Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 25

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 24
Üldise arutelu
Arhiiv 25

16. märts 2013
Järgnev:
Arhiiv 26

Välislinkidest[muuda lähteteksti]

Meil on tegelikult massiliselt välislinke, mis on funktsioneerimise lõpetanud. Poolakatel on aga bot, mis välislinke edukalt kontrollida oskab ja suudab puudustest teada anda. Seega paneksin need kaks asja kokku ja olen sellest ka poolakatega rääkinud. Kuigi ma tean, et meil siin on kombeks käsitsi bottide tööd teha, siis antud juhul kuluks natuke automatiseerimist ära, et lingimajandust korrastada (kuigi jah, parandused peab vastavalt laekunud infole siiski ise artiklitesse sisse viima). Ega vigased viited ja välislingid artiklitele just au ei tee. Ivo (arutelu) 9. november 2012, kell 00:14 (EET)

Ma ei ole kindel, kuidas meil asjad käivad, aga üks palve oleks: ärge välislinke lihtsalt niisama ära kustutage. Lisage juurde mall "surnud link" või tõstke viide arutellu. Artikli ajaloost ei tea kustutatud asju keegi otsida. --kanakukk (arutelu) 9. november 2012, kell 00:43 (EET).
Linkide töötamist kontrolliv robot oleks hea küll.--Morel (arutelu) 9. november 2012, kell 01:02 (EET)
Selline bot on ilmselgelt vajalik. Kas aga jätta surnud linke, selles küsimuses on seisukohta raske võtta? Pigem vist ikka vähemalt algul jätta alles spetsiaalse märgendiga, nagu kasutaja Kanakukk ka juba ütles--Bioneer1 (arutelu) 9. november 2012, kell 11:59 (EET)
Kust ma leian malli "surnud link"? Ulrika (arutelu) 9. november 2012, kell 12:29 (EET)
Meil on Mall:Surnud viide.
Antud bot ise midagi ei kustuta, aga tooks välja lingid, mis korduval kontrollimisel (nädalase vahega) on osutunud mittetoimivateks. Edasi tuleb püüda leida töötav link (tihti on sisu lihtsalt kolinud) ja kui see võimalik ei ole, siis tegelikult ei ole mõtet ka surnud lingi säilitamisel. Ivo (arutelu) 9. november 2012, kell 12:34 (EET)
Täitsa mõistlik, pakun siiski välja, et las automaat kontrollib vähemalt kuu aja jooksul, mõne väiksema füüsilise serveriga võib ka kauem minna, seda näitab prakitka. Kas botile saab anda ka ülesandeks kotrollida, kas lehe koopia on archive.org veebis olemas või mitte? suwa 13. november 2012, kell 10:23 (EET)
See bot kontrollib ühtlasi ka lehe olemasolu veebiarhiivis.
Esimene jooks on tehtud ja leitud sai 13227 potentsiaalset surnud linki. Nädala pärast korduskontroll.
Üldiselt jätab bot välja kaheldavad variandid ja esitab ainult juhud, kus tõesti asi ei toimi.
Ivo (arutelu) 18. november 2012, kell 17:29 (EET)
Täna läheb lahti korduskontroll. Ivo (arutelu) 27. november 2012, kell 18:11 (EET)
Asi näeks välja järgnev: [1]
Kommentaarid? Kas oleks vaja ka ühte (varjatud) kategooriat? Ivo (arutelu) 28. november 2012, kell 09:35 (EET)
Varjatud kategooriat oleks küll vaja. Parandasin ühe lingi ja artikkel on täitsa olemas, aadressi oli muudetud. Surnud lingi asemel võiks kasutada äkki "vigane link". --Tiuks (arutelu) 28. november 2012, kell 12:44 (EET)
Minumeelest see bot tekitab niimoodi arutelusse liigselt teksti. Kas ei oleks näiteks mõistlikum, kui ta lihtsalt lisab artikli kategooriasse ja kirjutab resümeesse, milline link ei tööta? Adeliine 28. november 2012, kell 15:44 (EET)
Artikli ajaloost oleks seda ju võrdlamisi tülikas otsida? Ivo (arutelu) 28. november 2012, kell 16:01 (EET)
Põhimõtteliselt Ivoga nõus. Aga arvaks sedaviisi, et võiks lisada juurde lause, et kui viga on parandatud, tuleks see lõik arutelust kustutada. -- Ahsoous (arutelu) 28. november 2012, kell 16:15 (EET)
Arutelu leht ongi toimetamise aruteluks. Mina panin arutelusse malli {{ok}}, et oleks selge, et link on parandatud.--Tiuks (arutelu) 28. november 2012, kell 16:20 (EET)

Aga miks mitte näiteks nii, et ta paneb surnud lingi taha malli, mis näeb välja nagu "lisa viide" või "surnud viide" ja sellel kursorit hoides ilmub selgitav lause. Ja klikkides pikem seletus, mis värk on. Adeliine 29. november 2012, kell 11:15 (EET)

Hetkeseisuga on bot kohendatud selleks, et arutelulehele teada anda. Kas see on nii halb, et on vaja bot-i muutma hakata või saab ka nii? Kui vaja, võin lasta boti muuta.
Kui vigase lingi info vea parandamise järel sootuks arutelust eemaldada, siis saaks linkide üle arvet pidada vastavalt sellele, et mis leheküljed antud botile lingivad ja puuduks vajadus kategooria järele. Ivo (arutelu) 14. detsember 2012, kell 15:55 (EET)

Surnud lingid[muuda lähteteksti]

Kahju, et bot enam surnud linkidega ei tegele. See on vist sellest, et tõsteti kisa arutelu lehele info panemisest. Mul on küsimus kategooriate kohta mallis surnud link. Et jälle topelt malle ei tekiks, võiks kokku leppida millise malli tekst ja kategooria jätta. Mall {{Dead link}} on ümbersuunatud hetkel mallile "surnud viide". --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 22:40 (EET)

Kultuurimälestiste fotovõistluse auhindamine[muuda lähteteksti]

Kõik vikipedistid on oodatud laupäeval, 17. novembril kell 14.00 osalema Tartu Botaanikaaias toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustatakse ka võidupiltidest koostatud rändnäitust. Anonüümsetel ja häbelikel on täiesti lubatud soovi korral vaikselt sisse ja välja imbuda, aga kõik on teretulnud võitjaid õlale patsutama ja teetops käes, kohaletulnutega mõtteid vahetama. Kaugemalt tulijatele kompenseeritakse vajadusel transpordikulud. Vt ka võistluse kodulehte. Adeliine 9. november 2012, kell 15:58 (EET)

Usurp page for SUL[muuda lähteteksti]

Hello, I am searching for Usurpation / renaming page, but unsuccessfully. Site like this english version. Hope you can help me here. --Filo cz (arutelu) 15. november 2012, kell 00:37 (EET)

We use this general discussion page for usurpation issues, so you are at the right place. I'm guessing you would need the Filo username, but I'm only guessing. --Jaan513 (arutelu) 19. november 2012, kell 09:58 (EET)
Yes, indeed, You are right. So I ask for Filo username. Thank you! --Filo cz (arutelu) 27. november 2012, kell 13:46 (EET)
It has not been easy to rename the users who have provided no e-mail address. Our policy (so far) has been to do nothing when we have no contact. But user has an inactivity of 5 years already. I still wrote to his/her user discussion page about the problem.
The second thing is, according to some SUL statistics (toolserver.org/~vvv -- link removed -- Jaan513, you don't have a SUL account. For example, user Orion (link removed -- Jaan513) has some unattached accounts, but most accounts are attached. Your statistics page should look similar. Try to attach some accounts of wikis what, for example, you have not visited yet. But, in any case, the rename process will probably not go quickly. --Jaan513 (arutelu) 3. detsember 2012, kell 12:43 (EET)
Thank for your activity in my case. So this means to me to wait several days if he respond. For example to end of year? This will be fine to me.
The second thing is bit pity. According to some statistics, are these accounts attached in some kind of connection. Is there some way to attached it? What can I do? --78.156.137.1 3. detsember 2012, kell 20:14 (EET)
I apologize for not seeing that some of your accounts are attached. So, this will not be a problem. This toolserver page isn't always accurate.
If user does not respond, which is highly likely, then I will suggest to change policy in this case, or make a precedent, and rename user after 5 years of inactivity. I guess our next actions will be in the beginning of 2013.
Now, let's just wait. --Jaan513 (arutelu) 4. detsember 2012, kell 10:29 (EET)
Thank you for your willingness. So far --Filo cz (arutelu) 6. detsember 2012, kell 12:49 (EET)

Miks artikkel lukus on?[muuda lähteteksti]

Tere. Miks on osa artikleid lukus? ja miks on mõne artikli all kaks korda sama link? Mari – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 58.161.168.115 (arutelukaastöö) .

Osad artiklid on lukus, kuna need langevad eriti tihti vandalismi ohvriks (enamasti on piirangud seatud registreerimata kasutajatele). Osad selle pärast, et nende kaudu saaks kogu vikipeedias suurt kahju põhjustada. Mitu korda sama link võib olla siis, kui artikkel on pikk ja lingid on artikli eri otstes või on tegemist ülelinkimisega.--Kyng (arutelu) 23. november 2012, kell 09:48 (EET)
Hetkeseisuga on meil kaitstud 12 lehekülge + tänu esilehel olevale kaskaadkaitsele veel 4 lehekülge. 261 158 lehekülje seast on seda lausa 0,006%. Ivo (arutelu) 23. november 2012, kell 13:12 (EET)

Vikipeedia:Ukraina-Eesti koostöönädal[muuda lähteteksti]

"Ukraina-Eesti koostöönädal" kestab kaks nädalat: 26. novembrist 9. detsembrini. Yritame sel ajal end kokku võtta ja natukenegi meie Ukraina-teemalisi artikleid parandada (Andrese rõõmuks Ukrainat ka). Olge hääd ja tulge appi. Võib täiesti juhtuda, et ergutuseks jagatakse asjaosaliste vahel natuke Ukraina päritolu nänni või nämmi laiali. Vt ka: uk:Вікіпедія:Проект:Тематичний тиждень/Пропозиції/Тиждень українсько-естонської співпраці. --Oop (arutelu) 23. november 2012, kell 15:24 (EET)

Koeratõugude mall[muuda lähteteksti]

Meil on hulk koeratõugude artikleid, mis vajavad vikindamist/toimetamist. Kas on olemas ka koeratõugude eestikeelne mall? Kui ei, mis peaks tegema, et see oleks? Ulrika (arutelu) 28. november 2012, kell 15:17 (EET)

Meil tõlgitakse inglise viki malle. Koeratõust on mall en:Template:Infobox dog breed aga selle tõlkimisega eraldi keegi ei tegele. Kui saad mallist aru ja oskad, siis võid ise proovida. Malli nimi võiks olla "mall:koeratõu info". --Tiuks (arutelu) 28. november 2012, kell 17:18 (EET)
Tõlgitud mall on minu kasutajalehel Kasutaja:Ulrika. Kuidas muutub mall "toimivaks"? Ulrika (arutelu) 28. november 2012, kell 18:44 (EET)
Khmm... see mis su lehel on, on malli poole pöördumise osa. Mall ise tehakse malli nimeruumi, ehk siis näiteks lehele Mall:Koeratõu info, ehk siis juhul kui sa tõlkisid inglisviki malli, siis tegelikult peaksid tollele lehele tõlkima ära ilmselt lehekülje en:Template:Infobox dog breed sisu. Ja siis pöördudki malli poole nii nagu sa oma kasutajalehele selle kirja panid. -- Ahsoous (arutelu) 28. november 2012, kell 19:31 (EET)

"Redigeeri"[muuda lähteteksti]

Kuna ma siin viimasel ajal juba taas usinamalt sõna võtan, siis räägiksin ühe mure veel hinge pealt ära. Nimelt ei mõista mina mitte, et miks paganama pärast on meil selline nupp nagu "Redigeeri". Ja siin ei mõtle ma teps mitte seda, mida selle abil teha saab. Küsimuseks ikka see, et miks on sellele nii võõrapärane ja kole nimetus antud. Miks mitte lihtsalt "Muuda", mis oleks kõigile üheselt arusaadav? Artiklite muutmine tundub niigi paljudele justnagu miski ületamatult keeruline (ja kindlasti programmeerimisoskust nõudev) asi ning kui selle tegemiseks on vaja alustada säärase koleda nimega nupule vajutamisest, siis .... selge see, et paljud esimest sammu astuda ei julge. Pärast jääbki too viimaseks sammuks enne, kui see redigeeritav masinavärk astuja jalaluud oma hammasrataste vahel pooleks murrab, kui peened pilpad. Püüaks ehk leida midagi sõbralikumat, mis ei mõjuks nõnda ähvardavalt nagu trammi alla jäämine ja oleks eesti keelele kohasem?

