- Velirand, kust seda edetabelit vaadata saab? --Nimelik (arutelu) 5. veebruar 2022, kell 16:21 (EET)
Kokkusaamine Tallinnas
Neljandal märtsil on kavas kokkusaamine Tallinnas, kohvikus Aurora. Kohtumine oleks kell kuus. Kavas oleks strateegiaplaaniga tutvumine. Oodatud on kõik Tallinna ja ümbruskonna vikipedistid, vastavalt ametlikele reeglitele. - Melilac (arutelu) 15. veebruar 2022, kell 18:35 (EET)
- Lisan juurde ka aadressi: Koidu 108. - Melilac (arutelu) 3. märts 2022, kell 17:40 (EET)
Sandbox link
Apologies for writing in English. Please feel free to translate my text.
I'm holding a global RFC regarding Sandbox link (example) at Meta: m:Requests for comment/Enable sandbox for all Wikipedias. I was told by User:Lucas Werkmeister that Estonian Wikipedia as a large project does not have Sandbox link enabled.
- Does Estonian Wikipedia want the Sandbox link enabled?
If there is consensus for enabling that on Estonian Wikipedia, I will do that as part of the global settings. But if Estonian Wikipedia does not want that, I can simply omit the Estonian Wikipedia from my proposal. No hard feelings at all :) I have personally not found Sandbox links harmful in any way, shape, or form. Thanks 4nn1l2 (arutelu) 19. veebruar 2022, kell 04:33 (EET)
UA accessibility
Kas kellelgi on olemas võimalus ua saidi poole pöördumiseks (nt https://covid19.gov.ua/ , mida kasutan COVID-19 andmete lugemiseks, annab juba 2. päeva vastuse: "Error Access denied"; täna õhtul ent Odessast pöördudes vaba juurdepääs...) ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 20. veebruar 2022, kell 22:36 (EET)
- Nähtavasti küberrünnakute vältimiseks on ühendused laiast maailmast lihtsalt suletud. Muide, üks variant lehekülje maasoleku kontrollimiseks on ka guugeldada "is page down" ja siis valida mõni pakutav link.
- COVIDi statside jaoks tasuks mõnel tudengil sabast haarata ja tööd pakkuda. Robotiga on elu lihtsam ja lõbusam (: --kanakukk (arutelu) 20. veebruar 2022, kell 23:53 (EET).
- Mu Odessas elaval ... saidile pääsuga probleeme pole; ju nad siis ise ei taha tabelit täiendada; üks võimalus on ka Toriga katsetada, mõnikord võib õnneks minna; üldiselt, nii või teisiti, ametlik koroonasurmade statistika jääb järjest rohkem maha UN-i liigsuremuse numbritest (vrd nt Joosepi (ing k Joseph) tapahimu). ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 21. veebruar 2022, kell 10:31 (EET)
Ukraina
Grusiinid on oma viki logo Ukraina värvidesse võõbanud. Kas me võiks äkki sama teha?
