Euroopa roheline kokkulepe

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline strateegia, mille eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise strateegiaga, mille õnnestumise korral oleks Euroopa esimene kliimaneutraalne maailmajagu.[1]

Strateegia loodi eesmärgiga parandada Euroopa Liidu kodanike heaolu, võidelda kliimamuutusest tingitud tagajärgedega ning muuta Euroopa Liit konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks ringmajanduseks.[1]

Tegemist on majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.[1]

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu tippkohtumisel kliimapoliitilisi eesmärke tutvustamas

Üldised eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa rohelise kokkulepe peamised eesmärgid on järgmised:[1]

  • Saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, mis nõuab kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduse ümberkujundamist.
  • Uue, tõhusa ja keskkonnahoidliku ringmajanduse loomine, mille edukus ei sõltuks ressursikasutusest.
  • Aidata ja toetada töötajaid, tööstussektoreid ning piirkondi, kes võivad potentsiaalselt kogeda ohte seoses struktuurse ümberkorraldusega.
  • Säilitada Euroopa Liidu ning tema liikmesriikide looduskapitali.
  • Tagada ja kaitsta Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide kodanike heaolu, väliste ohtude ja potentsiaalsete mõjude eest.
  • Teavitada Euroopa Liidu kodanikke, Euroopa Liidu naabruskonna riike ja teisi liitlasi potentsiaalsetest ohtudest ning mõjudest probleemi vastu võitlemises ja ühtse seisukoha loomiseks.

Üldiste eesmärkide kohta on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen öelnud järgmist: "Euroopa roheline kokkulepe on uus majanduskasvu strateegia, millest saadav kasu kaalub üles tehtud kulutused. See näitab, kuidas me saame oma elu ja tööd ning tootmist ja tarbimist ümber kujundada nii, et elaksime tervislikumalt ja muudaksime oma ettevõtted innovaatiliseks. Esimesena ja kiiresti tegutsedes aitame oma majandusel tõusta maailmas juhtivale kohale."[2]

Toetavad mehhanismid ja strateegiad[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa rohelise kokkulepe eesmärkide saavutamiseks on loodud (või loomisel) toetavad mehhanismid ning strateegiad:

  1. Õiglase ülemineku mehhanism[3]
  2. Euroopa kliimaseadus[4]
  3. Euroopa kliimapakt[5]
  4. Euroopa tööstusstrateegia[6]
  5. Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem[7]

1. Õiglase ülemineku mehhanism[muuda | muuda lähteteksti]

Õiglase ülemineku mehhanism on Euroopa Komisjoni algatatud initsiatiiv, mille eesmärk on aidata, toetada ning finantseerida töötajaid, tööstussektoreid ja erinevaid piirkondi, keda enim ohustab majanduse ümberstruktureerimine. Algatatud initsiatiivi jaoks on planeeritud eraldada 100 miljardit eurot, mida rahastatakse:

  1. kaasrahastamise abil, liikmesriikide kaudu;
  2. Euroopa Regionaalarengu Fondi / Euroopa Sotsiaalfondi kaudu
  3. tulevasest ja uuest õiglase ülemineku fondist ja vahenditest[3]

2. Euroopa kliimaseadus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa kliimaseadus on Euroopa Komisjoni algatatud õigusakti initsiatiiv, mille eesmärgiks on kliimaga seotud poliitikad, strateegiad ning lubadused muuta õiguslikult siduvaks kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele. Euroopa kliimaseaduse loomisega kaitstakse Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtjate õigusi ja huve, kes potentsiaalselt võivad kõige rohkem kannatada majanduse ümberkorraldusest. Õigusaktil eksisteeriks samuti järelevalve funktsioon, mis annaks võimaluse dokumenteerida ning hinnata liikmesriikide progressi.[4]

3. Euroopa kliimapakt[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa kliimapakt on Euroopa Komisjoni algatatud initsiatiiv, mille eesmärgiks on pakkuda erinevate tasandite või sektorite osalejatele ning organisatsioonidele võimalusi, et arendada kliimaga ja keskkonnaga seotud probleeme, läbi ühiste ürituste, ühisplatvormide ning avalike diskussioonide. Euroopa kliimapakt keskendub kodanike ja organisatsioonide koostöö omavahelisele edendamisele.[5]

4. Euroopa tööstusstrateegia[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa tööstusstrateegia on Euroopa Komisjoni loodud strateegia, mille eesmärk on tagada ning toetada Euroopa Liidu ettevõtteid, et neil eksisteeriks võimekus ning suutlikkus toime tulla majanduse ümberstruktureerimisega ja ülemaailmse konkurentsiga. Selline strateegia aitab Euroopa tööstusel juhtida kahte üleminekut. Esmalt üleminekut kliimaneutraalsusele ja sellele järgnevalt digitaalsele juhtpositsioonile. Strateegiaga tahetakse suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat ajal, mil geopoliitiline võim on nihkumas ja ülemaailmne konkurents suureneb[6]

5. Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem on Euroopa Liidu loodud süsteem, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Nimetatud süsteem võimaldab kuluefektiivsemalt vähendada tekkinud emissioone, läbi turusüsteemi, mida nimetatakse: cap and trade (eesti k. piiramise ja kauplemise)[7] süsteemiks. Cap on määratud heitkoguse standard, limiit või luba, mida üks ettevõte võib teatud ajaperioodil lubada. Määratud limiit või Cap langeb igal aastal, et vähendada heitkoguste teket. Cap süsteemi eripära peitub asjaolus, et ettevõtted saavad müüa, vahetada ning taotleda Cap lube. Kui ettevõtted ei pea määratud limiitidest kinni, siis järgnevad substantsed trahvid või karistused. Loodud turu ning selle paindlikusega, langeb eeldatavalt nii heitgaaside üldine kogus kui ka üleliigne kulu.[8]

Olukord Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Euroopa roheline kokkulepe võib ohtu seada Ida-Virumaa põlevkivitööstuse ja sellega seotud ettevõtted. Põlevkivisektor on Eesti riigi peamine elektrienergia allikas, moodustades Eesti elektrienergia toodangust 75%. Samas moodustab põlevkivisektor 69% Eesti kasvuhoonegaasidest tulenevaid emissioone. Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud kliimaneutraalsusel põhinevad nõuded võivad tähendada põlevkivitööstuse ümberstruktureerimist Euroopa rohelise kokkuleppe Õiglase ülemineku fondi finantseerimisel.[9]

Energeetikasektori ümberstruktureerimine vajab suuremahulisi investeeringuid kui ka töötajate erialast ümberõpet, mida toetab Euroopa Liidu üleminekufond. Eesti poliitik ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson on kommenteerinud, et pelgalt tööliste ümber suunamine uutele töökohtadele, kellel ei eksisteeri vastavat kvalifikatsiooni, ei lahenda mõjutatud piirkondade kitsaskohti. Simsoni arvates on vaja luua tööstusega seotud töökohti piirkondadesse, kus kaevanduse ja energeetika roll väheneb.[2]

Sotsiaaldemokraadid peavad uut kokkulepet nii ambitsioonikaks kui ka konfliktseks. Peamiselt kritiseeritakse kasvavate probleemide tekkimist samuti just Ida-Virumaal, seoses järkjärgulise ümberstruktureerimisega põlevkivitööstuses. Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks nii Ida-Virumaa elanike informeerimist kui ka koostööd kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, kes on muutusest enim mõjutatud. Enim kriitikat ning ebaselgust eksisteerib raha ja ressursside eraldamisega abivajavatele ettevõtetele ning elanikele. Riigikogu liige Katri Raik on olukorda kommenteerinud järgmiselt: „Eestil on ees keerulised otsused. Valitsus peab seisma selle eest, et n-ö roheleppe raha jaotamine oleks Eesti suhtes õiglasem. Teiseks väljakutseks on, kuidas eri fondide vahendeid kõige tõhusamalt Eestis kasutada, millesse ja kuhu investeerida, keda ja mida toetada.”[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Euroopa Komisjon. "Euroopa roheline kokkulepe". Euroopa Komisjoni Teatis, 11. detsember 2019. Vaadatud 27.04.2020.
  2. 2,0 2,1 Mait Ots. "Euroopa Komisjon esitles Euroopa rohelist kokkulepet". ERR Uudised, 11.12.2019. Vaadatud 29.04.2020.
  3. 3,0 3,1 Euroopa Komisjon. "Rohelisele majandusele ülemineku rahastamine: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism". Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika uudistevoog, 14.01.2020. Vaadatud 28.04.2020.
  4. 4,0 4,1 European Commision. [https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/commission-proposal-regulation-european-climate-law-march-2020_en.pdf"Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the framework for achieving climate neutrality and amending Regulation (EU) 2018/1999 (European Climate Law)"]. European Commission, 04.03.2020. Vaadatud 28.04.2020.
  5. 5,0 5,1 European Commission (2020). "European Climate Pact"https://ec.europa.eu/clima/policies/eu-climate-action/pact_en
  6. 6,0 6,1 Euroopa Komisjoni esindus Eestis. "Euroopa Komisjon esitleb uut tööstusstrateegiat keskkonnahoidliku ja digitaalse Euroopa jaoks". EUROOPA KOMISJONI ESINDUS EESTIS, 10.03.2020. Vaadatud 28.04.2020.
  7. 7,0 7,1 Eesti Keskkonnaministeerium. "Heitkogustega kauplemine". Keskkonnaministeeriumi koduleht, 28.03.2019. Vaadatud 28.04.2020.
  8. European Commission. "EU Emissions Trading System (EU ETS)". European Commission homepage. Vaadatud 29.04.2020.
  9. European Commission. "European Semester 2020 - Overview of Investment Guidance on the Just Transition Fund 2021-2027 per Member State (Annex D)". European Commission, 2020. Vaadatud 30.04.2020.
  10. "Sotsiaaldemokraadid: Euroopa roheleppe raames jagatav raha ootab tarku valikuid". Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kodulehekülg, 23.01.2020. Vaadatud 30.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]