Mine sisu juurde

Peeter Oja

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib näitlejast; matemaatiku kohta vaata artiklit Peeter Oja (matemaatik)
Peeter Oja 2008. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel
Peeter Oja (1998)

Peeter Oja (sündinud 2. juulil 1960 Tallinnas) on eesti näitleja, koomik.

Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (12. lend).

Aastatel 1986–1989 töötas ta Vanemuise ja 1992–1994 Estonia teatris. Vabakutseline näitleja on ta 1994. aastast (varem ka 1990–1992).[1]

Oja on olnud Eesti Teatriliidu (1988–2009) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993–2009).[1]

Loominguline töö

[muuda | muuda lähteteksti]

"Kitsas king"

[muuda | muuda lähteteksti]

"Kitsas king" oli aastatel 1982–1987 Eesti Televisiooni absurdihuumori saatesari, milles Peeter Oja mängis perekond Kinga ülekasvanud last Villemit. Sarjale kirjutasid lugusid Hardi Volmer, Riho Unt ja Villu Kangur. Esitati ka Andrus Vaariku ja Peeter Oja improvisatsioone.

Saate režissööri Toivo Kõsteri põhiline eesmärk oli muusikavideoid teha, mis oli tol ajal hästi kuum teema. Välismaa eeskujul videote tegemine ja näitamine võis olla ideoloogiliselt kahtlane ja seepärast tehti sinna sketše vahele. Manana Estios Primi-Futu Bänd, mille lauljaks oli Peeter Oja, esitas psühhedeelse loo "Today I kiss you". Populaarne oli ka Andrus Vaariku ja Peeter Oja paroodia ansamblist Modern Talking.[2]

Kuldne Trio

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1989–1996 esines Peeter Oja ansambli Kuldne Trio koosseisus, peamiselt lauljana. Ansambli kontserdid algasid tihti viisil, et esimeste lugude ajal ilmus publiku üllatuseks nende hulgast välja dressides ja nokkmütsiga Peeter Oja kehastatud tüüp, kes lärmates tormas lavale ansamblit korrale kutsuma.[3] Album "Perekonnatola" (CD ja helikassett) ilmus 1995. aastal.[4]

Kreisiraadio

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1993–2008 osales Peeter Oja komöödiarühmituse Kreisiraadio koosseisus. Kreisiraadio oli improvisatsioonil tegutsev kollektiiv, kes esitas ohtralt absurdihuumorit, kus absurdselt naljakate sketšidega käis käsikäes ka osaliste enda naer ja selle tihti luhtunud varjamine.[5] Kreisiraadio tegi mõnikord ka piiripealseid nalju. Viimaste poolest on tuntumad sketšid "Seksiabi", "Politseikroonika", "Sinu jaoks on see karneval, neeger!".[6]

Tuntumad Peeter Oja kehastatud tegelased Kreisiraadio raadio- ja telesaadetes on rootsieestlane Alev Ström, ülirobustne kivipallur Jürto ja Kert Ämmapets, kes kaotas 800 miljonit.

Oja esines Kreisiraadio koosseisus lauluga "Leto svet" 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, mis toimus Serbia pealinnas Belgradis.

Bläck Rokit

[muuda | muuda lähteteksti]

Bläck Rokit oli Peeter Oja ühemehebänd, mille suurema osa lugude tekstid kirjutas ta ise. Eranditeks on "Nikita ja Vitja" ja "Tõutäkk" (sõnade autor Villu Kangur), "Ma pole majaline teie peres" (põhineb Heiti Talviku luuletusel) ning setu rahvalaulu töötlus "Pill oll helle". Muusikaliselt oli tegu suuresti läänemaailma laulude töötlustega, kuid kasutati ka kodumaiste heliloojate loomingut, näiteks Glen Pilvre ("Juustulaul (Ainult sina)", "Ma pole majaline teie peres") ja Priit Pajusaar ("Today I kiss you")

Bläck Rokiti üks tuntuimaid lugusid on "Itimees", kust tekkis ka sama sõna IT-meeste kohta, kuigi laulu sõnum ei haaku kuidagi IT-ga.[7]

1996. aastal ilmus Bläck Rokitil kümne lauluga album (kassetil ja CD-l) "Bläck Rokit – Esimene mees, kes ise lendab vol. 3" ja 1997. aastal album (CD, kassett) "Bläck Rokit – Itid Vol. 1" (10 lugu).[8]

"Tondi jutud"

[muuda | muuda lähteteksti]

"Tondi jutud" on 2002. aastal Kanal 2 eetris olnud vestlussaade, kus Peeter Oja kehastas väljamõeldud tegelast Richard Tonti. Saates, kus arutati päevakajalisi teemasid huumorivõtmes, algas koostöö Mart Juurega.