Käimas on ka meta:Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2022. Ivo (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 19:37 (EET)
Poolt - muide, grusiinid ütlevad, et nemad tegid selle otsuse vähemalt kaheks nädalaks. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 19:54 (EET)- Poolt - Toetame ukrainlasi! Pseudacorus (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 20:38 (EET)
- Poolt - Boreaallane (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 20:42 (EET)
Vastu - eelkõige selle päeva varahommikust KK hirmunud sõnavõttu BBC-s jms arvesse võttes; lisaks eelnevalt venekeelset põhikanalit vaadanuna (Frunze jt juhtide ülistamine..., mõni päev enne rünnet...; hetkel RU põhikanalit vaadates (kaua ei suuda), arutelud à la mitmekorruseliste elamute hävitamine (praktiliselt inimtapu õigustus); hetkel (25. veebruar 2022, kell 11:39 (EET)) väidab BBC 450 RU KIA-t / vahelduseks CNC-d vaadates, kiidulaul... ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 24. veebruar 2022, kell 21:27 (EET)- Poolt - --クフィ (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 09:42 (EET)
- Vastu - Kuidas saab sel juhul eeldada sündmusest rääkiva artikli neutraalsust. --WikedKentaur (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 10:29 (EET)
- Poolt - Kaniivel (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 11:44 (EET)
Kommentaar: Põhjendan ka enda poolthäält: ma leian, et Ukraina värvides logo ei rikuks neutraalsust. Kindlasti tuleb selles ja kõigis artiklites säilitada neutraalset sõnastust. Neutraalsus muidugi ei tähenda, et peaks teise poole ehk Venemaa väiteid sündmuse kohta võrdselt ära tooma, kui need on absurdsed valed. Kannatused, mida sõda inimestele Ukrainas kaasa on toonud/toob, on see, millele see logo minu meelest tähelepanu juhiks. Meid puudutab Ukraina sõda geograafilise ja ajaloolise läheduse tõttu enam kui näiteks Aafrika Tigray piirkonna konflikt. Aafrika elanike jaoks ilmselt oleks asi vastupidi. Pole vaja lähtuda sellest, et teised vikid peale Gruusia viki ei ole logo muutnud. Lähtuda võiks sellest, mis meie südant ja meeli hetkel puudutab. Samas selge, et kui siin nii paljud kasutajad on vastu, siis logo muutmist ei tule. Kaniivel (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 22:11 (EET)
- Vastu - vaatasin täna hommikul Vene meediat. See oli väga kallutatud. Kui selliseid otsuseid palju tuleb, on see Venemaale hea põhjus viki kinnipanemiseks. Hetkel on see aga koht, kus lihtne venelane teoreetiliselt saab lugeda, et ei, puuduvad tõendid, nagu oleks omal ajal õhku lastud elamute taga NATO toetatud terroristid, ei, Nato kulud langesid Berliini müüri langemise järel, mitte ei alanud suur ofensiiv, et Süüria kodusõja põhjuseks ei olnud teps mitte NATO sekkumine, et Kaukaasias olid üksnes vene väed, mitte NATO jõud jne. Kardan, et vene viki sellises olustikus kaua ei püsi, küll põhjus kinni panemiseks leitakse, aga las näevad selleks rohkem vaeva. - Melilac (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 13:18 (EET)
- Vene valitsus vikipeediat kinni panna ei saa, küll aga saab blokeerida juurdepääsu. Nt ka hiina vikit pole kinni pandud, kuigi see oleks sealse valitsuse ülim soov. --Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 14:28 (EET)
- Ma mõtlesingi oma inimeste jaoks kinni panemist ehk juurdepääsu blokeerimist. Ei tulnud õiged sõnad pähe. Tänan. - Melilac (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 17:51 (EET)
- Eesti vikipeediale ligipääsu keelamine Venemaal tõenäoliselt jutuks ei tule. Esiteks see ei mõjutaks eriti kedagi ja teiseks pole seda tehtud isegi mitte ERRiga, mille vene osa blokiti - aga eestikeelsest on Vene võimudel sügavalt kama. Ses mõttes ei leia ma, et me peaks oma otsuseid teha lähtuma hirmust "aga mis siis, kui Suur Isand pahaseks saab?". Saagu, mis meil sellest. Vene vikit pole Venemaal tänaseni blokitud ja minu teada isegi mitte gruusia oma. --Ehitaja (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 17:11 (EET)
- Ma mõtlesingi oma inimeste jaoks kinni panemist ehk juurdepääsu blokeerimist. Ei tulnud õiged sõnad pähe. Tänan. - Melilac (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 17:51 (EET)
