Arno Köörna

Allikas: Vikipeedia

Arno Köörna (2. veebruar 1926 Nõo21. detsember 2017) oli eesti majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja aastatel 1990–1994 akadeemia president.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1947 lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1955 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Oma edasise teadlastee sidus ta majandusprobleemide uurimisega jäädes tööle ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõuna. 1961. aastal kaitses ta Eesti NSV TA juures majanduskandidaadi väitekirja 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti majandusest ja 1970. aastal samas doktoriväitekirja teemal "Tööstustoodangu kvaliteedijuhtimise meetodid majanduses". 1972 sai ta professori kutse.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondeerivaks liikmeks majandusteaduse alal valiti Arno Köörna 30. märtsil 1972 ja akadeemikuks 27. märtsil 1975.

Alates 1965. aastast asus Arno Köörna tööle Eesti NSV TA Majanduse Instituudi teadusdirektori asetäitjana. Aastatel 1966–1973 oli ta instituudi direktor, 1973–1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär, 1982–1990 samas asepresident ja 1990–1994 Eesti Teaduste Akadeemia president. Aastatel 1996–1997 oli Arno Köörna Rahvusvahelise Sotsiaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX rektor ning alates 1998. aastast oli ta Euroülikooli professor (alates 2005 emeriitprofessor).

Teadusorganisatoorse töö kõrval Eesti TA Majanduse Instituudis jätkas Arno Köörna teadustööd majandusmehhanismide võrdleva analüüsi vallas. Ta rajas aluse tööstusökonoomika ühele harule Eestis – kvaliteediökonoomikale. Kaheksakümnendatel aastatel algatas ta teadusökonoomikaalase uurimissuuna, asutades vastava uurimisüksuse ka Majanduse Instituudis. Hiljem on tema uurimisvaldkonnaks olnud innovaatika, mille kohta ta on avaldanud õppevahendeid ning õpetanud seda distsipliini kõrgkoolides.

Eesti taasisesisvumise ajal oli Arno Köörna majandusteadlase-eksperdina ja Akadeemia presidendina seotud tööga mitmetes riiklikes institutsioonides, olles Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe nõukogu liige, Ülemnõukogu komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Liitu 1940. aasta okupatsiooniks, hiljem peaministri nõukogu liige. Aastail 1990–1992 oli ta Eesti Teadusnõukogu esimees ja Eesti teaduspreemiate komisjoni esimees. Ta oli mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige.

Vabamüürlus[muuda | muuda lähteteksti]

Arno Köörna oli aastast 1991 vabamüürlane[1].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal tunnustati Arno Köörnat teaduspreemiaga majandusajalooliste uuringute eest. 1986. aastal sai ta Eesti Teaduste Akadeemia medali ja 2006. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Urmo Soonvald Vabamüürlus Eestis Õhtuleht, 19. jaanuar 2008

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623. Lk 47–53

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]