Jaanus Karilaid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaanus Karilaid
Jaanus Karilaid
XIII Riigikogu ja XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
27. aprill 2015
Eelnev Kalev Kallo
Isikuandmed
Sündinud 1. veebruar 1977 (46-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (1997-)
Alma mater Tallinna Ülikool
(riigiteadused, 2007)
Jaanus Karilaid 2021. aasta Arvamusfestivalil

Jaanus Karilaid (sündinud 1. veebruaril 1977 Tallinnas) on eesti poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1996 Tallinna 32. Keskkooli ja aastal 2007 Tallinna Ülikooli riigiteaduste erialal.[viide?]

Ta töötas 1998–2001 kohalike omavalitsuste arendusnõunikuna[1] Aastatel 20022003 oli ta põllumajandusminister Jaanus Marrandi nõunik[1], 20042006 Eesti Keskerakonna büroo koordinaator ja 20062012 Riigikogu Keskfraktsiooni nõunik. Aastatel 20122014 oli ta Nõmme linnaosa vanema asetäitja.[viide?]

Karilaid on 6. maist 1997 Keskerakonna liige[viide?] ja 29. novembrist 2015 erakonna aseesimees[2]. Ta oli aastatel 20062015 Haapsalu linnavolikogu esimees ning Eesti Linnade Liidu juhatuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige.[viide?]

27. aprillil 2015 sai ta Riigikogu XIII koosseisu asendusliikmeks, kuna Kalev Kallo astus tagasi.

Pärast Kadri Simsoni ebaõnnestunud kandideerimist Keskerakonna esimeheks 2015. aastal kandideeris Karilaid erakonna juhatuse toel Keskerakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogus, kuid valituks osutus siiski senine esimees Simson.[3]

26. juulil 2021 valiti ta Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimeheks pärast Mailis Repsi tagandamist.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 2161 häält ning osutus valituks.

Poliitilisi sõnavõtte ja vastukaja[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta lõpus põhjendas Jaanus Karilaid Keskerakonna juhatuses tehtud otsust taotleda "Eesti ühiskonda lõhestava"[4] kooseluseaduse tühistamist rakendussätete probleemsusega[5], kutsus opositsiooni üles kooseluseaduse vastu ühinema ning seda rahvahääletusele panema[6] Ametialases võltsimises ja eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises süüdi mõistetud Priit Toobali esitamist erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmeks põhjendas Karilaid "tugeva mandaadiga" Keskerakonna kongressilt ning asjaoluga, et "Priit Toobal tunneb erakondade rahaasjade köögipoolt peensusteni".[7]

2016. aastal teatas filmirežissöör Peeter Rebane, et lahkus Keskerakonnast "ennekõike Jaanus Karilaiu ja tema mõttekaaslaste viimaste kuude labaste avalduste tõttu, mis on alavääristanud Eestis elavaid vähemusi": "...ükski ausalt käituv poliitik ei saa tõsise näoga väita, et demokraatlikus Eestis peaks enamuse häältega vähemuse inimõigusi otsustama".[8]

Jaanuse poliitiline agenda hõlmab aktiivset tegevust korruptsiooni paljastamise ja korruptsioonivastase võitluse osas, eriti Tallinna Sadama puhul.[9][10]

2021. aastal oli üks seitsmest riigikogu liikmest, kes otsustas mitte vastata 35 805 inimese allkirjaga pöördumisele, et riik sätestaks abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna. Teised liikmed olid Sulev Kannimäe (Reformierakond), Marek Jürgenson (Keskerakond), Tarmo Kruusimäe (Isamaa), Urve Tiidus (Reformierakond) ja Vilja Toomast (Keskerakond). Otsustati, et abieluvõrdsus on ühiselt tagatud kõigile "abieluvõimelistele" isikutele ignoreerides küüniliselt petitsiooni tuuma - võimaldada abielluda paaridel, kes seda soovivad. Viis seitsmest komisjoni liikmest olid komisjonis osalemise ajal abielus, kasutades neile võimaldatud hüvesid ei tekkinud komisjonil küsimust, kas samade hüvede keelamine teistele sarnastele paaridele on õiglane või mitte.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Karilaiul on elukaaslane, tütar ja poeg. Tema huvialadeks on ajalugu, male ja reketimängud; Karilaid on Eesti Lauatenniseliidu president.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]