Seega sooviksin ma teada, et kust üldse see nimetus pärit on (ehk miks see selline sattus) ja kas seda võiks muuta millegi asjalikuma vastu (näiteks toosama "Muuda"). Ivo (arutelu) 29. november 2012, kell 03:06 (EET)

Tegelt ma mäletan, et sellel teemal on kunagi mitmeid aastaid tagasi arutatud, aga kus see arutelu oli ja kuidas see lõppes, vat ei mäleta. Aga iseenesest arvan, et Andres oskab sellele vastata, miks selline sõnavalik. -- Ahsoous (arutelu) 29. november 2012, kell 03:23 (EET)
Google "üldine arutelu muuda redigeeri" andis niisuguse tulemuse: Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv5#Redigeeri.3F.3F.21. --kanakukk (arutelu) 29. november 2012, kell 06:55 (EET).
Jep, nupp "redigeeri" ongi see kurjajuur, mis siiani on horde eestikeelse Vikipeedia toimetamisest eemale hoidnud. Nime muutusele järgneb raudselt tammi purunemise efekt.--Kyng (arutelu) 29. november 2012, kell 10:23 (EET)
Simple English Vikipeedias on "Change". Lihtsalt mainin. Adeliine 29. november 2012, kell 11:19 (EET)
Ma ei leia tegelikult, et seda nimetust nüüd miskiks suureks kurjajuureks nimetama peaks, aga kohe kindlasti ei soodusta see esimese sammu astumist. Lisaks on see lihtsalt (minu) silmale ja kõrvale võõras mõiste, mille kasutamisest eestikeelses terminoloogias ei ole ma mitte kunagi mõistnud ja pean igati põhjendamatuks. Seega pakuksin välja selle muutmise. Ivo (arutelu) 29. november 2012, kell 11:46 (EET)
""Redigeeri" on tõesti sõna, mida ma Vikipeedia-väliselt vist kunagi ei kasuta. "Muuda" oleks parem.--WooteleF (arutelu) 29. november 2012, kell 13:07 (EET)
Minu meelest on teksti puhul "redigeerima" kõlavam kui "modifitseerima", viimast kasutan mingil põhjusel ainult tehnika puhul. Kui "redigeeri" asendamine peaks uutele kaastöölistele alguse lihtsamaks tegema, siis võib minugi poolest selle sõna ära vahetada. Minu kaastöö sellest halvemaks ei lähe. --kanakukk (arutelu) 29. november 2012, kell 14:55 (EET).
"Modifitseerimist" ei ole siin mitte keegi välja pakkunud. Ivo (arutelu) 29. november 2012, kell 19:35 (EET)
Üldiselt sõna 'Edit' on arvutitarkvaras eesti keelde tõlgitud kui 'Redigeerimine'. Niisiis ma arvan, et slle praeguse sõna muutmiseks pole küll vähimatki vajadust. -- Ahsoous (arutelu) 29. november 2012, kell 15:09 (EET)
See, et keegi teine kuskil midagi kehvasti tõlkinud on, ei ole ometi ju põhjus meile sama reha otsa astumiseks. Ivo (arutelu) 29. november 2012, kell 19:35 (EET)

Selle võtsin mina kunagi kasutusele, lähtudes eestikeelsest terminoloogiast. Olen nõus, et "Muuda" oleks arusaadavam, kuigi kõik on niikuinii harjumuse asi ja sõnad ei ava oma tegelikku tähendust automaatselt. 193.40.239.25 3. detsember 2012, kell 17:58 (EET)

Aga muudaks selle siis "Muuda" nime alla ringi? Ivo (arutelu) 5. detsember 2012, kell 23:23 (EET)
Muide, veel ühel arhiivilehel (Vikipeedia:Üldine_arutelu/arhiiv11#LAENUDE_ja_VÕÕRSÕNADE_kasutamine) on seda teemat arutatud. Keegi otseselt selle vastu ei ole veel olnud.
Arvan, et kui ühes kohas kirjutada "Redigeeri" asemel "Muuda", siis ei tasuks kohe tormata kõiki redigeerimisega seotud sõnasid uuesti tõlkima, sest igale poole "muuda" ei pruugi sobida. Esialgu peaks piisama lehekülgede ülaosa kõige silmapaistvama lingi muutmisest. Mõned juhendid tuleks siis samuti üle vaadata. --Jaan513 (arutelu) 6. detsember 2012, kell 11:43 (EET)
Juhendite kohendamine on siin ka kõige väiksem probleem. Neid peaks niikuinii üle vaatama. Ivo (arutelu) 6. detsember 2012, kell 21:15 (EET)
Et sellel arutelul ka mingi tulemus oleks, siis muudaks selle linginime ära. Ivo (arutelu) 9. detsember 2012, kell 13:03 (EET)
Seda on juba pikalt arutatud ja see probleem tõstatus mitmendat korda. Seni ei ole veel keegi vastu olnud ja on kostnud mitmeid toetavaid poolthääli. Seega ehk teeks nüüd selle muudatuse viimaks ära. "Redigeeri" → "Muuda". Ivo (arutelu) 21. detsember 2012, kell 21:10 (EET)
Muuda. Vaatame. --Jaan513 (arutelu) 21. detsember 2012, kell 21:45 (EET)

Symbol support vote.svg Poolt mu istekoht pole kuue aastaga muutnud, tore, et asjad lõpuks liiguvad :) suwa 21. detsember 2012, kell 22:09 (EET)

Mida ma selleks muutma peaks? Seda? Ivo (arutelu) 21. detsember 2012, kell 22:09 (EET)
Ma pole siiani aru saanud, kus kohas sa seda muuta tahad. Muuta tuleb päris mitmes kohas. -- Ahsoous (arutelu) 21. detsember 2012, kell 22:45 (EET)
Nüüd vast korras. Ivo (arutelu) 21. detsember 2012, kell 23:11 (EET)

Olen minagi vikitarkvara tõlkides ja varasemaid tõlkeid toimetades mõne võõrapärase sõna meelepärasemaga asendanud, aga redigeeri-tüvega olen parema meelega kaasa läinud. Viimasel on spetsiifilisem tähendus kui sõnal muutma ja ta tähendab just lihtsat tekstitöötlust. Lehekülje muutmine seda nii üheselt ei tähenda, see võiks ühtlasti hõlmata kaitsetasemega mängimist või näiteks mõne inglise vikis (ja võib-olla tulevikus ka siin) kasutusel oleva ülevaatustööriista leheküljespetsiifiliste sätete muutmist. Samuti on tõlkimisel mugav eristada vähemalt sama palju (lähedasi) termineid kui lähtekeeles. Muidu läheb asi eesti keeles segasemaks, kui inglise keeles kasutatakse erinevaid asju silmas pidades lähestikku sõnu edit ja change (või modify; ja selliseid kooskasutusi esineb vikitarkvaras). Kui sellisel juhul sõnale change mitte just mingit kolmandat vastet leiutada, tuleks segaduse vältimiseks sama sõna juurde erinevates tähendustes täpsustusi või liiteid lisada, aga need võtavad rohkem ruumi kui erinevad sõnad (vastavalt siis redigeeri ja muuda) ja liidese konkreetses kohas pikema väljenduse jaoks sageli ruumi pole.

Neil, kes tarkvaras ja selle liideses juba orienteeruvad, on spetsiifilisema sõna abil ka kergem aru saada, mida parasjagu silmas peetakse. Ei tahaks hästi uskuda, et redigeeri teistegi jaoks hirmus võõras või segadusttekitav on, ehk vaid mõnele, kes igasugust eestikeelset tarkvara väga põhimõttekindlalt on vältinud. Samuti ei tohiks see sõna kitsamalt itinduse (või suisa programmeerimisega) seostuda, sest tal on ka varasem ja üldisem tekstiga töötamise tähendus (vt EKSSi näitelauseid).

Kui seda muuta, siis võiks uus sõna spetsiifilist tähendust sama edukalt edasi anda (olgu ta siis kas või mõni uudissõna). Ja kui muuta, siis tuleks seda teha süstemaatiliselt kogu vikitarkvara piires, ka lisavidinate juures, väga paljudes sõnumites (tegu on ühe põhiterminiga), eri vormides, tuletistes ja liitsõnades, mitte ainult mõnes sõnumis, kus seda praegu tehtud on. Muidu pole kasutajat juhendava loomuga liidese tekstiosa kuigi kasutatav ja tekitab otseselt segadust, kui selles nimetatakse sama asja kord üht-, kord teistmoodi. Praegusest seisust ja praeguste valikute juurest ma pigem muudaksin need mõned muudad tagasi. Pikne 27. detsember 2012, kell 01:13 (EET)

Olemas ka selline sõna, nagu Toimeta ("toimetama" 4.: "mingit väljaannet sisuliselt koostama, selle teksti avaldamiseks viimistlema, sageli ka seda tööd juhtima." - näiteks üleliigse tühiku eemaldamine lähtetekstist ei muuda kuva) – "inimvara(u?) esindaja --Pietadè (arutelu) 27. detsember 2012, kell 08:59 (EET)

TEA Entsüklopeediale ja EE-le viitamine tuleks Vikipeedias ära lõpetada?![muuda lähteteksti]

Lihtsalt teadmiseks: kavatsen kustutada kõik viited TEA entsüklopeediale, mis ma leian, sest see kahjustab Vikipeedia mainet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 22:13 (EET)

