Jaak Aab

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaak Aab
Jaak Aab
Jaak Aab (2017)
XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
6. juuni 2022
Eesti riigihalduse minister
Ametiaeg
26. jaanuar 2021 – 3. juuni 2022
Eelnev Anneli Ott
Järgnev Keit Pentus-Rosimannus, kt
Eesti haridus- ja teadusminister
Ametiaeg
25. november 2020 – 26. jaanuar 2021
Eelnev Mailis Reps
Järgnev Liina Kersna
Eesti riigihalduse minister
Ametiaeg
29. aprill 2019 – 25. november 2020
Eelnev Janek Mäggi
Järgnev Anneli Ott
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
4. aprill 2019 – 28. aprill 2019
Eesti riigihalduse minister
Ametiaeg
12. juuni 2017 – 2. mai 2018
Eelnev Mihhail Korb
Järgnev Janek Mäggi
XI Riigikogu liige
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 4. aprill 2011
Eesti sotsiaalminister
Ametiaeg
13. aprill 2005 – 5. aprill 2007
Eelnev Marko Pomerants
Järgnev Maret Maripuu
IX Riigikogu liige
Ametiaeg
2002–2003
Isikuandmed
Sündinud 9. aprill 1960 (62-aastane)
Taagepera, Eesti
Erakond Keskerakond (1994-)
Alma mater Tallinna Pedagoogiline Instituut (vene keel ja kirjandus, 1986)
Jaak Aab 2021. aasta Arvamusfestivalil

Jaak Aab (sündinud 9. aprillil 1960 Taageperas) on Eesti poliitik, XIV Riigikogu liige.

Jaak Aab on alates alates 12. septembrist 1994 Eesti Keskerakonna liige, aastatel 2016–2017 oli ta ka erakonna peasekretär. Ta on olnud Võhma linnapea, mitme Riigikogu koosseisu (IX, XI ja XIV Riigikogu) liige.

Jaak Aab oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses Eesti sotsiaalminister.

Ta on olnud kolmel korral Eesti riigihalduse minister: 1) 12. juunist 2017[1][2] kuni 2. maini 2018[3] Jüri Ratase esimeses valitsuses ja 2) 29. aprillist 2019[4] kuni 25. novembril 2020 Jüri Ratase teises valitsuses ning 3) 26. jaanuarist 2021 kuni 3. juunini 2022 Kaja Kallase esimeses valitsuses.

Ajavahemikul 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Jaak Aab Eesti haridus- ja teadusminister.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökohad ja ühiskondlikud ametid[muuda | muuda lähteteksti]

Võhma[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal kandideeris Jaak Aab nimekirjas Elujõuline Võhma Võhma linnavolikogusse. Ta kogus 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus.

1996. aastal kandideeris Aab nimekirjas Kodulinn Võhma Võhma linnavolikogusse. Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku.

Jaak Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks Võhma Lihakombinaat pankrotti ja see põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid.

1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et ehitada mahapõlenud kultuurimaja asemele uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondi, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Aab toimetas ka koos Riina Pakasega Võhma Linnalehte.

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu Keskerakonna ja Koonderakonna Liit kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima arvu hääli ja pääses seega linnavolikogusse.

2002. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikogu liikmena Eesti Keskerakonna nimekirjas Võhma linnavolikokku. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku.

Riigikogu[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Järva- ja Viljandimaa) Peeter Kreitzbergi järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades enim hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni.

IX Riigikogu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena IX Riigikogusse (andis ametivande 11. veebruaril). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 12. veebruaril kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks.

17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil 22. aprillil 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse ebapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata.

Jaak Aab algatas elektriohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi."

25. aprillil 2002 valiti Jaak Aab Riigikogu esindajana hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks.

