Arno Köörna

Allikas: Vikipeedia

Arno Köörna (2. veebruar 1926 Nõo21. detsember 2017) oli eesti majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1972) ja aastatel 1990–1994 akadeemia president.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Arno Köörna sündis 1926. aastal Nõo alevikus, kus alustas ka kooliteed.

Sõja ajal oli pere evakueeritud Tatarimaale. Teise maailmasõja ajal oli sidetöötaja Gorki oblastis Volossataja jaamas, aastail 1944—1945 teenis 2. Balti rinde ja Taga-Baikali rinde sideväeosades. 1945. aastast töötas EK(b)P Tartumaa Komitees tõlgina, sekretäri abina ning organiseerimis-instrueerimisosakonna juhatajana. NLKP liige 1946. aastast[1].

1947. aastal lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli. Aastail 1948–1950 õppis Vabariiklikus Parteikoolis. 1950. aastast alates EKP Tartu Riikliku Ülikooli parteibüroo sekretär[1], lõpetas Tartu Riiklikku Ülikooli 1955. aastal ajaloo erialal ajaloo-keeleteaduskonnas. 1952. aastal EKP Tartu Linnakomitee sekretär. Edasise teadlastee sidus ta majandusprobleemide uurimisega, jäädes aastateks 1953–1965 ülikooli tööle poliitilise ökonoomia kateedri õppejõuna.

1961. aastal kaitses Arno Köörna Eesti NSV TA juures majanduskandidaadi väitekirja „Rahvamajanduse areng Eestis XX sajandi alguses“ ja 1970. aastal samas majandusdoktori väitekirja teemal "Tööstustoodangu kvaliteedijuhtimise meetodid majanduses". 1972. aastal sai professori kutse.

1965. aastast töötas ta teaduste akadeemia erinevatel ametikohtadel kokku ligi 40 aastat: 30. märtsil 1972 valiti Arno Köörna Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondeerivaks liikmeks majandusteaduse alal ja akadeemikuks 27. märtsil 1975. Aastatel 1965−1973 töötas Arno Köörna Eesti NSV TA Majanduse Instituudis, algul teadusdirektori asetäitjana, aastail 1966−1973 oli ta instituudi direktor. Aastatel 1973−1982 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär, 1982−1990 asepresident ja 1990−1994 Eesti Teaduste Akadeemia president.

Arno Köörna oli Eesti NSV Ülemnõukogu IX[1], X ja XI koosseisu liige ning EKP Keskkomitee liige.

Eesti taasiseseisvumise ajal osales Arno Köörna majanduseteadlase-eksperdina ning teaduste akadeemia presidendina mitmete riiklike institutsioonide töös − oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe nõukogu liige ja Ülemnõukogu selle komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Nõukogude Liitu 1940. aastal okupatsiooniks. Aastatel 1990−1993 oli Arno Köörna Eesti Teadusnõukogu esimees ja Eesti teaduspreemiate komisjoni esimees. Kuni viimase ajani oli ta ka mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige.

Aastatel 1996−1997 oli Arno Köörna Rahvusvahelise Sotsiaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX rektor, 1998. aastast Euroülikooli professor (alates 2005 emeriitprofessor).

Arno Köörna suri 21. detsembril 2017.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Arno Köörna peamisteks uurimistöö suundadeks olid Eesti majandusajalugu, majandusmehhanismide võrdlev analüüs, kvaliteediökonoomika, teadusökonoomika ning innovaatika. Ta rajas aluse tööstusökonoomika ühele harule Eestis – kvaliteediökonoomikale. 1980. aastatel algatas ta teadusökonoomikaalase uurimissuuna, asutades vastava uurimisüksuse ka Majanduse Instituudis.[2] Hiljem on tema uurimisvaldkonnaks olnud innovaatika, mille kohta ta on avaldanud õppevahendeid ning õpetanud seda distsipliini kõrgkoolides.[2] Ta on avaldanud ligi 200 teadusartiklit, kümme monograafiat ja kolm õpikut.

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Teadus rahva teenistuses. Tallinn, 1986
  • Science in Estonia. Tallinn, 1993
  • Vabamüürlus: müstika ja tegelikkus. Tartu, 2000
  • Prometheuse teener : [majandusteadlase mälestused]. Tartu, 2002
  • Innovatsioon ja teadus. Tallinn, 2005
  • Innovatsioon: teooria ja praktika (koos Arvi Hamburgiga). Tallinn, 2009

Vabamüürlus[muuda | muuda lähteteksti]

Arno Köörna oli 1991. aastast vabamüürlane[3].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Arno Arturi p. Köörna, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 79
  2. 2,0 2,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 62-63
  3. Urmo Soonvald. Vabamüürlus Eestis. Õhtuleht, 19. jaanuar 2008

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014, lk 47–53. ISBN 9789949336623.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]