ma viitan ainult fakte, mitte sõnasõnalisi lauseid. Seega pole Su kustutamine õigustatud?--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:44 (EET)
TEA entsüklopeedia endise peatoimetajana ma siiski tungivalt soovitan sellest praktikast loobuda. Fakte on alati kasulikum viidata selliste allikate põhjal, kus on selgelt tuvastatav autor või mis liigitub üheselt teaduskirjanduseks – entsüklopeediale viitamine on halb toon, olen püüdnud seda Sulle varem ka Eesti Entsüklopeedia kontekstis selgeks teha. Eriti Eestis, kus Vikipeedia peab oma mainet alles tõestama ning kus nii TEA kui ka MTÜ Entsüklopeedia püüavad tõestada oma toodete ja nende valmimisviisi ülimuslikkust Vikipeedia koostamismudeli ja selle tulemusel sündiva sisu suhtes. Niisiis, veelkord, palun loobu sellistele allikatele viitamast. -- Toomas (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:49 (EET)
Kui EE-le ja TEA-le ei tohi enam viidata, siis tuleks päris palju Viki sisust kustutada. Kas see pole mitte naeruväärne? Igas tahes peaks see minema Üldisele arutelule, sest see on põhimõtteline küsimus. Ilmselgelt on parem, kui otsida alati paremad allikad, kuid see pole otstarbekas, liiati veel nii väikeses riigikeses, kes tegelikult 21. sajandil polegi rahvaarvu mõttes võimalik üllitada tõsiselvõetavad üldentsüklopeediat, aga siiski ta/meie püüame seda--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:54 (EET)
Naeruväärne on minu meelest viitamine teisele (antud juhul ka konkureerivale) entsüklopeediale triviaalsete faktide osas, mida võib leida paljudest raamatutest. Kui Vikipeedia administraator ei suuda lugeda üheski võõrkeeles ja on võimetu viitama ka eestikeelsetele populaarteaduslikele ja teaduslikele allikatele peale entsüklopeediate, siis pole ta oma ülesannete kõrgusel. Ma kordan Toomase palvet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 23:17 (EET)
nii, et ma ei saa pidada EE-d ja TEA-d autoriteetseteks Vikipeedia jaoks, sest neile ei tohiks Vikipeedia artiklite juures viidata. --Bioneer1 (arutelu) 3. detsember 2012, kell 09:28 (EET)
Nõustun Metsavenna ja Toomasega. Entsüklopeediaid ei tohi siia ümber kirjutada. --Mona 3. detsember 2012, kell 11:11 (EET)
Totrus. Esiteks: on päris palju sellist teavet, mis on teistest entsyklopeediatest kergelt kättesaadav, kuid mille jaoks teise allika otsimine võtab nii palju aega, et siis on mõttekam kulutada oma aega muule, mitte kaastööle Vikipeedias. Näiteks suur osa Eesti Nõukogude-aegsest ajaloost on selline. Vaikime maha, kui keegi just ei taha päevi ja nädalaid raamatukogus veeta, et algandmeid omaaegsetest ajalehtedest kokku korjata? Ja mispoolest on ajalehed usaldusväärsemad allikad kui entsyklopeediad? Teiseks: Vikipeedia ei viita sugugi mitte ainult teaduskirjandusele. Eesti oludes on võimalike allikate valik veel kitsam, meil tuleb aeg-ajalt teha kurat ise teab milliseid kompromisse, et leida näiteks viide kellegi õigele surmakuupäevale või sugulusastmele, mis on yldkasutatavas allikas vigane. Ei ole vaja iseenda tööd kunstlikult veelgi raskemaks teha. Kolmandaks: kõigile kohustuslikke reegleid ei saa kehtestada lihtsalt paari inimese deklaratsiooniga. Kui ma kuulutaksin, et kustutan nyydsest ära kõik artiklid, kus on viidatud A-ga algavatele allikatele. Mis sellest järeldub? Ise oleksin loll, ei keegi teine. Sama siin. Kui tahate, tehke ettepanek ja nõudke hääletamist, aga ärge yritage nurga taga omaenda riigikest välja kuulutada. Neljandaks: mis kuradi "konkureerimisest" siin jahutakse? Paberentsyklopeediatega konkureerib Vikipeedia märksa vähem kui veebiajalehtedega. Kas keegi usub tõesti, et mõni inimene ostab koju TEA ja jätab just nimelt sellepärast Vikipeediale annetamata või keeldub Vikipeediat lugemast? Nagu yteldud, puhtakujuline totrus. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 12:55 (EET)
Muide, vikipedistide avalik lollus kahjustab Vikipeedia mainet märksa enam kui viitamine entsyklopeediatele. Kas ma peaksin nyyd deklareerima, et kustutan kõik sõnavõtud, mis minu arvates idiootlikud on? Mul ei ole nii palju aega, et Vikipeediat tsenseerida. Tegelge millegi kasulikuga, tõepoolest. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 13:00 (EET)
Kui selliste sõnavõttudega esineb MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige, siis on minul viimane aeg ennast sellest organisatsioonist distantseerida. Kuna ma selle töös osalemiseks niikuinii ajaressurssi ei leia, siis ongi see õige ajend see kava realiseerida. Ja ka lihtsalt sellise projekti kaastöölisena, kus peetakse aktsepteeritud ja heaks tavaks teiste entsüklopeediate mitte ainult viitamist, vaid ka sealsete definitsioonide üks-ühele ümberkirjutamist, ei saa ma jätkata. Kuivõrd korduvad üleskutsed taolist tegevust lõpetada ei ole tulemust andnud, siis "targem annab järele" (kuigi jah, ilmselt liigitati mind just eelnevas kahes lõigus ka lollide hulka) ja lahkub. -- Toomas (arutelu) 3. detsember 2012, kell 13:46 (EET)
Kas ma tohiksin paluda, et me ei nimetaks üksteist lolliks, isegi mitte ridade vahel? Ja ei esitaks ähvardusi (nt lahkuda). Ja ei halvustaks teiste heast tahtest tehtud tööd.
Suured otsused tuleks võtta vastu üheskoos, esitades argumendid ja ära kuulates erinevad arvamused. Kõigil ei ole kasutada sama info, kõik ei ole sama maailmavaate, haridustasemega jne. Aga iga inimene on väärtuslik. Nõrgemaid ja eksijaid tuleb aidata, mitte häbiposti panna.
Entsüklopeediate kopeerimine ei ole lubatud juba kas või autoriõiguste tõttu. Nendest pärit faktide kasutamine koos viitamisega ei ole ka tõesti ideaal, aga "käib kah", eriti kui paremat (hetkel) pole võtta. Vikipeedia areneb. Igaüks saab aidata leida paremaid viiteid. Kes kellega konkureerib, ei ole minu arvates siin tähtis, sest Vikipeedia seisab info vaba leviku eest ega konkureeri millegagi. Adeliine 3. detsember 2012, kell 14:24 (EET)
Kui argumentidele vastata ei viitsi ja kõik yhepoolsetele deklaratsioonidele ei allu, on jalgade trampimine muidugi alati suurepärane lahendus. See veenab ju ometi kõiki. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:03 (EET)
Ainus argument, mida taoliseks võib nimetada, oli Sinu jutus see (kuigi Sa lõid selle lahku, aga neid saab ka ühena käsitleda), et muude allikate otsimine võtab sageli liiga palju aega ja ei pruugi olla kvalitatiivselt usaldusväärsem. Ega sellele ei saagi vastu vaielda, aga kas ajakulu saab olla argument, ma ei tea. Minu meelest mitte. Mis on siis Vikipeedia mõte? EE ja ENE materjalidest on üha suurem osa digitaalsel kujul samuti kättesaadav. Kuidas siis aitab meie eesmärgile info kättesaadavaks tegemisest kaasa see, kui meil on lademes nupukesi, mis sisaldavad praktiliselt üks-ühele entsyklopeedia.ee või ents.ee vahendusel kättesaadavaid määratlusi, ma ei tea. Minu jaoks on entsüklopeedia siiski midagi enamat kui teiste vahendusallikate pealt maha viksitud tekstikogum. Entsüklopeedia artikli autor võiks vähemalt ideaalis omada mingitki elementaarset oskust eri allikaid võrrelda, tuua sisse infot võõrkeelsetest allikatest, tegeleda erineva kättesaadava informatsiooni sünteesiga. Kuskil ei ole öeldud, et entsüklopeedia artikkel peab valmima viie minutiga. Kahjuks on üha enam meie viki liikumas olukorda, kus pole mitte enam lihtsalt aktsepteeritud tava, vaid lausa algatatakse erinevaid projekte, mille raames muude teatmeteoste sisu praktiliselt üks-ühele siia keskkonda ümber tõsta. Sellise projektiga mina aastal 2006 ei liitunud ja ma arvan, et taoline kontseptsiooni muutus on piisav alus oma kaastöölise staatuse revideerimiseks. Palju siin üldse on enam neid inimesi, kes 2006. aastal seda entsüklopeediat vedasid?
Mis on aga läinud üle igasuguse piiri, on Sinu pidev ironiseerimine ja räuskamine, Raul, mis kahjustab Vikipeedia mainet oluliselt rohkem kui ühegi vikipedisti lollus seda teha suudaks. Debatid teistele entsüklopeediatele viitamise osas on siin toimunud vähemalt kahel korral, aga mõni nädal kuni kuu hiljem hakkab praktika, mille vastu enamus on meelt avaldanud, uuesti peale. Ja siis saabub meie "isake", kes kuulutab probleemile tähelepanu juhtijad n.ö rahvavaenlasteks, enda teksti "argumentideks" ja teiste protestid "jalgade trampimiseks". Ma ei arva, et jalgade trampimine on see, kui mind tullakse lihtsalt sõimama ja ma teen sellise käitumise põhjal oma otsused, millest ühe olen hetkeks juba ka ellu viinud. "Jalgade trampimise" tulemusena soovitakse reeglina oma seisukoha kehtestamist. Minul on üsna ükskõik, mida siin tehakse ja kuidas; minu kaastööl on lihtsalt teatud tingimused ja nõuded, isegi kui need on relevantsed ainult minu jaoks, ja mul on igal hetkel õigus otsustada, mis tingimustel ma seda teen. "Uues" Vikipeedias ei ole minu kohalolek ju kuidagi vajalik – EE-st, TEA-st, ETBL-st ja kurat teab veel kuskohast oskab ju ka tubli põhikooli õpilane teksti ümber kirjutada. Niisiis, good luck, and good night! -- Toomas (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:40 (EET)
Minu meelest ei ole põhjendatud TEA Entsüklopeediale ja EE-le viitamise täielik ärakeelamine. Sama hästi võiks ma ka öelda, et Antiigileksikonile viitamine ei ole sageli põhjendatud, miks mitte kasutada algallikaid või uurimusi. Ilmselgelt on küsimus selles, et Vikipeedia-artiklid on erinevas seisus. Nupuke, mis viitab mõne varasema entsüklopeedia definitsioonile või seal toodud faktile, on minu meelest parem kui tühjus või üldse viitamata nupuke. Vikipeedia arenedes on lootust, et keegi, kes vastava artikli materjali põhjalikumalt tunneb, lisab ka originaalallikaid ning kujundab artikli järk-järgult paremaks. Vikipeedia ei ole üheaastane projekt ega ka mitte kümneaastane projekt. Kui mingil konkreetsel juhul on TEA entsüklopeediale või EE-le viitamise mõttekus kahtlane, siis tuleb sellega tegeldagi. EE puhul on sageli nt selle 14. köide üldse ainus viidatav allikas teatud Eesti inimeste elulooliste faktide osas.--Morel (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:55 (EET)
Ma ka ei keelaks teistele entsüklopeediatele viitamist 100%. Teinekord tõesti pole kuskil mingi definitsiooni kohta palju paremat asja. Olen ka ise sellist viitamist kasutanud, tõsi küll, enamasti parema puudumisel. Aga kombele teha siia teise entsüklopeedia põhjal massiliselt 1-3 lauselisi nupukesi, olen ka ise vastu. Liiatigi tundub mulle tihti, et selliste sõnaseletusega piirduvate üllitiste koht võiks olla pigem Vikisõnastik, mis vastupidiselt mõnikord väidetule, areneb meil ka päris tublisti, kuigi tegijaid on seal vähem. "Parem kui mittemidagi" seisukohaga kah päriselt ei nõustu, sellised infovaesed "artiklid" jätavad teinekord Vikipeediast hoopis halva mulje. Sellist arvamust on väljendanud vähemalt üks õppejõud suure auditooriumi ees ja kuskilt (äkki seoses jõgevamaa artiklivõistlusega) lugesin seda ka. Ja seda "alati võib ju täiendada" plaati palun mitte keerutama hakata, tean seda loosungit ise ka. Aga inimesele, kes tuli siia infot otsima ja loodetu asemel mingi kribu leiab, pole sellest mingit abi. Pigem saab pahaseks, et siia klikkimisele aega raiskas.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)
Mis puutub teise teatmeteose üks-ühele kopeerimist, siis Toomas, äkki täpsustad? Kui mõtled Eesti teaduse biograafilise leksikoni sisu siia kopeerimist, siis ei näe põhjust vastu olla. Nad andsid ju oma materjali siia üles panekuks vabaks. Ka inglisekeelsesse Wikipediasse on nii teisi teatmeteoseid inkorporeeritud.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)
Ja Oop, äkki tõesti saaksid sarkasmi ja irooniat vähemaks võtta? Ka mulle on jäänud mulje, et pakud sellega teine kord tugevalt üle. Siinkohal raputan ka endale tuhka pähe, sest olen ka ise siinsetes aruteludes sõna "idioot/idioodid" pruukinud ja muule jutule paar krõbedamat sekka pannud.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)

Siin on erinevad inimesed, kellel on erinev ettekujutus sellest, kuidas Vikipeedia peab välja nägema, sellepärast on lahkarvamused paratamatud. Saame ainult loota, et terve mõistus võidab. Kahju, kui keegi kibestub ja ära läheb, sest iga tegija on väärtuslik.

Ma ei poolda teiste teatmeteoste kopeerimist, isegi kui autoriõiguste rikkumist otseselt pole. See rikub Vikipeedia mainet. Samas, me ei saa mainet kuigi palju mõjutada ning ta paraneb sõltumata sellest, mida me siin teeme. Keegi ei saa siinset stiihilist tegevust ohjata ega takistada tegevusi, mis talle ei meeldi, kui need just pole seadusevastased. Kahjuks toob see kaasa selle, et tegijad tunnevad end ebamugavalt ning kaaluvad lahkumist, kui kõrval toimub massiline ebameeldiv tegevus, mis muudab Vikipeedia üldist õhkkonda.

Vikipeedial on palju puudusi ja neist saab jagu ikkagi tööga sisu kallal, mis võtab veel palju aega. Ei maksa südamesse võtta Vikipeediast kaugel seisvate inimeste ebaõiglasi märkusi. Andres (arutelu) 4. detsember 2012, kell 10:05 (EET)

Ülimalt fatalsitlikud ja tegutsemist pärssivad seisukohad. Esiteks see väide, et kui tegevus pole seaduse vastane, siis ei saa midagi teha. Kust otsast on seadusevastane artiklisse ingliskeelse teksti lisamine, teksti seest teistesse vikidesse linkimine või roppuste kirjutamine (juhul kui need pole kellegi isiku vastu suunatud)? Ometi me vastustame sellist tegevust ja kutsume eksijaid korrale. Kuidas saab väita, et midagi ei saa teha, kui tegelikult kogu aeg tehakse?--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)
Teiseks maine mõjutamine. Kui me nüüd otsustame kõik hakata kirjutama roppusi, tahtlike faktivigu, umbluud ja jura, küll siis ka maine kukub. Selle tõusmine ei ole ainuvõimalik ja paratamatu trend, mida kuidagi väärata või mõjutada ei saaks.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)
Kolmandaks, kuidas parandada sisu kallal töötades probleemid, mis ei tulene ühegi artikli sisust või selle puudumisest? Suu pidada ja edasi teenida, peidame pea liiva alla? Kuidas on sisuga seotud see, kui mõni kasutaja teiste kallal räuskab või et me ei suuda jõuda kokkuleppele, kas viide peab olema enne või pärast koma ning muud sellised asjad? Kui selliseid sisust mitte tulenevatele küsimustele mingit lahendust ei leita ja otsuseid ei tehta, siis genereerivad need lõputuid arutelusid ning lõpuks pärsivad sellega ka sisu arendamist.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)
Neljandaks need "eemal seisjad". Tõsi on, et mõnikord on antakse vikipeediale soovitusi, mis pole kuidagi reaalsed ja näitavad asjast mitte arusaamist. Teinekord võib aga distantsilt nähe rohkem kui lähedalt. Ja kui inimene on võtnud kätte ja vikipeediat lugenud ning seda piisavalt palju, et mingeid järeldusi teha, siis on ta ju üsna lähedal juba. Selline suhtumine, et meie üksi siin oleme pädevad ja need "võõrad" parem ärgu kobisegu või nende arvamus ei loe, on jama.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)

Probleem näib arusaamatu, kuna igasuguse teadusteksti (mida Vikipeedia on) koostamine eeldab, et sõnasõnalise tsitaadi korral viidatakse allikale, kust tsitaat on pärit. Olgu see siis teine entsüklopeedia või mõni kokaraamat. Samuti ei keela autoriõiguse seadus mõistlikus mahus tsiteerimist, kui tsitaat on selgelt eraldatud muust tekstist ja on ära näidatud tsiteeritava teksti autor. Leian, et sõnasõnaline viitamine võib vahel olla lausa hädavajalik, kui ühe mõiste kohta eksisteerib mitu konkureerivat määratlust või kui näiteks mõnes muus väljaandes (entsüklopeedias) olev määratlus või muu info on avalikule primaarallikale tuginedes teadaolevalt vale. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. detsember 2012, kell 22:28 (EET)