2003. aastal kandideeris Jaak Aab Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 8 (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas Jaanus Marrandi järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda Jaanus Marrandi, Arnold Kimber ja Indrek Meelak. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku arvu hääli, sest ta oli kandidaatide seas Helir-Valdor Seederi ja Jaanus Marrandi järel populaarsuselt teine. Jaak Aab sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Riigikokku Jaak Aab ei pääsenud.

XI Riigikogu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 5. aprillist 2007 kuni 4. aprillini 2011 oli Jaak Aab XI Riigikogu liige, 17. aprillist 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Jaak Aab 2017. aastal

Eesti Keskerakond[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aab on alates 12. septembrist 1994 Eesti Keskerakonna liige.

Eesti Keskerakonna VIII kongressil 26. jaanuaril 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse.

Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamises.

Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses Eesti Linnade Liidu tegevdirektoriks saamisega 2003. aastal see võimalus ei realiseerunud.

6. mail 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab.

Jaak Aab on võidelnud kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.

25. septembril 2016 määras Eesti Keskerakonna juhatus pärast Oudekki Loone tagandamist peasekretäri kohalt Jaak Aabi erakonna peasekretäri kohusetäitjaks. 5. novembri 2016 kinnitas erakonna kongressil valitud uus juhatus Jaak Aabi erakonna peasekretäriks. Ta oli valitud ka juhatusse, kuid peasekretäri ameti tõttu taandas ta end juhatusest.

Kiiruseületamine ja jääknähtudega autojuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

11. märtsil 2018 jäi Jaak Aab Tartus Lõunakeskuse juures politseile vahele kiiruse ületamisega, sõites 50 km/h alas kiirusega 73 km/h. Samuti mõõdeti tema vere alkoholisisalduseks 0,28 promilli. Aab sai väärteokaristuse, milleks oli juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks.[5] 17. aprillil teatas ta avalikult, et astub riigihalduse ministri kohalt tagasi.[6]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Miks läksin Riigikokku? – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 1
  • Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2
  • Miks läksin Riigikokku? – Sakala, 12. veebruar 2002, lk 2.
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Järva Teataja, 16. aprill, lk 2
  • Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – Kesknädal, 17. aprill, 2002, lk 4–5. Välislink
  • Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2
  • Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002, lk 9 [Küsitlus Võhma kohta, vastus Rannar Raba vahendusel]
  • Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk 2 (omavalitsuste tulubaasist)
  • Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2
  • Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aabil on abielust Kaie Aabiga (sündinud 23. oktoobril 1958) tütar Karen (sündinud 14. jaanuaril 1985).

2005. aastal tutvus Jaak Aab endast 18 aastat noorema vene rahvusest õpetajaga.[viide?] Alates kevadest 2008 elasid nad koos.

4. juulil 2020 abiellus[7] Jaak Aab pärast ligi nelja-aastast kooselu Marianiga.

Harrastustena on Jaak Aab nimetanud tervisesporti, kirjandust ja mälumängu.

Ta valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.[8]

Detsembri keskel 2006 sattus Aab liiklusõnnetusse, kui ta varahommikul ViljandiImavere maanteel tööle sõitis. Autos oli peale tema veel autojuht. Arkma teeristil ei andnud kõrvalteelt tulnud sõiduauto Aabi autole teed, vaid sõitis talle külje pealt sisse. Aabi auto käis mitu korda üle katuse, kuid tänu kinnitatud turvavööle ei saanud tema ega autojuht vigastusi.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tutvustused

Õpetajate Leht

Muu ajakirjandus

Keskerakonna väljaanded

Eelnev
Marko Pomerants
Eesti sotsiaalminister
2005–2007
Järgnev
Maret Maripuu
Eelnev
Mihhail Korb
riigihalduse minister
2017–2018
Järgnev
Janek Mäggi
Eelnev
Janek Mäggi
riigihalduse minister
2018–2020
Järgnev
Anneli Ott
Eelnev
Mailis Reps
haridus- ja teadusminister
2020–2021
Järgnev
Liina Kersna
Eelnev
Anneli Ott
riigihalduse minister
2021–2022
Järgnev
Riina Solman