Sõjakooli ründamine 1. detsembri riigipöördekatse käigus

Allikas: Vikipeedia

1. detsembril kell 5.15 alanud relvastatud riigipöördekatses Tallinnas osales umbes 170 meest. Nõukogude Liidust saadeti riigipööret läbi viima 40–50 löökrühmlast, Nõukogude Liidu palgalistest Eestis osales üle 40 isiku. Umbes kolm tundi kestnud tulevahetuses tapsid löökrühmlased 25 inimest, ründajatest langes 13.

Kavandatud relvastatud tegevust teistes linnades ei alustatud.

1924. aasta novembris hakkasid Eestimaalise Kommunistlise salaorganisatsiooni protsessi ajal Tallinnas liikuma jutud kavatsetavast kommunistide sõjariistus väljaastumisest. Ehk küll ei olnud ametlikke teateid kommunistide kavatsustest, olid siiski Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakoolis võetud tarvilusele mõned ettevaatuse abinõud. Kõvendati valvet ja jälgiti teraselt sündmusi.

Olukord enne rünnakut[muuda | muuda lähteteksti]

Öö 30. novembril vastu 1. detsembrit oli tormine ja pime, piserdas vihma. Kasarmute ja kadettide kasiino lähemas ümbruses nõrk öine valgustus. Läheduses läheb mööda suur maantee. Läänepool maanteed seisavad üksikud majad tee ääres ja kaugemal heinamal, edela sihis tihe võsa ja mets. Kasarmud ei ole ümbritsetud aiaga. Ümbruses valitseb vaikus ja rahu. Kõik see loob soodsad tingimused kommunistide salgale, kelle pealöök sihitud Tondi rajooni.

Kommunistide kogumine kallaletungiks Tondile algas juba 30. novembri õhtul üksikus majas, mis 0,5 km läänepool kasarmuid heinamaal. Sinna koguti sõjariistu ja laskemoona, mis öö jooksul löögimeestele välja jagati.

Kavatsetud löök suunati Sõjakooli pihta, mis oli tähtsam elavjõu reserv garnisonis ja mille vallutamisega oleks saavutatud ka ligipääs käsirelvade laole Tondil.

Sõjakooli vastu suunatud rünnaku algus[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunistide lööksalk koosnes 53. hästi relvastatud mehest, kellest 7–8 tungisid 1. detsembril varahommikul kell 05.23 Sõjakooli 2. kompanii eluruumi, kus magas 125 kadetti. Nad avasid püstolkuulipildujatest ja püstolitest magajate peale tule. Korrapidaja kadett Aleksander Tomberg tõusis oma laua äärest üles ja hüüdis: „Üles! Püssid!” Samal hetkel langes ta kommunistide kuulidest tabatuna.

Magavaid kadette tulistades tormasid kommunistid läbi eluruumi relvade toa poole. Silmapilkselt olid kõik kadetid ülesärganud ja arusaanud olukorra tõsidusest. Kadettide püssid olid magamisruumi kõrval relvade toas, kuna läbikäik kommunistide tule all, ei olnud mingit võimalust enesekaitseks. Ainuke pääsetee oli ennast varjata ja riietuda voodite all. Osa kadette suutis välja hüpata läbi akende, et informeerida Tondi rajoonis elavaid juhte olukorrast, kuid ka see osutus raskeks, sest väljas avasid valvesolevad kommunistid nende pihta tule. Kommunistide poolt läbi akende ruumi visatud käsigranaadid süütasid põlema voodid ja sünnitasid seega veel suuremat segadust. Sel kriitilisel silmapilgul läks korda ühel kadetil kustu elektri tuled, mis sissetunginud kommunistid viis segadusse. Nad hakkasid väljapääsu otsima.