- Vene valitsus vikipeediat kinni panna ei saa, küll aga saab blokeerida juurdepääsu. Nt ka hiina vikit pole kinni pandud, kuigi see oleks sealse valitsuse ülim soov. --Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 14:28 (EET)
- Poolt - Muutsin oma häält. Jah, Vikipeedia on põhimõtteliselt erapooletu projekt, kuid arvan, et on olukordi ja tegusid, mis on ühemõtteliselt ebaeetilised ning kus ohver vajab iga südametunnistusega inimese moraalset tuge. Ma arvan, et venelaste anastussõda on ühemõtteliselt hukkamõistetav ning mingeid erapoolikuse / -pooletuse küsimust siin pole. --Vihelik (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 10:50 (EET)
- Vastu ülaltoodud põhjustel. Pole neutraalne (see on Vikipeedia üks keskseid põhimõtteid) käitumine ja kahjustab projekti usaldusväärsust. --Minnekon (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 17:32 (EET)
- Lisaselgitusi. Esitatud ettepanek tähendaks Vikipeedia kasutamist eesmärgil, milleks see pole mõeldud. Info neutraalse vahendamise asemel Vikipeedia kirjutajate isiklike moraalsete/poliitiliste seisukohtade esitamist. Kui kunagise panoraamivabaduse seaduse küsimuses sai vähemalt öelda, et aktivism on otseselt Vikipeedia huvides, siis nüüdsel ettepanekul pole sisuliselt Vikipeediaga pistmist, seda kasutataks lihtsalt silmapaistva platvormina, kus Vikipeedia ja vikipedistide nimel mingit projektiga mitteseotud ideed levitada. Kusjuures see idee on selgelt sõnastamata (Ukraina lipuvärvide siin kasutamist võib tõlgendada mitmeti ja Vikipeedia jaoks halvemalt kui keegi seda välja pakkudes mõtles; logo muutmise asemel või juures tuleks selgesõnaline avaldus kirjutada) ja selle levitamiseks on teised, nii Vikipeedia-välised kui -sisesed viisid olemas (Vikipeedias võiks selleks olla Ukraina artiklite parendamine ja päevakajalise teemana neile esilehel tähelepanu juhtimine). Ettepaneku toetajatel tuleb ka arvestada, et sama hästi võiks Vikipeedia siis levitada muid moraalseid ja poliitilisi ideid, misiganes seisukoht hääletusest osavõtnutele oluline on - toetust või hukkamõistu geiabielude, veganlusele, teatud vaktsineerimispoliitikale, ka Putini pildi logoks tegemisele, kui posu tema fännklubi liikmeid peaks siia saabuma jne --Minnekon (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 13:13 (EET)
- Taivo, saaks järgmisel nädalal sisustada "Kas teadsid" rubriigi Ukrainaga seotud sisuga, aga ega seegi eriti nähtav/vaadatav pole. Muuga on keerulisem. Nt Ukrainaga seotud artikleid meil väga häid pole. Võib ju panna nt "Esimene Poola jagamine" vms temaatilist. Vikitsitaatide projektis läheb "Ukraina" nädala teemaks. Ivo (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 15:08 (EET)
- Nädala pildiks võib seada nt selle. Ivo (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 15:13 (EET)
Erapooletu Venemaa sõda Ukraina vastu paistab olevat üks kaalukamaid, teravamaid konflikte peale eelmist maailmasõda. Konflikt on ju tegelikult, laiema konteksti mõttes "Lääne", siis NATO riikide ja Venemaa vaheline aastaid kerinud konflikt (meenutan tuumarelva võimekusega riikide konflikt). Sõda on Venemaa reaktsioon NATO laienemise vastu nö Venemaa mõjualasse, nii vähemasti paistab mulle V. Putini retoorikast. Hiljutised Valgevene rahutused, Gruusia sõda ja Ukraina kriis 2014 aastal (Krimm ja Ukraina idaosa sündmused) joonistuvad samuti reljeefselt selles kontekstis välja. Näidata oma meelsust...ma ei näe põhjust miks me ei peaks seda tegema/miks me ei võiks seda teha? Samas oleks Eesti taoline meelsuse formaalne esitamine erandlik võrreldes teiste NATO suurriikidega (tuumariikidega) pluss vikipeedia erapooletuse teema. Olen otsustusvõimetu, kõhklev nagu ikka. --Nimelik (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 17:43 (EET)
- Nädala pildiks võib seada nt selle. Ivo (arutelu) 25. veebruar 2022, kell 15:13 (EET)
- Poolt - Vikipeedia on küll erapooletu, kuid praegu käib aktiivne desinformatsiooni kampaania. Lihtsalt vaadake venekeelset vikit käimasoleva sõja teemadel, väga ebavikipedistlik propaganda. Praeguses erandlikus olukorras ei tohiks Vikipeediat loovutada Kremli teabesõja valda. Pole meie teha, kui Kreml keerab Viki kinni. Kremli pärast pole ka Vikipeedia neutraalsus enam meie teha, see on juba ammu kaotatud, juba vähemalt aastast 2014. Praeguses kriisis oleks õige teabe loovutamine on ainult sõja pikendamine. Praeguses erandlikus olukorras oleks meie teha õige info levitamine, nagu arvab Kaitseliit --Pudrunui (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 14:01 (EET)