Entsüklopeedia ei ole kohe kindlasti teadustekst, vaid pigem referaat. Ka mina leian, et teisi entsüklopeediad ei ole nagu põhjust tsiteerida, reaalselt on nendest mõtet siiski viidata üksnes fakte, aga entsüklopeediad ise on ikkagi alles kolmandajärguline allikas ja tuleks leida ikkagi esimese ja teisejärgulisi allikaid. Ja ka nendesse tuleb suhtuda vahetevahel ikka päris kriitiliselt. Aga pooljuhuslikult meenus mulle sehuke väike trükiviga, mille õnge võib nii mõnigi minna... EE biograafiate köide ütleb (ma enam täpselt ei mäleta kelle kohta), et inimene sündis 31. aprillil. On vist väheke nagu põhjust asi üle kontrollida, aga enamasti sellist viga isegi ei märgata. Sorry, aga see tuli mulle lihtsalt meelde uudisega Veerpalust, kus räägiti otsusest, mis tehtavat 29. veebruariks, ära unustades, et järgmine selline kuupäev on 2016. aastal. -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 01:21 (EET)

Faktiviidete puhul pole viited teistele entsüklopeediatele head aga välislinkidena on need väga head! Iga artikkel on kirjutatud erinevate autorite poolt ja käsitleb teemat mõnevõrra erinevalt. Välislingi või viite abil leiab teised samateemalised artiklid kiirelt üles.
Üks asi on nendele materjalidele linkimine, hoopis teine asi on mahakirjutamine ja eriti veel valesti maha kirjutamine -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:33 (EET)
Kuidas probleemseid artikleid leida ja parandada? Mahakirjutamine on muidugi autoriõiguste rikkumine ja seda tuleks kindlasti vältida. Sageli pole Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia ja TEA entsüklopeedia artiklid sisult korrektne materjal - võimatu "õigesti" maha kirjutada.
Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid - tuhandeid probleemseid artikleid. Oma postituste allkirjastamiseks arutelulehel vajuta ~~~~ või vasakult kolmandat nuppu redigeerimisakna ülaosas. Kyng (arutelu) 5. detsember 2012, kell 22:17 (EET)

Kirjutasin pika jutu, aga otsustasin salvestamata jätta. Alustan uuesti ja püüan veel korra mitte käega lüüa. Sorri, kui see kõlab nii, et mul on mõõt täis, aga see tuleb sellest, et mul on mõõt täis; õieti küll rohkem kurb meel. Arvan samuti, et teised entsüklopeediad ei peaks üldjuhul meie allikateks olema. Elulooliste andmete puhul pole meil küll ilmselt muud valikut. Veel kummalisem on minu jaoks EKSSist sõnaseletuste maha kirjutamine. Olen nõus ka Toomase ülejäänud jutuga siin ja tema kasutajalehel. Ka mulle ei meeldi see uus Vikipeedia, kus artiklite sisu polegi nagu enam oluline; kus käib lauskopipeist ja organiseeritud võidujooks statistika ja odava tähelepanu nimel; kus sõidetakse teiste arvamusest üle ja otsuseid tehakse väljaspool Vikipeedia kogukonda; kõige talumatum on aga sapine ja mõnitav õhkkond. Vikipeedia mainet ei kujunda mingi väline värviliste õhupallide ja õõnsate loosungitega turundustegevus. Kõige parem mainekujundus ongi see, et meil on kvaliteetsed artiklid ja entusiastlik koostööd tegev ja üksteisega arvestav kogukond. Vikipeedia oli varem täiesti ainulaadne asi, mille mõte oli selles, et vähemalt püüti teha kõiki asju nii hästi kui võimalik. Võib-olla keegi märkas, et veel hiljuti oli iga pisiasi tähtis. Nüüd tundub elementaarsete asjade parandamine täiesti lootusetu. Minu arvates peaksid entsüklopeedia tegijad olema suutelised ise lauseid moodustama ja minimaalseltki asjasse süvenema. Kui on ületamatu vajadus kiiresti ja pealiskaudselt midagi kuhugi kirjutada, siis on kindlasti palju teisi kohti, kuhu see paremini sobib kui entsüklopeediasse. Selles suhtes ei saa muidugi kedagi käskida ega keelata, aga vähemalt administraatoritelt oleme me ju ometi teatud asjatundlikkust eeldanud. Ja Vikipeedia maine kahjustamist ja ebaseaduslikku kopipeisti saame me ju igatahes takistada? Mina olen seisukohal, et igasuguse kopeerimise suhtes tuleks täiesti sallimatu olla. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Et arutelu ei vii tavaliselt kuhugi, kavatsen ka mina edaspidi toimida ainult oma äranägemise järgi ja sedasama oma joru edasi ajada. Alustan ilmselt sellest, et hakkan varasemat teatmeteostest kopeeritud kaastööd kustutama. Võib-olla tuleks teha mall, mida saaks lisada räuskavatele kommentaaridele, andes teada, et need ei väljenda teiste Vikipeedia tegijate seisukohti ja et selline stiil pole siin üldiselt heaks kiidetud. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Ja palun mulle meili teel mitte rohkem üleolevaid manitsusi ega korraldusi saata. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Mind ka üks asi häirib. Nimelt see, et mõni inimene räägib, et mitte mingil juhul ei tohi teistele korraldusi jagada ja on ise just see kõige usinam nõudmiste esitaja selles osas, et mida teised Vikipeedias ja sellest väljaspool teha võivad. Silmakirjalikkus olla vist selle nimi.
Kui kõneleda entsüklopeediatest materjali ületoomise temaatikast, siis siin annaks aruteluga kuhugi jõuda ainult juhul, kui asi ei taanduks niiväga enda kindlate ja muutumatute seisukohtade esitamisele ja igasugusele vastandumisele. Püüaksime selle aruteluga liikuda ikka lahenduste leidmise suunas, sest muidu on jälle tükk aega raisatud arutelu peale, kus ei ole muud tulemust, kui see, et osa inimesi on üksteise peale solvunud. Alustada võiks näiteks argumentide rittaseadmisest, et mis on Vikipeedias mõistes otstarbekas ja mis seda kohe mitte ei ole, sest see oleks enne paras paika saada, kui kuulutada lubatu ja keelatu piire. Ivo (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:37 (EET)
Mulle ka needsamad asjad ei meeldi mis Epule.
Minu arvamusavaldus, mis Kyngilt vastulöögi sai, oli kindlasti ühekülgne. Aga palun ärge lugege nii sõna-sõnalt. Minu mõte on see, et me ei saa kõiki neid välja visata ja nendest üle sõita, kes teevad heas usus asju, mis meile ei meeldi. Muidu lihtsalt ei jää kedagi järele ega tule ka juurde. Andres (arutelu) 6. detsember 2012, kell 08:32 (EET)
Andres, osasid sinu väiteid ei anna väga mitut moodi lugeda või kui sa peidad oma mõtte kuhugi mitut pidi mõistetava jutu taha, siis keegi, näiteks mina, saab kindlasti valesti aru. Välja visata ei ole alati vaja aga vahel peab inimesi suunama veidi teist moodi tegutsema. Olen Epuga selles suhtes nõus, et statistiline mull ja loosungid imesid ei tee. Pole ka 100% teiste entsüklopeediate kasutamise vastu: elulugude puhul pole võib-olla teist allikat ja kui asju saab defineerida mitut moodi siis võib olla kasulik näidata, kuidas teised teatmeteosed seda teinud on. Aga olen täiesti vastu AINULT entsüklopeedial põhinevatele mikroartiklitele. Selle asemel, et lihtsalt käega lüües vastu lahmima hakata võiksime ikka kokku leppida, et nii meil asjad ei käi. Hääletame.--Kyng (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:29 (EET)
Hääletamise asemel on parem konsensusele jõuda, aga selleni tundub, et on pikk maa minna. -- Ahsoous (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:42 (EET)
Ma ei kasuta TEA ja EE allikaid. -- Merix

Mulle ka sellised mikroartiklid ei meeldi. Jah, me võiksime välja töötada ametliku poliitika, mis need keelaks. See eeldab piisavat konsensust. Siin on minu meelest siiski kaks aga. Esiteks, mõnes mõttes on need siiski paremad kui mitte midagi. Teiseks, kui me need keelame, siis me sisuliselt tõrjume mõne kaastöölise välja. Andres (arutelu) 6. detsember 2012, kell 11:21 (EET)

Kes kõige kauem jaurata viitsib, selle arvamus ongi lõpuks niinimetatud "konsensus". Tihti kipub see nii olema. Parem konkreetne tulemus hääletuse läbi. Teiseks on praegu olukord, kus näiteks mikroartikleid massiliselt kustutada ei tohi, sest konsensust pole aga neid juurde võib ilma igasuguse konsensusetta produtseerida küll. Ainuke võimalus, kuidas konsensus toimida saaks on see, kui mõlemat pidi oleks keelatud: vanasid enne kui vastavat kokkulepet pole kustutama ei hakata, aga uusi luua ka ei tohi. Kui seda pole, siis tegelikult pole ühel osapoolel mingit põhjust üldse arutlema hakata ja lõputu venitamine paneb tema tahtmise de facto maksma. Hääletusele saab panna konkreetse tähtaja, siis loetakse hääled üle ja nii ongi.Kyng (arutelu) 6. detsember 2012, kell 14:04 (EET)
Ühelauseliste artiklite kohta tahaksin ka mina teada saada, kas neid pooldatakse või mitte. Lauljate kohta on selliseid ühelauselisi artikleid vahepeal juurde tekkinud. Mida teha? Kas hakata toimetama, lisada kategooriad, intervikid ja pilt või lasta kustutada? TEA-le ja EE-le viitamist ma ei poolda. Eriti veel definitsiooni viitamist.--Tiuks (arutelu) 6. detsember 2012, kell 14:18 (EET)
Paistab, et siin ei loe enam mingid argumendid, valitseb täielik anarhia. Ma ei mäleta, et ükski arutelu siin mingi konsensusega oleks lõppenud. Minu mõõt on täis. Palju edu TEA Entsüklopeedia kopeerimisel! --Metsavend 6. detsember 2012, kell 20:56 (EET)
Andresel on õigus, kui ta ütleb, et nt mina teen mikroartikleid või kasutan entsüklopeedia ekspertide definitsioone heas usus, tahtmata kahju tekitada. Ma arvan, et kui EE, VE ja TEA märksõnad saab algul kas või mikroartiklite kujul Vikipeediase sisse kantud, siis on see suur hüpe edasi. Heade definitsioonide mittelaenamine (sh kopeerimine koos viitega) nt TEAst, EE-st vm allikast on mulle arusaamatu, ehkki ma mõistan, et inimestel on selles suhtes skeptiline hoiak --Bioneer1 (arutelu) 6. detsember 2012, kell 21:28 (EET)
Õnneks meil siin argumenteerima ei pea, pole mõtet :) ma siis võtan sõna :) Appikene ... Bioneer, kuidas sa aru ei saa? Mis skeptiline hoiak ... Mis hüppest sa räägid, see on ju langus. Viki maine langus. Kas sa teeksid (kas on vaja, kui teine on ka kättesaadav) entsüklopeedia, kus on AINULT kopeeritud TEA jms definitsioonid? Paistab, et teed. Milleks? Minu teadmiste järgi, saab seda infot ka teistest entsüklopeediatest. Kiiremas korras tuleb midagi ette võtta. Hääletame, paneme mingid reeglid paika ..., mida iganes . Metsavend, Toomas – ärge veel käega lööge, ehk saab veel kuidagi sellele teatmeteoste kopeerimisele piiri panna. --Mona 6. detsember 2012, kell 22:21 (EET)

See on tõsi, et asju on juba küllalt arutatud. Praegu võiks teha hääletuse, aga selleks oleks tarvis kokku leppida, mida me küsime. Andres (arutelu) 8. detsember 2012, kell 12:15 (EET)

Hääletusest on vähe abi, kui isegi see on segane, et mis õigupoolest see lähtepunkt on. Seega paluksin vaadata järgnevat lõiku ja arendaks selle baasil välja reeglistiku. Ivo (arutelu) 8. detsember 2012, kell 13:30 (EET)

Kuidas nii? Küsimus on selles, kas lubada säärast tegevust, nagu Bioneer viimasel ajal on teinud. Kui me seda lubada ei taha, siis tuleb täpselt sõnastada, mida me ei luba. Andres (arutelu) 8. detsember 2012, kell 16:12 (EET)

Nende kohatiste möödarääkimiste, solvumiste ja paiguti kõikvõimaliku sisu kohta käiva kriitika vahel ei ole ma sugugi kindel, et kõik selles arutelus püstitatud küsimusest ühtemoodi aru saavad. Samuti peaksin ma oluliseks vahet teha, et kas midagi on üle toodud TEA-st või E(N)E-st või kuskilt sellisest allikast, mille kopeerimiseks on meil luba ka olemas. Ivo (arutelu) 9. detsember 2012, kell 13:03 (EET)

Välismaterjalide kasutamine[muuda lähteteksti]

Meil on vaja lahendusi ja mitte lõputuid vaidlusi, mis ei vii mitte kuskile. Vast olete nõus.

Seega kutsuksin üles arutlema teemal, et kuidas talitada materjalide Vikipeediasse ümbertoomise osas ja kuidas võiks välja näha meie üldine poliitika selles vallas. Paluksin ainult ettepanekuid koos argumentidega. Hoiame selle väga konkreetse ja lühida.

