Mine sisu juurde

Tõnis Lukas

Allikas: Vikipeedia
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil
Sünniaeg 5. juuni 1962 (64-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond Isamaaliit
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Amet Eesti haridusminister (19992002)
Eesti haridus- ja teadusminister (20072011)
Eesti kultuuriminister (20192021)
Eesti haridus- ja teadusminister (2022-2023)
Õppeasutus Tartu Ülikool
Eriala ajalugu
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil

Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige ja Tartu linnavolikogu esimees. 18. juulist 2022 17. aprillini 2023 oli ta Eesti haridus- ja teadusminister.

Tõnis Lukas oli alates 2005. aastast kuni Isamaaliidu ja Res Publica ühinemiseni viimane Isamaaliidu esimees. Erakondade ühinemise järel oli ta 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees[viide?]. Aastatel 2007–2013 Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees[viide?].

1996–1997 oli ta Tartu linnapea ja 1999–2002 Eesti haridusminister. 2007–2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister ning 2019–2021 Jüri Ratase teises valitsuses Eesti kultuuriminister. Ta on kuulunud mitmesse Riigikogu koosseisu ja olnud Tartu linnavolikogu liige.

Detsembris 2012 valiti Lukas teist korda Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Ta on juhtinud ka Tartu Kutsehariduskeskust.

Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna 1. Keskkooli, 1981. aastal Tallinna 19. Tehnikakooli autoremondi erialal.[viide?] ja 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Uurimistööd tegi ta seal Sulev Vahtre juhendamisel.[1]

Pärast kaheaastast töötamist õpetajana Rõngus[2] õppis Tartu Ülikoolis magistriõppes. 1997. aastal, olles vahepeal töötanud Eesti Rahva Muuseumi direktorina, kaitses ta magistritöö "Tartu toomhärrad 12241558"[1].

Tõnis Lukas on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[3]

Tõnis Lukas Ilmar Talve raamatuesitlusel (2004)

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta valiti XI Riigikogusse.[5] Alates 5. aprillist 2007 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses haridus- ja teadusminister.

Tartu linnavolikogu liige 1993–1996, 1997–1999, 2002–2005. Eesti Kongressi liige 1990–1992.

Ta oli 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade organiseerimistoimkonna esimees (tegelik korraldaja koos Tõnn Sarvega).

Ta on olnud Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja kaasesimees. 25. oktoobril 2006 allkirjastas ta koos Isamaa ja Res Publica Liidu teise kaasesimehe Taavi Veskimäe ning Põllumeeste Kogu juhi Tõnu Ojamaaga erakondade ühinemislepingu[6].

Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 2218 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[7][8]

Pärast riigikogu valimiste tulemuste selgumist, 25. märtsil 2023 teatas Lukas, et astub tagasi Isamaa aseesimehe kohalt. 17. mail 2023 alustas Lukas toetusallkirjade kogumist Isamaa esimeheks kandideerimiseks kuna senine esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et ei kandideeri. Ta kandideeris kõrvuti Urmas Reinsalu ja Lea Danilson-Järgiga, kuid kaotas esimesele häältega 180:451.[9]

Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 1593 häält ning ei osutunud valituks.[10]

2025. aasta sügisel oli Lukas Tartu linnavolikogu valimistel Isamaa Erakonna esinumber ja linnapeakandidaat kogudes 4362 häält, mis taganuks talle võimaluse saada linnapeaks, kuid läbirääkimiste käigus võimaliku tulevase koalitsioonipartneri Reformierakonnaga otsustas Isamaa Tartu piirkond linnapea koha endale taotlemisest loobuda ja küsis Tõnis Lukasele Tartu Linnavolikogu esimehe kohta. 2. detsembril 2025 valiski volikogu Lukase oma esimeheks.

Lukas kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[11] On reservohvitser, sai 1998. aastal leitnandi auastme.[12]

Tõnis Lukas leiab, et

  • õpetajal peab olema õigus rakendada õpilaste suhtes füüsilist jõudu, näiteks kaklevate õpilaste lahutamiseks;[2]
  • reaal- ja loodusainete tähtsust tuleb suurendada.[2]

2011. aastal tuli Lukas välja ettepanekuga kohustada ülikoolis riigieelarvelistel kohtadel õppinud noori töötama kolme aasta vältel Eestis.[viide?]

Tõnis Lukast peetakse uudissõna "mugavuspagulane" (inimene, kes lahkub kodumaalt mujale paremate elutingimuste ja suurema palga nimel) autoriks. Tema 2014. aasta 20. augustil Tartus iseseisvuse taastamise tähtpäeva kõnekoosolekul peetud sõnavõtust käibele läinuna jõudis see sõna üsna kiiresti eesti argisõnavarasse.[13][14]

2020. aastal pälvis ta pilaauhinna "Aasta kalavaenlane 2020" selle eest, et allkirjastas kultuuriministrina Linnamäe hüdroelektrijaama ja selle juurde kuuluva paisjärve muinsuskaitse alla võtmise. Kalavarude kaitsjate väitel takistavat see kalade kuderännet Jägala jõel kui Eesti ühel paremal lõhejõel.[18]

Tõnis Lukase abikaasa on kirjandusteadlane[4] Liina Lukas. Neil on kaks tütart ja poeg.[4] Nad elavad Tartus.

1941. aastal tapsid kommunistid Tõnis Lukase isa vanemad, nii et isast sai suure talu peremees. Nõukogude võim võttis talt talu ära ja edaspidi oli ta sunnitud ennast varjama. Tõnis Lukase ema Ester Lukas oli pärit Hiiumaalt, õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja töötas hiljem keraamikuna. Tõnis Lukase onu (ema vend) oli Evald Teras.

  1. 1 2 "Tõnis Lukasest sai ajaloomagister" Postimees, 15. november 1997
  2. 1 2 3 Alo Lõhmus: "Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda" Postimees, 5. aprill 2007
  3. Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 37
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 95
  7. Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  8. Mandaatide omandamise viis valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  9. https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/10/isamaa-uueks-esimeheks-sai-ulekaalukalt-urmas-reinsalu-peame-algatama-selle-valitsuse-umbusaldamise-1642
  10. Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). Valimised.ee. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html
  11. "Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2005. Vaadatud 10. aprill 2005.
  12. Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi käskkiri. Riigi Teataja, 26. veebruar 1998
  13. Nädala sõna: mugavuspagulane Eesti Ekspress, 27.08.2014.
  14. Viktoria Korpan. Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest? Sirp, 19.06.2026.
  15. Riigikogu liige: Tõnis Lukas
  16. "Johan Skytte medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  17. "Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas" ERR, 6. jaanuar 2017
  18. Aasta Kalavaenlane 2020 on selgunud. Õhtuleht, 11.01.2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Mait Klaassen
Haridusminister
25. märts 199928. jaanuar 2002
Järgnev
Mailis Reps
Eelnev
Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister
5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Järgnev
Jaak Aaviksoo
Eelnev
Indrek Saar
Kultuuriminister
29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021
Järgnev
Anneli Ott
Eelnev
Väino Kull
Tartu linnapea
19961997
Järgnev
Roman Mugur