- Poolt Et minu seisukoht oleks ka selgelt välja öeldud. Aga ega siit ju muud polegi oodata, sest ega ma muidu poleks seda logo ju valmis seadnud. Venemaa levitab niikuinii agaralt valeinfot ja seega pole väga mõtet rääkida neutraalsusest. Neutraalsus on sellele lausvalele vastu seismine. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 14:43 (EET)
- Propaganda ja valeinfo vastu võitlemise poolt olen kahe käega, aga ma ei näe kuidas logo kujundus valeväiteid kummutab. Seda teeb ikka usaldusväärsetel allikatel põhinevate vikiartiklite olemasolu teemadel, kus see valeinfo levib. --Minnekon (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 21:22 (EET)
- Olen täielikult Minnekoniga sama meelt. Logo värvimine on täiesti teine teema võrreldes valeväidete kummutamisega. --Nimelik (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 19:41 (EET)
- Propaganda ja valeinfo vastu võitlemise poolt olen kahe käega, aga ma ei näe kuidas logo kujundus valeväiteid kummutab. Seda teeb ikka usaldusväärsetel allikatel põhinevate vikiartiklite olemasolu teemadel, kus see valeinfo levib. --Minnekon (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 21:22 (EET)
- Vastu Arvan, et Vikipeedia peaks hoolimata meie isiklikest vaadetest säilitama poliitiliste ja sõjaliste konfliktide puhul siiski neutraalse ja erapooletu hoiaku. Neutraalsus on siiski lõppkokkuvõttes üks vikinduse põhialuseid. Metzziga (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 15:17 (EET)
Otsuse võiks vastu võtta, muidu jääbki see toetus siia hauduma. Ukraina vajab tähelepanu, kohe, nüüd! Samuti võiks antud logol olla Georgiat sümboliseeriv kujundus lisaks. Boreaallane (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 00:05 (EET)
- No hetkel näeb see küll sedasi välja, et siit ei tule kokku piisavat poolehoidu, et logo vahetada. Mina ei leia, et see Vikipeedia neutraalsust vähendaks, aga mõistan ka seda muret selle võimaluse pärast. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 01:41 (EET)
- Praegu on vahekord kuus-neli. Ootame veel paar päeva. Ivo, Sa pole ise veel oma häält andnud. --Vihelik (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 11:01 (EET)
- Ühte häält ei saa arvesse võtta (sest ei ole ikka nii, et miski konto on ainult hääletamiseks). Kui sa nüüd enda vastuhääle maha võtsid, siis alles siis läks asi 50:50 juures eemale. Kui mõni poolthääl veel tuleb, siis võiks juba midagi kujunema hakata, aga poolhäälte vastuhäälte suhe võiks olla ikkagi vähemalt 1:3, et logo vahetada. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 11:40 (EET)
- Kammisin huvi pärast teised vikid üle, peale grusiinide olid lipuvärvid ja viki logo seostatud vaid kahes vikis ja seal piirduti enda värvidega, mitte Ukraina või muude riikide toetamisega. Sillerkiil (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 14:56 (EET)
- Praegu on vahekord kuus-neli. Ootame veel paar päeva. Ivo, Sa pole ise veel oma häält andnud. --Vihelik (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 11:01 (EET)
- Kui asja poliitika küljest vaadata, siis..Ukraina sõda on sisuliselt NATO-Venemaa konflikt. Eesti on NATO alliansi riik, Gruusia mitte. Tõele au andes peaksime ka siin NATO riigina toetama oma liitlaste valikuid või mitte? Kas mõni meie alliansi riikidest on Ukraina lipuga Wikipeedia maailmapalli värvinud? Logo värvimine paistab küll ühest küljest olevat formaalne vähekaalukas ja kõrvaline küsimus, aga siiski..miks seda pole teinud ühegi teise NATO allianssi kuuluva riigi vikipedistid? Kas me peame olema selles asjas siis nagu eestkõnelejad, pretsedendi loojad, suunamudijad ja eristuma kõikidest teistest? Nimelik (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 13:40 (EET)
- Täpselt samamoodi pole ka varasematel kordadel (nt see AÕ direktiiv) suutnud enamus EL riike mitte mõmmigi teha, aga meie oleme teinud. Me lihtsalt oleme sel suunal aktiivsemad. Ja meie aktiivsus on varasematel kordadel ka teisi kaasa tõmmanud, kes muidu ei suutnud otsusele jõuda.