Sündmuste edaspidine käik Sõjakoolis[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemisel korral asuv kadettide 1. kompanii korrapidaja kuulis all paukusid. Ta taipas olukorra tõsidust ja äratas kompanii ning käskis just piilkonnast tulnud kahel kadetil teateid viia juhtidele. Kuid 2. kompanii ruumist lahkunud kommunistid tormasid ülemisele korrusele 1. kompanii eluruumi. Kaks kadetti kohtasid neid trepil. Üks kadettidest sai kommunistide poolt raskesti haavata. Kommunistid pöörasid tagasi, sest nad arvasid, et ülemine korrus on juba lahinguvalmis. Nad lahkusid eluruumidest.

Kohkumisest toibunud kadetid riietusid, haarasid püssid ja padrunid ning ilmusid kiiresti välja. Samal ajal suutis end lahinguvalmis seda ka ülemisel korral olev meeskond. Põgenemishoos ja pimeduses olid kommunistid oma kahte seltsimeest ise surmavalt haavanud. Nad nägid enda kaotusi ja põgenesid. Väljas kohtas neid rajooni korrapidaja kadett ja avas tule. Aknast välja hüpanud kadetid olid vahepeal suutnud informeerida sündmustest juba peaaegu kõiki rajoonis elavaid juhte, kes ilmusid kiiresti kohale.

Pärast 2. kompanii ruumidest põgenemist läksid kommunistid kadettide kasiinosse, mille juures asus ka Sõjakooli korrapidaja ohvitseri tuba, viskasid mõne suurejõulise käsigranaadi ja põgenesid.

Sõjakooli ründe murdumispunkt[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmusele kohale jõudnud Õppeasutuste ülema abi kolonel-leitnant Eduard Rüütel ja teised juhid asusid kommunistide pealetungi kiirele likvideerimisele. Kõik rajoonis asuvad üksused olid juba lahinguvalmis ja said igaüks oma ülesande. Algas mässuliste tagaajamine. Pandi välja postid ja tähtsamatele suundadele saadeti piilkonnad. Varsti jõudis kohale ka Õppeasutuste ülem, kindralstaabi-kolonel Jaan Rink, kes andis juhtnööre: 1) põgenevate kommunistide jälgimiseks ja mässukatse lõplikuks likvideerimiseks, 2) haavatutele abiandmiseks ja evakueerimiseks, 3) side loomine linnaga ja välisasutustega, 4) kinnivõetud kommunistide ülekuulamiseks ja 5) ruumide kordasedamiseks.

Kadettidest moodustatud piilkonna poolt peeti kinni sündmuse kohal maanteel auto kommunistidega, kes olid sõitnud sõjasaagi – sõjariistade järele. Autosolijad vangistati. Kell 05.45 oli Tondi peale sunnitud kommunistide lööksalk täiesti laialipaisatud. Nende tegevus Sõjakoolis kestis 6–7 minutit. Veel enne valget likvideeriti läänepool Tondit heinamal üksikus Reimani majas asuv kommunistide staap, mis oli olnud nende kogumiskohaks. Sealt saadi sõjariistu, laskemoona ja muud varustust, mis hoitakse alal õppeasutuste muuseumis.

Tagajärjed sõjakooli ründamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Vangistati 7 lööksalgast osavõtnud kommunisti. Surnutena jäi maha 2 ja olevate andmete järel sai haavata 4 kommunisti. Nendest läks kolmel korda pimeduse tõttu põgeneda. Kadettide magamisruum pakkus õudset pilti: suitsu täis, voodid põlenud, neis oigavad haavatud, põrandal surnud vereloikudes, mööbel läbi lastud ja rikutud. Juba päeval asuti ruumide kordaseadmisele ja õhtul kõnelesid vaid üksikud jäljed kordasaadetud veretööst. Meeleolu rahunes, kuid kibedus valdas kõigi meelikaasvõitlejate noorte kadettide röövitud elu pärast.

Võitluses kommunistide vastu said surma kadetid Aleksander Tomberg ja August Udras, kuna kadetid Arnold Allebras ja Aleksander Teder surid hiljem saadud haavadesse. Tähendatud kadettide mälestuseks püstitatakse ausammas 1. detsembri sündmuste platsile Tondil. Haavata said 10 kadetti, ühed raskemalt, teised kergemalt.

Kommunistide pealetung osutus noortele kadettidele esimeseks tuleprooviks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]