Jaak Aab

Allikas: Vikipeedia

Jaak Aab (sündis 9. aprillil 1960 praeguse Helme valla territooriumil Taageperas) on endine poliitik, endine Võhma linnapea, IX Riigikogu asendusliige, sotsiaalminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses 13. aprillist 2005 5. aprillini 2007.

12. septembrist 1994 on ta Eesti Keskerakonna liige.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töökohad ja ühiskondlikud ametid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1993. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Elujõuline Võhma". Ta sai 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus.

1996. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Kodulinn Võhma". Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku.

Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks Võhma lihakombinaat pankrotti, mis põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid.

1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Aab toimetas ka koos Riina Pakasega Võhma Linnalehte.

1999. aastal kandideeris ta Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Järva ja Viljandi maakond) Peeter Kreitzbergi järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades kõige enam hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni.

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu Keskerakonna ja Koonderakonna Liit kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima häälte arvu, ning pääses linnavolikogusse.

Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena IX Riigikogusse (andis ametivande 11. veebruaril). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 12. veebruaril kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks.

17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil 22. aprillil 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse abapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata.

Jaak Aab algatas elektriohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi."

25. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu esindajana hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks.

2002. aastal kandideeris Aab Riigikogu liikmena Võhma linnavolikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku.

2003. aastal kandideeris ta teistkordselt Eesti Keskerakonna kandidaadina Riigikokku 8. ringkonnas (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas Jaanus Marrandi järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda Jaanus Marrandi, Arnold Kimber ja Indrek Meelak. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku häältesumma, sest ta oli kandidaatide seas Helir-Valdor Seedri ja Jaanus Marrandi järel populaarsuselt teine. Ta sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Parlamenti Aab ei pääsenud. Eesti Keskerakonna VIII kongressil 26. jaanuaril 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse.

Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamises.

Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses Linnade Liidu tegevdirektoriks saamisega see võimalus ei realiseerunud.

6. mail 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab.

Ta on võidelnud kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.

Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillil 2007 oli Jaak Aab Eesti Vabariigi sotsiaalminister.

Alates 5. aprillist 2007 on ta XI Riigikogu liige, 17. aprillis 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Miks läksin Riigikokku? – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 1.
  • Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2.
  • Miks läksin Riigikokku? – Sakala, 12. veebruar 2002, lk 2.
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2.
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Järva Teataja, 16. aprill, lk 2.
  • Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – Kesknädal, 17. aprill, 2002, lk 4–5. Välislink
  • Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2.
  • Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002 lk 9. [Küsitlus Võhma kohta, vastus Rannar Raba vahendusel.]
  • Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk. 2. (Omavalitsuste tulubaasist.)
  • Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2.
  • Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabil on esimesest abielust Kaie Aabiga (sündinud 23. oktoobril 1958) tütar Karen (sündinud 14. jaanuaril 1985).

2005. aastal tutvus Jaak Aab endast 18 aastat noorema õpetaja Oksanaga. Alates kevadest 2008 elavad nad koos.

Oma harrastustena on Aab nimetanud tervisesporti, kirjandust ja mälumängu.

Ta valdab hästi vene keelt ja soome keelt.

Detsembri keskel 2006 sattus Aab liiklusõnnetusse, kui ta varahommikul ViljandiImavere maanteel tööle sõitis. Autos oli peale tema veel autojuht. Arkma teeristil ei andnud kõrvalteelt tulnud sõiduauto Aabi autole teed, vaid sõitis talle külje pealt sisse. Aabi auto käis mitu korda üle katuse, kuid kinnitatud turvavööde tõttu ei saanud tema ega autojuht vigastusi.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 198

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
Marko Pomerants
Eesti sotsiaalminister
2005-2007
Järgnev:
Maret Maripuu