- Raamistada seda NATO-Venemaa konfliktina on üsna eksitav. NATO on siin ikka väga kõrvaline ja pole mingit põhjust arvata, et see Putini käitumist suunab. Seda enam, et USA võib igati põhjendatult karta Venemaa-Hiina pakti ning peab sellises olukorras mõistlikuks enda jõudusid Ukrainas mitte siduda, et mitte anda Xi Jinpingile mõtteid Taiwani väina ületamiseks. Seda enam, et kuniks asi on puhtalt UA ja RU konflikt, siis pole oodata, et RU sõdurid oleks ülearu motiveeritud. On ka põhjendatud ootus, et vene pool ei suuda oma eesmärke piisavalt kiiresti saavutada (ja aeg on siin venelastele äärmiselt oluline, sest kui asi jääb venima, siis toob see üsna kindlasti kaasa nende kaotuse ja võimuvahetuse Kremlis). Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 14:43 (EET)
- Vikipeedia jaoks on küsimus mitte NATOs, vaid konfliktis kahe poole vahel, kellest üks toetab meile ülimalt olulist sõnavabadust, teine aga üritab hoida kogu avaliku sõna oma poliitilise kontrolli all ning külvab kõik kanalid täis desinformatsiooni, püüdes selleks kasutada ka Vikipeediat - niisugune käitumine on meile otseselt ohtlik. Me oleme näinud Vikipeedia harusid, kus riigivõim on üritanud kogu projekti üle võtta, samuti neid, kus on proovitud Vikipeediat välja süüa riikliku konkurendiga. Et kumbki Venemaal siiani õnnestunud pole, seisab kompetentsuse, mitte tahtmise taga. Venemaa peab reaalse kõrval ka infosõda ja selles sõjas "neutraalsuse" deklareerimine tähendab sisuliselt agressorile vabade käte ja platvormi andmist. --Ehitaja (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 17:18 (EET)
- Panin üles ka väikese teate üleskutsega täiendada Ukraina kultuuriga seotud artikleid. See võiks olla piisavalt Vikipeediaga seotud, et see kedagi ei häiri. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 16:00 (EET)
- Võib-olla ei ole siis rohkem sümboolikat vajagi... Boreaallane (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 19:59 (EET)
- Mõni õigustega isik võiks panna SiteNotice'i viitama kultuuridiplomaatia kuu eestikeelse üleskutse ikkagi eestikeelsele saidile, st meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et. Ja kui huvitab, siis lasin masinal järjestada puuduvad artiklid selle alusel, mis on eri keeleharudes kaetud, aga meil iseäranis puudu/puudulikud (sh pigem ülevaate saamise kui ettekirjutuse mõttes). --Märt Põder (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 17:31 (EET)
- Muutsin linki. Samas on seal ikkagi kirjavigu ("veebruaar", "inimenestest"). Ivo (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 18:57 (EET)
- Mõni õigustega isik võiks panna SiteNotice'i viitama kultuuridiplomaatia kuu eestikeelse üleskutse ikkagi eestikeelsele saidile, st meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et. Ja kui huvitab, siis lasin masinal järjestada puuduvad artiklid selle alusel, mis on eri keeleharudes kaetud, aga meil iseäranis puudu/puudulikud (sh pigem ülevaate saamise kui ettekirjutuse mõttes). --Märt Põder (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 17:31 (EET)
