Litsmetsa
| Litsmetsa | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
| Pindala |
8,5 km² (2020)[1]  | ||
| Elanikke |
17 (1.01.2019)[2] | ||
|
| |||
| EHAK-i kood |
4427[3] | ||
| Koordinaadid | 57° 46′ N, 26° 37′ E | ||
  | |||
 | |||
Litsmetsa (võru keeles Litsmõtsa) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Kalevala autor Elias Lönnrot peatus 1844. aasta septembris 6 päeva Litsmetsa kõrtsis.[4] Litsmetsa Antsla–Sänna tee äärde ehitatud kõrtsist on tänapäeval alles vaid müürid.[5]
Litsmetsas asub ka Teises maailmasõjas hukkunute auks püstitatud mälestussammas, mis on arvatud kultuurimälestiseks.[6]
Küla põhjapiir kulgeb mööda Mustjõge. Litsmetsast lõunasse jääb Tsooru küla. Külast läände jääb Karula rahvuspark.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Litsmetsa on nime saanud karjamõisa järgi, mis kuulus Vana-Antsla mõisa alla. Karjamõis on esimest korda tähistatud Ludwig August Mellini 1798. aasta kaardil, aga talu oli samas kohas juba 1685. aasta kaardil. Varaseim nimekuju ei seostu metsaga, vaid hoopis isanimega Mats. Nimelt on seda kohanime esmamainitud 1688, kui nimetati talumeest Litze Mattsi Tiet. Pole teada, kas seda hääldati 'litse' või 'liitse'. 1762 mainiti juba isikut Litsmötsa Lorent ja Mellini kaardil on Litzmets.[7]
Vana-Antsla mõisa 19. sajandi lõpu metsakaartidel on küla kirjutatud pikka i-d märkiva kujuga Lihzmets. Nime algupärane kuju võiski olla pika i-ga, näiteks Rõuge kihelkonnas Krabi külas oli Liidsi talu, mis samuti asus soisel alal. Nimetavalise liitumise järgi otsustades peaks lits või liits olema metsa iseloomustav sõna. Wiedemanni sõnaraamatus on sõna liitsma 'muljuma, maadligi või katki suruma' ja sõna litsik, mida kasutati kokkuvajunud leiva kohta. Seetõttu võiks Litsmetsa kohanimi seostuda jõeäärse märja ja tihenenud pinnasega. Teine võimalus on oletada kohanime tulenemist läti maastikukohanimest: līcis tähendab lisaks lahele jõekääru ja jõekäärus olevat maad. Päritolu sõnast lits pole välistatud, näiteks Otepää kihelkonnas on Litsikuusik, aga Võrumaa nimedes on tavalisem sõna lita kasutamine, näiteks Litasild.[7]
Litsmetsa idaosa on tuntud Lepäoruna.[7]
1938. aastal võeti vastu Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus, mille järgi kuulunuks muutmisele "haldusüksuste, külade ja alevike labase tähendusega või halva kõlaga nimed". Samas võidi jätta nimesid muutmata, kui need omasid positiivset tähtsust Eesti ajaloo seisukohalt.[8]
Litsmetsa taheti 1970-ndatel Liismetsaks ümber nimetada[9], kuid nimemuutuse kulukuse tõttu lükati Antsla külanõukogu esimehe palve tagasi.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 Häbemata nimega küla - Eesti Ekspress, 20. detsember 2001
- ↑ Pärandkultuuri objekt: Litsmetsa kõrts (143:KOR:001) Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ II maailmasõjas hukkunute ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.10.2011)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Evar Saar: artikkel "Litsmetsa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 329.
- ↑ KOHA- JA KINNISTUSÜKSUSTE NIMEDE KORRALDAMISE SEADUS Avaldatud: Riigi Teataja 1938, 42, 397.
- ↑ Litsmetsa oli, on ja jääb[alaline kõdulink] Luup, Nr. 16 (73), 10. august 1998
Antsla valla asulad | ||
|---|---|---|
| Linn |  | |
| Alevikud | ||
| Külad | ||