Eesmärk: kasvatada eestikeelne Vikipeedia võimalikult kiiresti suureks artiklite arvult ja nende mahult ning seejuures hoida infot keeleliselt korrektse, ajakohase, vabalt kasutatava ning faktiliselt täpsena.

Probleem: inimesi on liiga vähe, et seda mõistliku aja jooksul saavutada.

Üks võimalik lahendus: tuua sisse olemasolevat materjali, et kõike ei peaks nullist koostama.

Kas materjal on lubatud vaba litsentsi alla?

  • Kui jah, siis probleemi ei tohiks olla. Nt ETBL-i materjalid. Meil on mahukas andmestik, mida hõlpsalt artikliteks muundada ja edasi arendada. Mida rohkem sellist materjali (pildi- ja tekstiannetused), seda parem meile, sest viib meid eesmärgile jõudsalt lähemale. Samas tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellel, et millegi sellisega alustamisel enne ühiselt läbi arutada, et kuidas konkreetse allikaga talitada võiks.
  • Kui ei (nt entsüklopeediate definitsioonid), siis see on koht, mis vajab edasist arutelu. Samas on võimalik materjale vaba litsentsi alla küsida (iseasi saamisega).

Kui mahukas on lähteandmestik?

  • Palju materjali – meile ideaalne. Kui ühtlasi vabalt kasutatav, saame otse üle tuua. Kui mitte, siis on piisavalt infot, mida läbi töötluse siiski kiirelt headeks artikliteks muuta. Samuti tuleks selle all mõelda botide laialdasemale rakendamisele sisuloomes, mitte iga hinnaga sama asja käsisi teha, mida õnnestuks programmijupile õpetada.
  • Materjali vähe (nt entsüklopeediate definitsioonid) – probleem, mis vajab siin edasist arutelu.

Kas selline lähtekoht sobib?

Ivo (arutelu) 6. detsember 2012, kell 22:34 (EET)

Nojah, et keegi pole nende päevade jooksul vaevunud midagi ütlema, eks ma siis pean ise otsa lahti tegema. Ma ei arvagi, et enamus minuga nõustub, aga minu meelest on vale juba siin püstitatud eesmärk. Ma saan aru, et minus on ehk liiga palju klassikalise entsüklopeedia ja Citizendiumi vaimsust, aga Vikipeedia suurus ei tohiks olla üldse eesmärk omaette. See on ideaal, mille poole püüelda, aga kui see pole reaalne, siis ei peaks selle nimel iga hinnaga ponnistama. Minu nägemus Vikipeediast (ja see ei pruugi üldse olla üldaktsepteeritud) on ikkagi kui iseseisvast teatmeteosest, kus kasutatakse küll olemasolevat ja avaldatud materjali, kuid analüüsitakse ja sünteesitakse seda iseseisvalt, luues eri allikate baasil uusi terviklikke entsüklopeedilisi tekste.
Sellisest kontseptsioonist lähtudes ei saa ma mitte kunagi õigeks pidada ka autoriõiguse alt vabade ja/või meile kasutamiseks antud muude teatmeteoste terviktekstide sisse toomist. Kas või seesama ETBL. ETBL on ETBL ja Vikipeedia on Vikipeedia. Kasutada esimese materjali viitamisel on loomulikult aktsepteeritav, aga selle terviktekstide ülevõtmine neid vaid minimaalselt muutes mitte. Me ei tohiks oma "väljaande" piire hägustada ja kaotada selle identiteeti, integreerides siia kõiki teatmeteoseid, mida meil aga õnnestub legaalselt kasutamiseks saada. Me ei peaks olema lihtsalt suvaline vikikeskkond, mis pakub teistele väljaannetele tasuta platvormi oma andmete avaldamiseks, vaid meil peab olema väga selge missioon ja identiteet. Et paljude uute tegijate silmis on meie ainsaks eesmärgiks tõusnud teadmiste kättesaadavaks tegemine igal võimalikul moel, siis see kahjuks taandabki meid üheks avaldamisplatvormiks ja tekitab küsimusi, kas Vikipeedial üldse on mingit omaette kvalitatiivset väärtust ja tähendust.
Olen ka jätkuvalt seisukohal, et teisi eestikeelseid entsüklopeediaid tuleks kasutada infoallikatena ainult mahukamates artiklites konkreetsete faktide viitamisel või võrdlevate definitsioonide andmisel, mitte artiklite ainuallikana. Lisaks minu poolt varem esile tõstetud maine ja juriidilistele probleemidele on seejuures ikkagi oluline ka seesama aspekt, et me ei peaks olema lihtsalt mujal avaldatud tekstide avaldamiskeskkond, vaid looma uut väärtust.
Konkreetseid ettepanekuid?
  1. Lõpetada ning tunnistada hea tavaga vastuoluks olevaks ja juriidiliselt kaheldavaks (eestikeelsetest) üldentsüklopeediatest ja erialaleksikonidest määratluste kopeerimine siia keskkonda muutmata või minimaalselt muudetud kujul, kui taolised määratlused moodustavadki artikli kogu sisu. Ettepanek ajendatud otseselt Bioneeri tegevusest.
  2. Loobuda projektidest, mille eesmärk on muude teatmeteoste tekstikorpuste avaldamine muutmata või minimaalselt muudetud kujul Vikipeedia keskkonnas ja nime all. Muid teatmeteoseid kasutada ainult viitamise teel. Muudest allikatest pärinevaid täistekste (dokumente, originaalteoseid) kasutada täismahus ainult Vikitekstides ja vajadusel piiratud mahus Vikipeedia artiklite illustreerimiseks. Vahendustekste, nt teatmeteoste ja populaarteaduslike käsitluste tekste täismahus mitte iialgi Vikipeedias kasutada.
  3. Juurutada selge ja kindlameelne poliitika nende põhimõtete vastu eksivate artiklite või artiklite probleemsete osade kustutamiseks, kui teatud mõistliku aja jooksul ei ole nendes esinevaid probleeme likvideeritud.

Ilmselt on veel aspekte, mida rõhutada, aga praegu peaks päris tööd ka tegema ja eks diskussiooni käigus, kui see peaks tekkima, jõuavad muud mõtted ka pinnale tõusta. -- Toomas (arutelu) 10. detsember 2012, kell 09:38 (EET)

Pooldan Toomase üldisi põhimõtteid.
Puuduste kõrvaldamiseks peaks korraldama kuidagi hoogtöö, muidu neid mõistliku aja jooksul kõrvaldada ei saa. Andres (arutelu) 10. detsember 2012, kell 09:54 (EET)
Põhimõtteliselt kaldun mina jagama Toomase seisukohta nende teiste materjalide kasutamise osas. Näiteks olen ma täiesti nõus sellega, et kui need tekstid on vaba litsentsiga, siis las nad olla pigem vikitekstides, aga mitte siin (või olgu nad vähemalt täiesti eraldi nimeruumis). Ise põrkasin paar päeva tagasi taas kokku minu jaoks ületamatu probleemiga, et ma ei saanud artiklit täiendada, kuna seal ilutses see ETBL-i mall ees. Ja sõnaraamatute definitsioonide kopeerimine on minu jaoks tegelikult vastuvõtmatu. Jättes kõrvale õiguslikud probleemid, siis siis eetiliselt pole see kindlasti mitte ilus tegu ja sellel pole tegelikult ka sisulist väärtust. Internetiavarustes on kättesaadavad EE, ÕS, EKSS, äkki tuleb kunagi VÕS ka, nii et tõesti ei näe selleks isegi ka mitte kõige vähimatki vajadust. Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 10:03 (EET)
Vabandust, kuid minu meelest on nendes arutlustes kohati tegu mõttetu ülenormeerimise sooviga. Praegustes põhimõtetes pole midagi sellist, mis keelaks kõiki neid Toomase poolt loetletud asju teha: artiklite sisumahtu kasvatada, erinevaid allikaid võrdlevaid tsitaate lisada, hoiatada keelatud kopeerimise eest, artikleid keeleliselt toimetada jne. Korraldada kampaania tegevusteks, mis on niigi igapäevane Vikipeedia autorite tegevus? Ma ei usu selle mõtte elujõulisusse. Ning mis puudutab mahukaid vabasid lõpetatud täistekste: nende koht ei saagi olla Vikipeedias, kuna see läheks vastuollu Vikipeedia pideva muutumise põhimõttega. --Andrus Kallastu (arutelu) 10. detsember 2012, kell 12:28 (EET)