- Võib-olla ei ole siis rohkem sümboolikat vajagi... Boreaallane (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 19:59 (EET)
- Ivo, kui tegemist ei oleks sisuliselt Venemaa ja NATO vahelise konfliktiga, oleks lihtsalt sõda Ukrainas poleks me kõik nö sillas siin (tegemist on väidetavalt suurima konflikti puhkemisega Euroopas peale 2. maailmasõda) ja ei arutaks siin seda värvimise või mittevärvimise teemat. Kui jälgida ekspertide analüüse, siis see seisukoht on minu meelest ka valdav. Kas oled enwiki artikli päise läbi lugenud? Vaatasin täna ETV-st põhjalikku analüüsi Ukraina Venemaa konflikti tagamaadest. "Sõda Euroopas - Ukraina draama" (13:20 - 15:05 Pühapäev 27.02.2022). Soovitan. Huvitav väide, et hiljutist Venemaa sissetungi Ukrainasse ei saa vaadata NATO-Venemaa kontekstis..on see lihtsalt sinu enese hinnang, või jagad kellegi seisukohta? Mõni viide äkki? Nimelik (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 20:10 (EET)
- Panin üles ka väikese teate üleskutsega täiendada Ukraina kultuuriga seotud artikleid. See võiks olla piisavalt Vikipeediaga seotud, et see kedagi ei häiri. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2022, kell 16:00 (EET)
- Esiteks ei ole Vikipeedia üldine arutelu koht, kus sellist mõttevahetust pidada. Samuti on siin teemaks ikkagi logo muutmine/mittemuutmine ja mitte see, et miks Venemaa Ukrainas sõdib (mis algas 2014!).
- Teiseks ma ei kujuta ette, et mis eksperte sa jälginud oled. Putin tahab ajalukku minna, kui Vene impeeriumi taastaja ning mingist Vene impeeriumist ei saa isegi juttu olla, kui Valgevene ja Ukraina on eraldi riigid. Ehk Ukraina kaugenemine Venemaast ei ohusta mitte Venemaad, vaid seda unistust impeeriumist. Samuti ohustab see Putini võimu, sest Ukraina demokratiseerumine ja suurem Euroopaga integreerumine võiks oluliselt toetada selle riigi majanduskasvu, mis aga võiks inspireerida vene inimesi samasugust teekond ette võtma (ehk Putinit kukutama). NATO ei puutu siin absoluutselt teemasse. Ivo (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 20:53 (EET)
- Kokkuvõtteks võib ikkagi öelda, et konsensus logo muutmiseks puudub. Samas võime rahumeeli üleval hoida seda ET-UA lippudega bännerit ja ehk see julgustab inimesi Ukraina teemadel artikleid kirjutama. Ivo (arutelu) 27. veebruar 2022, kell 17:24 (EET)
- Hoia neutraalsust või ära hoia, ainuüksi sündmuse kirjeldus toob bloki: https://www.reuters.com/world/europe/moscow-threatens-block-russian-language-wikipedia-over-invasion-article-2022-03-02/ Sillerkiil (arutelu) 2. märts 2022, kell 10:11 (EET)
- No sellist asja ju oli oodata... - Melilac (arutelu) 3. märts 2022, kell 17:42 (EET)
- Hoia neutraalsust või ära hoia, ainuüksi sündmuse kirjeldus toob bloki: https://www.reuters.com/world/europe/moscow-threatens-block-russian-language-wikipedia-over-invasion-article-2022-03-02/ Sillerkiil (arutelu) 2. märts 2022, kell 10:11 (EET)
Nemtsovi mõrva 7ndal aastapäeval sattusin kuulama venekeelset Vaba Euroopat (raadiojaam); vägagi mõistlik ja arukas jutt, samas ka Venemaal tegelikult toimuva kajastus. ☆☆☆—Pietadè Kaastöö 27. veebruar 2022, kell 20:55 (EET)