"Ärapanija"

[muuda | muuda lähteteksti]

"Ärapanija" oli Peeter Oja ja Mart Juure 2003. aastal alanud telesaatesari, milles lahati nädala sündmusi läbi satiiri ja huumori. Põhisaatejuhte asendasid vahel Andrus Kivirähk, Eino Baskin, Jaan Rekkor ja Liis Lass. Peeter Oja lahkus 2013. aastal "Ärapanijast" ning osales TV3 paroodiasaates "Su nägu kõlab tuttavalt", selle esimesel hooajal.[9] Aastatel 2016–2019 tegid Oja ja Juur "Ärapanija" saateid spetsiaalselt aastavahetuseks.[10]

Teatrilavastusi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Loomaaialugu" (1984, Noorsooteater) – Peter
  • "Ferdinand Vahva" (1985, Noorsooteater) – Ferdinand (peaosa)
  • "Lõõmav pimedus" (1985, Ugala) – Carlos
  • "Lika" (1985, Ugala) – inspektor
  • "Mees on mees" (1985, Pärnu teater) – Galy Gay
  • "Macbeth" (1987, Vanemuine) – Donalbain
  • "Kirp kõrvas" (1987, Vanemuine) – Carlos Homenides de Histangua
  • "Päkapikkude kool" (1987, Vanemuine)
  • "Tõeline lääs" (1988, Vanemuine)
  • "In corpore" (1989, Vanemuine) – Miljan
  • "Mõrv katedraalis" (1989, Vanemuine) – rüütel
  • "Fortunata" (1990, Ugala) – Mateo Gutierrez
  • "Jumala soosik" (1990, Vanalinnastuudio) – David
  • "Philoktetes" (1990, Vanemuine) – Philoktetes, Melose saare kuningas
  • "Aga naised, härra salanõunik?" (1991, Vanemuine) – Johann Peter Eckermann
  • "President" (1992, Vanemuine) – teine kärumees
  • "Faust" (1992, Vanemuine) – Valentin, Margarete vend, palgasõdur
  • "Suudle mind, Kate" (1992, Estonia) – esimene mees
  • "Laenake tenorit" (1994, Draamateater) – Max, Soundersi assistent
  • "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (1995, Endla) – Jesper
  • "Tulumaks" (1995, Draamateater) – Paul Brazier, reklaamiagentuuri direktor (peaosa)
  • "Mets" (2000, Vanalinnastuudio) – Shtshastlivtsev
  • "Õhtusöök lollidega" (2001, Vanalinnastuudio) – Francois
  • "Mis liig, see liig!" (2002, Vanalinnastuudio) – Hickrory-Woody pojad
  • "Helisev muusika" (2003, Nukuteater) – Max Detweiler
  • "Kõik armastavad..." (2005, Draamateater) – Solomon
  • "Tuhkatriinu" (2005, Smithbridge Productions / Muusikaliteater) – kuningas
  • "Tüütu tüüp" (2005, Vana Baskini Teater) – ebaõnnestunud abielumees
  • "Tähtede sadu" (2007, Vana Baskini Teater)
  • "Cancún" (2011, Draamateater) – Pablo
  • "Nüüd tõesti aitab jamast" (2013, Monoteater) – Peeter Oja monotükk
  • "Kui loll võib olla inimene" (2014, Point) – Peeter Oja monotükk
  • "Tallinn Comedy Gala" (2015, Kinoteater)
  • "Elamise kunst" (2015, Point) – Peeter Oja monotükk
  • "Eesti 99" (2015, Point) – Peeter Oja monotükk
  • "Eestlased - erilised inimesed" (2018, Point) –
  • "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (2020, Thors Production)
  • "Ada. Rääkimata lugu" (2022, Thors Production)
  • "Rohelised niidud" (2024, Thors Production)
  • "Täna õhtul… Peeter Oja" (2026) – Peeter Oja monotükk[11]