Olen Toomasega täiesti nõus. --Epp 10. detsember 2012, kell 10:38 (EET)
Mina täiesti nõus ei ole. Mina ei näe selles ETBLi-projektis halba. Rootsi vikis on sedasi tehtud näiteks Nordisk Familjeboki ja vist ka Svensk Biografiskt Handlexikoniga. Inglise vikis aga 1911. aasta Britannica, New International Encyclopedia ja The Nuttall Encyclopædiaga.--WooteleF (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:13 (EET)
Muus osas üldiselt nõus, ETBL-i puhul mitte. ETBL-i mall ei keela kedagi seda artiklit täiendamast ja vormindamast. See on lihtsalt Vikipeedia artikli alusmaterjal.--Morel (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:09 (EET)
Üldjoontes Toomasega nõus, eriti ettepanekutega 1 ja 3. Punkti 2 kohta küsiks, et kas Vikitekstides peaks olema ka tõlked nagu Kahekõnelus (1) ja seadused (1938. aasta amnestiaseadus)? Mis täpne vahe on praegu kirjutatud artiklil, mis kohe läheb vabasse kasutusse ja varasemla tekstil, mis nüüd antakse vabasse kasutusse? Kui sama autor samade allikate põhjal kirjutaks kohe otse Vikipeediasse, siis ei pilguks üks silm ka selle peale. Aga kui jõuab siia läbi ümberlitsenseerimise, siis on kohe probleem. ETBL-is mina kurja juurt ei näe.
Vat sellega tekkis minul see probleem, et artiklit ei saa täiendada, kuna muutmisel kaob ära side tolle leksikoniga ja kuskile pole enam viidata, kuna seda leksikoni ei eksisteeri stabiilsel kujul ei paberil ega veebis. Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:27 (EET)
Millise artikliga oli tegu?--WooteleF (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:58 (EET)
Selles osas ka nõus, et Vikipeedia kasv nui neljaks ei peaks olema nii ületähtsustatud. See on muidugi oluline küll, aga see ei tohiks tulla selliste kompromissidega kvaliteedi arvrelt nagu praegu. Meil on tuhandeid artikleid, mille kohta öeldakse "parem kui mitte midagi". Parem kui mitte pidagi ei pruugi olla piisavalt hea, et selle pärast vikipeediat lugeda ja kellele need siis siia kirjutatakse? Ja teiste veebis leiduvate entsüklopeediate/sõnaraamatute jms muutumatul või peaaegu muutumatul kujul siia kopeerimine... no tõesti, milleks???--Kyng (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:24 (EET)
Toomase jutt on ilus, ideaali taotlev, kuid kehtib ilmselt pigem paberentsüklopeedia puhul. Kui tõesti ühe inimese (Toomase) ja tema poolehoidjate nägemust järgitakse, pannakse vikile põhjendamatu (?) pidur peale.
Ei ole väiteid, mida ei saaks kaitsta või kahtluse alla panna. Ei ole ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks fakte EE-st või TEA-st ei tohiks kasutada. Naeruväärne on see, et nt kahe-kolme lausega artikleid ei tohiks teha; me ju eeldame, et iga artikkel algab nullist ja kasvab aegapidi. ETBLi projekti laitmine pole tõsiselt võetav; seda projekti tuleks kahe käega toetada. Kahju, et nt Toomas eeldab, et kui keegi artikli teeb, siis see jääbki alatiseks selliseks.
Et aga jutust kaugemale jõuda, tuleks teha hääletus, mille sisulise poole täitmine on keerukas. Enne hääletuse konkreetseid tulemusi ei näe ma põhjust väikeste artiklite mittetegemiseks ja teiste entsüklopeediate allikatena kasutamist; siiralt on muidugi kahju, kui mõni aktiivne vikitegelane sellepärast lahkub. Olgu öeldud, et ilmselt (?) rohkem kui 20% meie viki artikleid on 2-3 lauset; eks väikesel vikil ole tõesti see viga, et kord loodud artikkel jääb aastateks sama pikaks.
Mõtisklus: kas adekvaatse EE või TEA definitsiooni kasutamine kolmelauselises artiklis kahjustab viki mainet; mis on maine? Ma arvan, et viki mainet kahjustab palju enam see, kui keegi püüab defineerimisega omaloomingut teha, produtseerides sageli kahtlase või umbmäärase definitsiooni. Ja kas pole mitte nii, et EE või TEA hoopis tervitaks seda, kui meie nende ekspertide definitsioone või definitsiooni osi kasutame; see vääriks neilt küsimist! --Bioneer1 (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:26 (EET)
Ma olen juba varem kirjastuste ja autoritega sel teemal rääkinud. Mitte keegi ei kiida varastamist heaks. Näiteks TEA kirjastus täiesti arusaadavalt keelab kategooriliselt osalise või tervenisti kopeerimise oma teostest. Selle üle, kas me seadusi täidame, on absurdne hääletama hakata. --Epp 10. detsember 2012, kell 11:37 (EET)
Muide, mis asi on adekvaatne definitsioon? Võtame midagi reaaalaineid puudutavat - kasvõi Newtoni II seadus -- keskkooliõpikutes olev sõnastus artiklis on vist OK, aga ülikooliõpikutes olev, kui see tuua ära ainsana(!) vist enam ei kõlba, sest sellest ei saaks enam ainet mitte õppinud inimene aru. Pythagorase teoreemi tõestustest on välja antud raamat, mis sisaldab mitusada erinevat meetodit jne. -- Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:47 (EET)
Kategooria Autoriõiguse rikkumise kahtlusega artiklid‎ all on hetkel 51 lehekülge. Millised nendest puudutavad TEA entsüklopeediat?
Mina olen Toomase 1. punktiga nõus sellel määral, et definitsiooni kopeerimist tuleks vältida, aga juhul kui artiklis on ikka muud teksti ka ja paremat definitsiooni nullist välja mõelda/kirjutada (hetkel) ei oska, siis nt väikeste kohendustega võib see artiklis olla. 2. punktiga olen nõus sellisel määral, et niigi avaldatud korpuste muutmata kujul kopeerimine (kuigi nad on vabad) ei ole vajalik. ETBL anti meile vabaks avaldamiseks, see ei ole mujalt kättesaadav, seega sellega minu arvates probleemi ei ole. 3. punkt on iseenesest hea kavatsusega, aga selle täitmine läheks sama vaevaliselt kui kogu muu Vikipeedia koristamine. Adeliine 10. detsember 2012, kell 13:48 (EET)
Mis tähendab definitsiooni kasutama väikeste kohandustega? EKSS-i järgi on definitsioon "mõiste (esemete v. nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus" (oluline on siinpuhul tähelepanu pöörata sõnale TÄPNE (selle sama EKSS-i järgi on täpne "täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta")). Õpilaste kirjandites-esseedes on ehk ülearuseid sõnu (et töö nõutud pikkus täis saada või ettenähtud veapiirile mitte väga palju alla jääda).
Kui autoriõiguse seadus ütleb, et faktide osas intellektuaalomandit ei teki, siis minu meelest ei ole kopeerimine probleem. Ei ole tarvis hakata kunstlikult vigadeta definitsiooni ümber tegema (a la otsima sünonüümisõnastikust samatähenduslikke sõnu, vahetama lausete järjekordi jne), kui keegi on selle peensuseni lihvinud. Küsimus on tavaliselt ikkagi selles, et kas need, mis on definitsiooniks kuulutatud, ka päriselt definitsioonid on, kas nad tõesti kirjeldavad viimseni (täpselt, ainuvõimalikult, peensusteni – kuidas iganes soovite) ära mingi olukorra, nähtuse vm. Muide, silmas tuleb pidada ka seda, et Vikipeediasse kaastöö tegemisel lasub kohustus väiteid viidata, originaaluurimused (mida ju definitsioonide kohapeal väljamõtlemine sisuliselt on) ei ole soositud. Mul võib ju ettekujutus olla, mis asi on personaalarvuti või rügement, aga hea oleks, kui see on kuskil väljaspool Vikipeediat kirjas.
Ja veel üks mõttekoht. Oletame, et ma olen otsustanud mingi definitsiooni, näiteks "deporteerimine" kõikvõimalikud seletused kirja panna mingisse leksikoni. Neid seletusi on sadu ja sadu lehekülgi. Olen seejuures ära kasutanud kõikvõimalikud sünonüümid, metafoorid, eufemismid jm keele rikkalikud nüansid. Kas ma olen sel juhul selle mõiste täielikult enesele patenteerinud? Vikipedistid peavad siis tulema alandlikult minu juurde paluma, kas nad ehk võiksid ühe definitsioonidest ilma tasuta (autor tahab ju oma töö eest väärilist tasu saada!) oma entsüklopeediasse tarvidusele võtta, sest "vabaks kasutamiseks" seletust enam ei leidu. Keegi hull tegelane on lihtsalt kõik sõnaseletused endale krahmanud...
Keegi kirjutas siin ka sellest, et lühikeste artiklite (nn nupukeste) loomine tuleks keelata. Ma isiklikult arvan, et kasulikum on neid siiski teha. Ja vaat miks (näete, kui osavalt ning salamisi käib oma teksti pikkuse suurendamine, ja mis sest, et ainult 3 sõna, esialgu asi seegi (vt minu kommentaari definitsioonide kohta)). Niisiis (4 sõna!), jube (5 sõna!) tore oleks tegelikult maa keeles teada saada, et Franz Halder oli üsna nimekas (7 sõna!) Saksa kindralstaabi ülem, või et lahingud Moskva ümber 1941–1942 on läinud ajalukku, kui üks suuremaid inimkaotuste arvult Somme'i, Ypres'i ja Verduni kõrval. Kes tahab rohkem teada, saaks interwikide kaudu mugavalt edasi liikuda, aga vahel piisab infonälja kustutamiseks ka ühest-kahest lausest.
Vikipeedia mainest. Alustame kõigepealt sellele sõnale sisu andmisest. EKSS-i järgi on maine seotud sõnadega "au", "reputatsioon" või "hea nimi". Hea maine all mõistetakse tavaliselt seda, kui positiivselt kellessegi-millessegi suhtutakse.
Ajal, mil paljud teemad on katmata ja jäävad katmata ilmselt aastateks, ei mõju minu meelest ka mainele hästi. Arvan, et kuskil poole miljoni artikli juures kaob ära see võimalus, et Moskva lahingust pole veel jõutud ühtegi rida kirjutada, s.t väheneb see võimalus, et kasutaja leiab niisuguse üldtuntud märksõna, mis on veel "punane". Viimaste aastate tempo juures (10000 artiklit aastas) kulub 500000. artikli jõudmiseks aastakümneid.
Teiseks. Vikipeedia, kui kõigi poolt muudetava entsüklopeedia puhul peab silmas pidama sedagi, et alati säilib vandaalitsemise oht. Simon Sebag Montefiore on Stalini kohta kirja pannud hulga hüüdnimesid-pseudonüüme (vt SIIT). Kui peaks nüüd juhtuma, et keegi lisab sinna mõne niisuguse nime, mis otseselt vale ei tundu, siis võib asjatundmatu selle pahaaimamatult enese töösse kopeerida. Artikli ajaloost on põhimõtteliselt muidugi võimalik välja selgitada, kas midagi niisugust on tehtud, aga vahel ei ole ju aega ja kümnete redaktsioonide läbi vaatamine ei tundu ka just kuigi ahvatlev. On ju ka sisu kvaliteet osa mainest. Võimalik, et kvaliteetste redaktsiooni plugina lisamine, nagu venekeelses vikis, aitaks mõnevõrra niisugust olukorda parandada.
Viimaks loomevargusest. Teise inimese töö enese omaks kuulutamine ei ole muidugi kuigi kiiduväärt. Samas tuleks aru saada entsüklopeedia (aga tegelikult üldse kirjasõna) eesmärgist. Peamine siht on kirjutiste puhul ju info vahendamine. Anda entsüklopeedia trükki selle jaoks, et seda oleks ilus riiulist teiste raamatute kõrval vaadata, ei tule ju ka kõne alla. Tema sihipärane otstarve seisnebki teadmusvaramu edasiandmises. Samas on muidugi ka õige, et kui ma olen panustanud raha ja vaeva mingi trükise väljaandmiseks, siis ei ole kuigi õige, et tuleb keegi, kes selle tasu eest või ilma lihtsalt niisama teistele jagab. Entsüklopeediatega, erinevalt ilukirjandusteostest, on ka veel see halb lugu, et nad sisaldavad iseäranis palju fakte. Igaühel on paljuski võimalik oma kutset valida. Kui inimene otsustab majanduslikult ebaotstarbeka töö kasuks (romaanide-novellide asemel entsüklopeediat kirjutada), siis see on tema risk. Loomulikult, kui mõni entsüklopeedia on otsustanud jutustava stiili kasuks, siis tulenevalt seadusest, ei ole meil õigust selle mõningaid osi loata kopeerida. Kui mõned ei taha sellest kinni pidada, siis on ju olemas tehnilised vahendid, mida saab kasutada. Kui keegi otsustab entsüklopeediast fakte ümber kirjutada, siis seda ei saa ju keelata. --kanakukk (arutelu) 11. detsember 2012, kell 00:17 (EET).
Ma küsiks, maine kelle suhtes? Kui rääkida Vikipeedia mainest Eesti riigi kodanike hulgas, siis on see väga madal (kohati naeruvääristamise tasemel, välismaised vikipeediad on palju austatumad). Nii palju kui ma aru saan, Vikipeedia maine antud kontekstis käib väikese intellektuaalse eliidi kohta, kes otsustab selle üle, millised teatmeteosed vastavad nende subjektiivsetele standarditele. Kuna elame konkurentsipõhises maailmas, siis subjektiivsus tähendab ennekõike enesekasu ja prestiiži. Võik vähem kakelda selle üle mida "mina" tahan ja rohkem selle üle mis võiks vikipeediale hea olla.
Siin olen ma eelneva anonüümse kasutaja kommentaariga igati nõus. Eriti häirib mind see, et liiga tihti mõeldaks sellele, mis kellelegi endale meelepärane näib ja ei püüta vähimalgi määral vaadata seda, mis võiks Vikipeediale hea olla (ja need kaks asja võivad teineteisest märgatavalt erineda).
Kindlasti ei toeta ma tuima kopeerimist. Kui juba vaevuda midagi kuskilt entsüklopeediast üle tooma, siis peaks meie artikkel olema kindlasti parem, kui see, mis algses lähtematerjalis. Või vähemalt erinev, et 1) vältida võimalikke õiguslikke probleeme ja 2) inimestel oleks võimalik meie artiklist ikkagi lisainfot ammutada (kopeerimisega seda ei saavuta).
Unistus ülikvaliteetsest ja täiesti originaalsest sisust on paraku utoopia, mis käib kokku hoopis paberentsüklopeediaga ning mis ei soodusta Vikipeedia arengut (see ei tähenda muidugi, et me ei võiks ka selle poole püüelda, aga just seda, et mitte ainult selle poole). Nt kui me ikka saame kuskilt vabalt kasutada hulga materjale, siis selle juures jonnida on lihtsalt väga rumal. Vikipeedia eesmärk on "sheerida" seda "sum of all human knowledge" ja siinjuures on maht väga oluline. Võite vastu vaielda, aga Vikipeedia ei ole mõeldud niššitooteks, vaid ikka kõigile. Sellest lähtuvalt tuleb kohendada ka tegutsemismudelit. Ivo (arutelu) 14. detsember 2012, kell 16:24 (EET)
Toetan Toomase hoiakut ja olen vastu kvantiteedi taotlemisele ükskõik kuidas. Ka punased lingid annavad teavet: otsinguga nähtavad punased lingid annavad otsitavale mõistele konteksti või suunavad mõne teise nimega artikli juurde, kust otsitava kohta teavet või viiteid võib leida. Ssgreporter (arutelu) 17. detsember 2012, kell 01:13 (EET)

Ka minu arust on Toomase ettepanekud igati mõistlikud. Asja ellurakendamisega paraku on nagu on. Sunnivahendeid ilmselt ju kasutada ega luua ei saa, tuleb loota inimeste tervele mõistusele. Athanasius Soter (arutelu) 22. detsember 2012, kell 20:38 (EET)

Jälle kopeerimisest: uus tase?[muuda lähteteksti]

Kas nt need artiklid on sõna-sõnalt TEA entsüklopeediast (või ka mujalt) maha kirjutatud? Kui on, siis palun tee need ümber, muidu kustutan. TEA ei luba oma teoseid kopeerida. --Epp 19. detsember 2012, kell 00:09 (EET)

küsimus on ju definitsioonide kopeerimises (mitmed neist pole sõnasõnalised), mitte otseselt kogu sisu kopeerimises. Lühikeste ja täpsete definitsioonide "varastamist" ei saa keelata, küll aga taunida, mis aga minu arvates on sageli naeruväärne (sry varjatud eelduste tõttu). --Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 00:13 (EET)
Mina ei saa aru, kuidas saab varastamist õigustada. Kes siinse jama eest õieti vastutab, kui kirjastustel ühel päeval mõõt täis saab? --Epp 19. detsember 2012, kell 00:20 (EET)
Märkus eelmise kohta, et Sa oled suure töö teinud ära, et neid artikleid leida, aga teemast. Kui aus olla, siis ma olen kindel, et vikis võib üksjagu leida teksti, mis on nt mõne lõigu ulatuses kusagilt sellisest allikast maha kirjutatud (sealjuures ka viitamata!), mis on autorikaitse all (TEA-st võetud olen mina vähemalt korrektselt viidanud). Eks kui keegi kohtusse kaebab, tuleb konkreetset juhtuda vaadata. See oleks võimas edasiminek, kui TEA kaebaks Viki definitsioonide kopeerimise pärast kohtusse, ja ainus mis saab ju juhtuda on see, et need definitsioonid võetakse maha. --Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 00:42 (EET)
Ma tegin selle töö ära juba suvel. Tollest ajast on mul ka TEA (ja mõne teise) kirjastuse seisukoht kopeerimise suhtes. Kui kuskilt mujalt kopeeritakse, on ka see loomulikult rikkumine. Kuidas see peaks Sinu tegevust õigustama? See arutelu on muidugi lootusetu, ega ma rohkem vist ei püüagi. Ma saan aru nii, et Sa siis ootadki kirjastuste sekkumist. Ega kuskilt mujalt pole tõesti abi oodata. --Epp 19. detsember 2012, kell 00:51 (EET)
Muideks Su selle rubriigi esilause on sarnane Metsavenna omaga (vt http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu#TEA_Ents.C3.BCklopeediale_ja_EE-le_viitamine_tuleks_Vikipeedias_.C3.A4ra_l.C3.B5petada.3F.21). Lühidalt: mina üldiselt taunin, kui Vikipeedias on ilma viiteta definitsioonid, sest definitsioon on märksõna eriline osa, mille kirjutamine vastab sageli teatud standarditele--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 09:41 (EET)
Kui ma õigesti mäletan, siis Wikimedia peakontor on võtnud selge seisukoha, et nemad kasutajate tegevus eest ei vastuta. See tähendab, et kui keegi tunneb, et artiklites neile mingil moel liiga tehakse, olgu siis laimuga või autoriõiguste rikkumisega, siis vastutab see, kes selle asja sinna kirjutas. Ise teed ja ise vastutad: kohtusse kaevatakse sind ja mitte Vikit.--Kyng (arutelu) 19. detsember 2012, kell 13:34 (EET)
Teiste arvamused?--Bioneer1 (arutelu) 19. detsember 2012, kell 13:55 (EET)
Responsibility for Edits and Contributions. MTÜ Wikimeedia Eesti põhikirjast: "1.6.2.1. MTÜ ei võta vastutust ega tee ettekirjutusi Wikimedia Foundationi hallatavate projektide sisu osas." Mina (õigusteaduse võõra inimesena) tõlgendan seda nii, et iga üks vastutab oma tegude eest ise. Kohtukutset pole Eestis tegelikult kellelegi teisele saata ka. Võiks saata Ameerikasse aga juba lingitud poliitikat arvesse võttes põrgatatakse see kohe siia tagasi.--Kyng (arutelu) 19. detsember 2012, kell 16:00 (EET)