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Telesarjad ja -lavastused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1984 – "Salu Juhan ja ta sõbrad" – reporter
  • 1986 – "Pulmatragöödia" – Borden Eisler
  • 1986 – "Kummaline missis Savage"
  • 1992 – "Hortensia ütles "P...sse!"",
  • 1993 – "Kas te armastate papagoisid"
  • 1993 – "Kellanupp"
  • 1997–2003 "Kreisiraadio" (ETV sketšisaade)
  • 2000 – "Nota bene! Teatriluulud" – Leo Luht
  • 2006 – "Kreisiraadio sümfooniaorkester" (ETV)
  • 2007 – "Kreisiraadio šõu" (ETV)
  • 2008 – "Kreisiraadio tänutuur" (ETV)
  • 2009–2010 "ETV Huumori kuld"
  • 2010–2012 – "Kälimehed" – Raivo
  • 2011 – Peeter Oja videodiskod ("Aferistotelis Europouluse videodisko", "Kivipalluri videodisko", "Bläck Rokiti videodisko")
  • 2018–2019 – "Lõks" – Rudolf Leevike
  • 2022 – "Buss" – Tambet
  • 2023 – "Spordiaasta tähed 2023" – spordireporter[13]
  • 2024 – "Kreisiraadio juubel" (ETV)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Enn Oja oli koorijuht ja muusikapublitsist. Tal on abikaasa Küllike ja tütar Paola Simona.[16] Peeter Oja on olnud abielus Maret Peep-Ojaga.[17]

2006. aastal kirjutas Peeter Oja Eesti Päevalehes arvamusloo "Kui sõnad saavad otsa", millega tekitas ühiskonnas rohket lainetust.[18] Tekkis palju vastukaja, teda intervjueeris nii kirjutav press kui ka Kanal 2 jutusaates "Kahvel".

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 Peeter Oja. Eesti Teatriliit.
  2. ↑ Andrus Vaarik: Eks telesaatel "Kitsas king" oli dissidentluse maik juures. ohtuleht.ee, 14. jaanuar 2017
  3. ↑ Kuldne Trio: ausalt ja avameelselt. ekspress.delfi.ee, 5. september 2008
  4. ↑ Kuldne Trio – Perekonnatola. discogs.com
  5. ↑ Peeter Oja legendaarsest "Kreisiraadiost": naer tuli sellest, kuidas endal nii lolle mõtteid pähe võis tulla. sky.ee, 5. aprill 2023
  6. ↑ Peeter Oja ja René Vilbre meenutasid "Kreisiraadio" aegu: Leinatamm oli sisemiselt dirigent ja oskas trio tööle panna! ohtuleht.ee, 10. juuni 2018
  7. ↑ Bläck Rockit on tagasi ja möllab homsel müstilisel kuupäeval. elu24.postimees.ee, 12. juuli 2012
  8. ↑ Bläck Rokit. discogs.com
  9. ↑ "Su nägu kõlab tuttavalt" osalejad selgunud! elu24.postimees.ee, 27. veebruar 2013
  10. ↑ VAATA UUESTI! Kuidas meeldis „Ärapanija“ teine osa. ohtuleht.ee, 1. jaanuar 2020
  11. ↑ "Uus Laine". uuslaine.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2026. Vaadatud 19. jaanuaril 2026.
  12. ↑ "Kivirähki ainetel: uues kodumaises animafilmis seikleb kakajunn". Postimees. 21. detsember 2022. Vaadatud 21. detsembril 2022.
  13. ↑ Vatter, Rasmus (29.12.2023). "BLOGI JA FOTOD | Eesti aasta naissportlane on Eneli Jefimova ja meessportlane Karel Tilga!". Delfi Sport. Vaadatud 29. detsembril 2023.
  14. ↑ http://www.postimees.ee/2575108/peeter-oja-ennustab-raigeid-tapatalguid
  15. ↑ "EFTA võitjad 2022".
  16. ↑ Üle pika aja koos pildil: Peeter Oja käis kauni abikaasaga festivalil
  17. ↑ Postimees 1991. aastal: Peeter Oja abiellus teisel katsel. postimees.ee, 19. aprill 2019
  18. ↑ PEETER OJA: Kui sõnad saavad otsa. epl.delfi.ee, 2. märts 2006

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peeter_Oja&oldid=7071437"