Kle, kas sulle ei tundu, et su selline teguviis toob vikipeediale kasu asemel hoopis kahju? -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 10:31 (EET)

Epp, veel selle aasta märtsis kirjutasid: "Ma tegelikult seadusi ei viitsi tundma õppida ega räägigi niivõrd autoriõiguse seisukohalt, vaid pigem Vikipeedia loetavuse seisukohalt." (19. märts 2012, kell 17:58 (EET). Ma loen sellega ammendavaks arutelu, et ei ole võimalik aru saada, kuidas varastamist saab õigustada. On küll õige, et inimese seisukoht ajas muutub, aga olgu Sinu enese kommentaar tõenduseks, et inimesed võivad nii arvata. Tõsi, ma kirjanduses kuigivõrd tugev ei ole, ja võib-olla fraasides "ei viitsi tundma õppida" ja "ega räägigi autoriõiguste seisukohalt" on meisterlikult põimitud miski väga sügav sisu ja mõte, kuidas reeglitest tuleks kinni pidada, aga vähemalt mina isiklikult Sinu öeldu puhul seda ei suuda tabada. Vabandust, kui oma saamatuse tõttu tõlgendasin kirjapandut valesti! --kanakukk (arutelu) 19. detsember 2012, kell 14:41 (EET).
Kuidas Sa küll sellest varastamise õigustamist välja loed? Tõesti on Vikipeedia loetavuse seisukohalt asi veel hullem, aga sellel teemal on veel lootusetum rääkida. Ma ei plaani õigusteadust õppima hakata, ja tundub, et ka paljud ala asjatundjad ei ole alati kindlad, kuidas autoriõigustega seonduvat tõlgendada. Sellega tahan öelda, et mul pole aega ega huvi selle asjaga spetsiaalselt tegelema hakata. Minu seisukohad ei ole ei ühes ega teises asjas muutunud. Robotsodimine kasvab igas vallas lihtsalt üle pea ja matab enda alla. Kas te tõesti ei märka, mis toimub? --Epp 19. detsember 2012, kell 15:02 (EET)
"Autoriõiguse seadus" ütleb, et faktid iseenesest ei kuulu kellelegi. Võtsin ette kolm suvalist artiklit, mis on koostatud TEA entsüklopeedia põhjal, ja ei näinud neis midagi sellist, mille pärast peaks kisa tõstma. Näiteks, mida võiks teisiti teha nendes lausetes, s.t milles seisneb rikkumine: "Destilleeritud vee erijuhtivus ρ ≈ 2 x 105 Ωm, kuivjääk 5 mg/l" või "Eestis on fluoroosi juhtumeid rohkem lääneosas" või "Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane) on inimesekujuline mütoloogiline olend, kelle suurus, jõud ja võimed on üleloomulikud". Võib-olla oskate tuua mingeid konkreetseid näiteid, kus on rikkumine toime pandud. Palun kasutage underline või bold või italicut, et minusugune rumal inimene ka aru saaks. Muide, mina isiklikult tahaksin küll ära õppida selle oskuse, et taibata, millal on definitsioonile refereerimisel (seda ju võib!) normidest üle astutud ja millal mitte. --kanakukk (arutelu) 19. detsember 2012, kell 14:41 (EET).
Paljudel juhtudel pole tegu mingite rangete definitsioonidega. Keegi ei räägi siin faktidest. --Epp 19. detsember 2012, kell 15:02 (EET)
Asjaolu, et TEA-le midagi ei meeldi, ei tähenda veel seda, et see on veel alus nõuda Bioneer1-lt resoluutselt tegevuse lõpetamist. Mulle võib-olla ka ei meeldi seadus, et 70 aastat pärast minu surma võib minu teoseid Vikipeediasse üles panna, aga kokkulepe on (kellele kahjuks, kellele õnneks) selline. Ja veel. Alati ei pea ju minema kohtuvaidluseni ja maksma miljoneid, et mingis küsimuses selgust luua. Päris tore oleks ju tegelikult, kui saaks selgeks, mis on litsentsid ja millal keegi rikub kellegi õigusi jnejne. Päris välistatud ei ole näiteks, et TEA ei taha haarata initsiatiivi, sest selline arutelu võib talle väga ebasoodsalt lõppeda. Õige on muidugi ka Ahsoouse märkus, et tuleks hinnata seda, kas isegi, kui sedalaadi tegevus on seaduslik, toob niisugune praktika rohkem kasu või kahju. Näiteks, oletame et seaduses on "auk", mis lubab igaühele piiramatult rahalisi vahendeid riigieelarvest. Raha ei ole vist meil kellelgi üle, aga võib-olla et ikkagi ei ole mõistlik ruttama seesugust puudust ära kasutama.
Üks asi meenus veel. Ehk keegi teab öelda, kas teatmeteose märksõnade loetelu ümberkribamine avalikku veebi mitte autoriõiguste rikkumine ole? --kanakukk (arutelu) 19. detsember 2012, kell 14:41 (EET).
1. Märksõnastik kui andmebaas on autoriõigustega kaitstud. Selle kasutamist keelata ei saa - selleks ta mõeldud ongi. Kyll aga peab olema luba andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamiseks või sellest väljavõtte tegemiseks. (§ 754, lg 2.1) Kui suur on "oluline osa" ja millises ulatuses võib andmebaasi vabalt tsiteerida, on vaieldav ning jääb enamasti terve mõistuse otsustada. (Kel tervet mõistust ei ole, see peab kohtuniku appi paluma.) Mina isiklikult soovitaksin autoriõigustega kaitstud andmebaaside märksõnastikke suurte lahmakatena mitte kopeerida ega levitada. Yhe või mitme teatmeteose märksõnastikust näpuga järge ajades uusi artikleid kirjutada ei keela siiski keegi.
2. Palun ärge toppige yhte patta täiesti erinevaid asju: 1) seda, millises ulatuses lubavad Eesti autorikaitseseadus ja kohtupraktika teost tsiteerida; 2) seda, kas mõnele kirjastusele meeldib, et tema kirjastatud teoseid tsiteeritakse; 3) seda, kas mõnele vikipedistile meeldib, et mingeid teoseid tsiteeritakse; 4) seda, kas meil on konsensuse või hääletuse põhjal langetatud otsus mingid allikad keelata; 5) seda, kas yksnes tsitaadist koosnev artikkel näeb kole välja; 6) seda, kas yksnes tsitaadist koosnevast artiklist on kasu. Need on täiesti erinevad kriteeriumid ja on yksteisega seotud kas väga nõrgalt või yldse mitte.
3. Lyhidalt: kui keegi talitab Vikipeedias omasoodu, kuid tema teguviis on lubatud Eesti seaduste kui ka Vikipeedia reeglite kohaselt, siis on kyll igayhel õigus tema tööd toimetada, aga deklaratiivne lauskustutamine rikub Vikipeedia aluspõhimõtteid. Kui keegi tahab oma isiklikku seisukohta yleyldise seadusena jõustada, on tal alati võimalik pakkuda välja hääletus ja yritada teisi oma argumentidega veenda. Kas ta oma tahtmist saab, sõltub hääletustulemustest.
4. "Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi." (§ 755, lg 1) Ma ei tea, kas Eestis on mõni asjakohane kohtulahend. Mitteolulise osa võimaliku suuruse määramiseks võib analoogia põhjal toetuda Eesti ajalehtede kunagisele omavahelise kokkuleppele, mille kohaselt oli lubatud vabalt tsiteerida kuni kolm lauset. Ilmselgelt pole see mõistlik piirang, kui kogu artikkel koosnebki kolmest või vähemast lausest. Seevastu yhe lause või lauseosa tsiteerimist ei saa keelata, vastasel juhul kaotaks § 755, lg 1 igasuguse mõtte. Niisiis soovitan piirduda lyhiartiklite tsiteerimisel yhe lause või lauseosa(de)ga.
5. Mis puudutab koledust, kasulikkust jms, siis on kõigele sellele lihtne lahendus: kui artikkel ei meeldi, kirjuta pikemaks või sõnasta ymber. Tegelikult saab enamikku definitsioone rahumeeli ymber sõnastada, see on inimkeele loomupärane paindlikkus. (Bioneeri toodud näidetest esimese puhul on teose algupära kyll ysna raske kaitsta ja kaks tagumist ei ole eriti heas stiilis.) --Oop (arutelu) 19. detsember 2012, kell 16:58 (EET)
Sorry. Ma tahan praegu ropendama hakata, aga proovin siiski viisakalt öelda: selline teguviis ja veel enam selle õigustamine tuleb viivitamatult lõpetada. -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 17:40 (EET)
Sama. Aga – kas keegi teab, milline on motiveeritud mahus tsiteerimine? Kui teisest entsüklopeediast kirjutada iga märksõna alt esimesed kolm lauset maha, kas siis on motiveeritud mahus tsiteerimine? Kas peaksite normaalseks, kui TEA tsiteeriks sel viisil EE-d? Kas see, et kogu uus teos koosnebki ainult tsitaadist, on normaalne? --Epp 19. detsember 2012, kell 17:51 (EET)
Paistab, et kolm asja: kopeerimine, tsiteerimine ja viitamine on siin totaalselt omavahel sassis. Ja selles osas on nüüd vaja ometigi ja väga kiiresti selgusele jõuda ning mitte taas aiaauke kokku lugema hakata. -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 18:03 (EET)
Olge head, tehke konkreetne ettepanek kehtestada eestikeelses Vikipeedias teile meeldiv reegel (keelata TEA entsyklopeedia kasutamine allikana; keelata entsyklopeediatele viitamine; keelata 1000 tähemärgist lyhemate artiklite kirjutamine; keelata Bioneer; vms) ning pange hääletusele. Kui keegi nõuab, et lõpetataks "selline teguviis", ei ole selline nõudmine teistele kohustuslik ja pealegi jääb ähmaseks, mis täpselt lõpetada tuleks. --Oop (arutelu) 20. detsember 2012, kell 23:38 (EET)
Loe see jutt läbi, siis saad teada. Mina alustasin viimast arutelu Bioneeri lehel, tema teisaldas selle siia vaid osaliselt ja valesse kohta. Me ei saa hääletada selle üle, kas me austame autorite õigusi. --Epp 21. detsember 2012, kell 12:06 (EET)
Olen Epuga nõus, et me ei saa hääletada selle üle, kas autoritel on õigusi (inimõigusi, autoriõigusi, õigus vabalt liikuda jnejne). Ühiskonnaelu korraldamisega võib tegeleda näiteks MTÜ, Vikipeedias on poliitika tegemine minu mäletamist mööda keelatud. Mida nüüd aga saab teha, on see, et autoriõiguste eestseisjad võiksid tõendada asjaolu, et autoriõiguste rikkumine on toimunud. Teha väljavõtteid rikkumisest, küsida eksperthinnanguid, konsulteerida juristidega, mitte lihtsalt stiilis "Stalin käskis, ja mina täitsin" tasemel korraldusi anda. Mul on ikka väga raske tõsiselt võtta niisuguseid üleskutseid, kus inimene väidab, et tema seadusi ei viitsi tundma õppida, et isegi juristid on segaduses autoriõiguste suhtes, aga kuna TEA ütleb, siis järelikult me peamegi nii tegema. Põhimõtteliselt on võimalik, et me jõuame kokkuleppele, et isegi, kui TEA trükiste kasutamine ei ole ebaseaduslik, siis me neid ei kasuta, sest Eesti ühiskond vaatab sellele pahasti, ja olles solidaarsed, me ei taha kodumaa paremate poegade ja tütarde õiglustunnet riivata. Vaat selle üle me võime hääletada ja ajutiselt kokku leppida. Kuni hetkeni, mil tuleb keegi, kes ütleb, et see on absurd, sest Wikipedia ei ole Epu, kanakuke, Oobi või kellegi teise siinsete omand, et Vikipeedia on kõigi teha, ja tema ütleb meie kokkuleppest lahti, õieti teadustab, et ei ühine sellega. Maailma riigid ju lepivad kah kõiksugustes küsimustes kokku: et nad vähendavad tuumapommide arvu, püüavad mitte loodust saastada (Kyoto protokoll) jnejne, s.t on mingi vastastikkune üksmeelsus, aga kedagi ei saa kohustada, kui just jõud üle ei käi. Näiteks NSV Liit ei ühinenud Genfi konventsiooniga ja Stalin kuulutas kõik vangilangenud punaarmeelased reeturiteks. Küllap leidub riike, kes pole ühinenud Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga.
Ahsoous, see on väga hea mõte, mõistete sisu avada. Millised on Sinu arusaamad esile toodud sõnade tähendustest? Kas Sul on oma nimeruumis olemas mingi vähemalt mustandi tasemel kirjutis püüda nende sõnade tähendust avada?
p.s. Kui ma satun lõikude kaupa kommenteerima, ja keegi soovib neile omakorda taandega vastata, siis arvan, et selguse mõttes tuleks minu allkiri kõige viimase lõigu lõpust igale poole juurde kleepida (praegu tegin seda ise). Aitäh! --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:15 (EET).
Kas just kopeerida, aga ajas kinnistunud asjade/nähtuste/sündmuste kohta artiklite jaoks võiks pigem TEA ja isegi mustakaanelise E(N)E asemel kasutada punasekaanelist ENE-t ja kolmekümnendate aastate EE-d. Punasekaanelist ENE-t tegid riikliku rahastamisega väga entusiastlikult eesti parimad jõud. See oli ja on kõrgelt hinnatud kvaliteetne entsüklopeedia, mida võib paljuski usaldada rohkem kui hurraaga tehtud uusi entsüklopeediaid.193.40.5.245 24. detsember 2012, kell 10:02 (EET)

Muusikaalaste artiklite toimetamise mall[muuda lähteteksti]

Nüüd on olemas muusika artiklite toimetamiseks eraldi mall {{ToimetaM}}. Pilt on jäetud muutmata, et oleks ühtne kujundus. Kas soovite, et paneks vikiprojekti pildi või jääb samaks? --Tiuks (arutelu) 4. detsember 2012, kell 13:42 (EET)

Chrome/Chromium wiki tarkvara seadistus Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Mul näitab Chrome'iga tänasest kõikide lehtede all vasakul suures kirjas "Navigation menu". Kas kellelgi on sama näha?--Morel (arutelu) 6. detsember 2012, kell 00:07 (EET)

Mul näitab ka. --Tiuks (arutelu) 6. detsember 2012, kell 00:14 (EET)
Chromium 20.0.1132.47 (Developer Build 144678) ja sama siin. suwa 6. detsember 2012, kell 08:01 (EET)
Chrome 23.0.1271.95, ma ei näe küll, et midagi valesti oleks. --Puuslik (arutelu) 6. detsember 2012, kell 20:29 (EET)
khmm huvipärast küsin, kas keegi selle probleemi osas guugeldanud on või bugzillast järgi vaadanud? -- Ahsoous (arutelu) 6. detsember 2012, kell 20:50 (EET)
hm, ok, pole puuk vaid Vikipeedia seadistuse-sätete probleem, nimelt teistes wikides sama probleemi ei tähelda ja probleem on olemas ka ilma sisselogimatta. suwa 7. detsember 2012, kell 09:51 (EET)
Aga kas see puudutab ühte konkreetset nahka või on see igalpool? -- Ahsoous (arutelu) 7. detsember 2012, kell 10:48 (EET)
see on kõikidel lehtdele, isegi otsingu omadel ja nüüd on miskit muudetud ja nimeks on hetkel "Navigeerimismenüü". suwa 7. detsember 2012, kell 11:05 (EET)
Jah, selle viimase muuutuse tegin mina, aga kas see eksisteerib ainult nahas nimega 'vector' või on see ka näiteks 'monobook'i korral? -- Ahsoous (arutelu) 7. detsember 2012, kell 11:22 (EET)

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Eelistused&#mw-prefsection-rendering

  • Algeline – Artículo bueno.svg
  • Kölni sinine – Artículo bueno.svg
  • Lihtne – Artículo bueno.svg
  • Minu kujundus – Artículo bueno.svg
  • MonoBook – Artículo bueno.svg
  • Nostalgia – Artículo bueno.svg
  • Tibu – Artículo bueno.svg
  • Uudne – Artículo bueno.svg
  • Vektor – Notgood.png

Sul on õigus, probleem on ainult viimase Vektoriga :) suwa 7. detsember 2012, kell 12:39 (EET)

Üritasin otsida, kas neid asju on kuskil kasutajaliidesest lihtsalt muudetavates css-ides kirjas või mitte, ei leidnud ja serveris olevatele pole (mul) juurdepääsu. Siis võtsin kätte ja installisin lõpuks ka chromiumi (linuxisse ja versiooniks on 22.0.1229.94) ja üritsin otsida, kas siis on midagi viga või ei ole. Ja no ei leia. Ei ole sellist kirja mitte kusagil. Niisiis, ajan käpad pusti ja jään lootma, et keegi teine lahendab asja ära. Muidugi äkki võib sind aidata lihtsalt brauseri uuendamine. -- Ahsoous (arutelu) 7. detsember 2012, kell 13:49 (EET)
Installisin uuesti Chrome'i ja ikka on alles. Pikkadel lehekülgedel võib olla ei pane tähele, sest see tekib lehekülje lõppu. --Tiuks (arutelu) 7. detsember 2012, kell 15:44 (EET)
Kontrollisin veel ja no ei leia, aga eks niimoodi pahatihti arvutitega ongi, et kui midagi on nässus ja seda tahad teisele näidata, siis vea reprodutseerimine kohe mitte kuidagi ei õnnestu. Niisiis mul pole aimugi kus kohas see olla võib, äkki oleks ekraanipildist abi. Ahsoous (arutelu) 7. detsember 2012, kell 16:52 (EET)
Ekraanipilti näeb siit.--Tiuks (arutelu) 7. detsember 2012, kell 17:12 (EET)

Mul Chrome'iga vaadates midagi sellist ei ole. Vektorinahk. Vaatasin nii välja- kui sisselogituna. Adeliine 7. detsember 2012, kell 18:13 (EET)

Nädal tagasi nägin samasugust "Navigation menu" kirja lehe lõpus Ubuntu Firefoxiga mingi kindlal leheküljel. Millisel, seda enam ei mäleta. Enam pole näinud. - anonüümne liinuksikasutaja, 8. dets 2012
Siis äkki on see üldse mingi cache'i probleem? -- Ahsoous (arutelu) 8. detsember 2012, kell 16:01 (EET)

pisi|Kuvatõmmis, Opera 12.11

Sama asi

<!-- /content -->
		<div id="mw-navigation">
			<h2>Navigeerimismenüü</h2>
			<!-- header -->
			<div id="mw-head" class="noprint">
			
<!-- 0 -->
<div id="p-personal" role="navigation" class="">...

on Opera's olemas, mis olemas (Navigeerimismenüü, all vasakul), alul oli ka teiskeelsetes wi-des, praegu (vist) ainult ee wi-s, läbi Opera --Pietadè (arutelu) 8. detsember 2012, kell 18:55 (EET)

Mulle tundub, et Chrome'i vahemälu tühjendamine aitas.--Morel (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:36 (EET)
See tõesti aitas. --Tiuks (arutelu) 10. detsember 2012, kell 12:10 (EET)

Selle võib siis tõenäoliselt päevakorrast maha võtta? -- Ahsoous (arutelu) 11. detsember 2012, kell 08:51 (EET)

Näiteks Opera'ga on "Navigeerimismenüü" all vasakul olemas, mis olemas; prantsuskeelses W-s on samas kohas "Menu de navigation"...--Pietadè (arutelu) 14. detsember 2012, kell 15:31 (EET)
Kas sa cache'i puhastasid ära? -- Ahsoous (arutelu) 14. detsember 2012, kell 15:39 (EET)
"Mina isiklikult arvan" (- kas pole imeline väljend, palju infotüsedam kui näiteks "Meie arvates" ;-)), et asi pole cache'is ("nav-menüü" tekib ainult eesti- ja prantsuskeelsele lehele, kusjuures source, millest see kuvatakse (id="mw-navigation", vt ülalt) on keelest olenemata sama); ja liigitan selle Opera-Wiki üldiste konfliktide alla (midagi sarnast, et mitte vasemas ääres olevate unordered ja ordered loendite täpid/numbrid jooksevad stabiilselt vasakus ääres oleva graafika peale); mõlemad, Wiki ja Opera, kollektiivse loomingu viljad, ehk hakkavad mingi ajal ka paremini (korrektsemalt) läbi saama --Pietadè (arutelu) 14. detsember 2012, kell 15:54 (EET)
cache'i tühjendamine võttis ära prantsuskeelse Wi "nav-menüü" kirje, kui üks oli teisega seotud, eestikeelsetel lehtedel olukord endine... --Pietadè (arutelu) 14. detsember 2012, kell 16:00 (EET)
Tuleb ülima kurbdustundega tõdeda, et täna ei õnnestunudki "Navigation menu"-d leida, üheski keeles (wi-des); nii see ongi – hakkad juba a-/eba-/para-normaalsega ära harjuma ja siis seda ühtäkki polegi, muud valdkonnad siiski tasakaalustavad ;) --Pietadè (arutelu) 15. detsember 2012, kell 15:28 (EET)

MTÜ[muuda lähteteksti]

Võib-olla pole hetkel teise tulise arutelu kõrval sellele küsimusele ruumi, aga praegu on sama aeg kui millal iganes. Mida peab MTÜ (selles olevad inimesed) tegema, et need vikipedistid, kes praegu sellega rahul ei ole, seda usaldaksid? Adeliine 8. detsember 2012, kell 13:39 (EET)

naljaga: hakkama pangaks, mille usalduskrediit on väga kõrge.
tegelikkus: näita sellelt lehelt navigeerides kolme hiireklikiga leitav leht, koos tekstiga, mis see mtü on, milleks ja kellele ja mis selle nime all on tehtud ja miks peaks oma aega ja närvi sellele kulutama :)
ok, on leitav: a) Vikipeedia:Kontakteeru_meiega b) et.wikimedia.org
kuid 3–10 sekundiga sellelt lehelt liitumise põhjust ei leia, ehk siis puudub reklaam ja selle sihtrühmale äratundmisrõõm :)
suwa 8. detsember 2012, kell 16:33 (EET)
Ma tegelikult ei küsinud liitumise kohta. Aga kes just sinu arvates on sihtrühm? Ja mille sihtrühm? Adeliine 8. detsember 2012, kell 20:32 (EET)
Konkreetne mittetulundusühing saab teha seda, milles põhikirjas punktis 1.6 konsensusele jõuti – toetada. Tuleks välja uurida, miks ei olda rahul. Seejärel tuleks küsida, kas see on probleem, s.o vastuolu TEGELIKKUSE ja VAJALIKU vahel (arusaam sellest, kuidas peaks olema või milline see kunagi on olnud). Kui vastuolu ei ole, siis ei ole ka midagi teha, teisalt aga, peaks MTÜ proovima põhikirja punktide 1.7 järgi kõrvaldama või vähendama probleemi(de) püsimise põhjuseid. --kanakukk (arutelu) 9. detsember 2012, kell 16:17 (EET).

Ettepanek eurotoetuste artiklivõistluseks[muuda lähteteksti]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib teha vikiartiklite võistlust Euroopa Liidu toetuste teemal (objektid või projektid, mida on rahastatud eurotoetustest). Martin Miido avalike suhete osakonnast: "Usun, et eurotoetuste teemal koos auhindade ja reklaamiga võiks võistlus olla paljude jaoks huvitav ning võiks tuua palju uusi kasutajaid eestikeelse Vikipeedia lehele." Nende ettepanek oleks alustada võistlusega 27. detsembril (et algus jääks veel selle aasta sisse). Kas sobib ja kes meie poolt korraldab? Adeliine 8. detsember 2012, kell 20:30 (EET)

mage värk :( Kellele ja milleks? ---anonüümne kasutaja
Kas on näiteid muudest vikidest eurotoetuste teemade artiklitest? Et nagu et ei tekiks mingit eurobürokraatlikku teksti, millest keegi nagunii aru ei saaks? Ja see on alles esimene küsimus mitmete probleemide jadas sellel teemal, ma leian. Ave Maria (arutelu) 8. detsember 2012, kell 23:28 (EET)
Toetusprogrammid tulevad ja lähevad. Vikipeedia peaks ikkagi koondama püsivama väärtusega infot millel on mõtet ka 20, või miks mitte 50 aasta pärast. Kuna puuduvad inimtööjõu ressursid võimalike muudatuste haldamiseks siis võivad sedalaadi teemad kujuneda desinformatsiooniks. Valeinfo levitamise oht võib saada saatuslikuks. ---anonüümne kasutaja
Ressursside teema oleksin järgmisena ette võtnud. Jõgevamaa artiklivõistlus näitas ilmekalt, et aktiivsed vikipedistid on väsinud võistlemast, võitlemast, aastaid püsinud konsensuste kaitsmisest. Ave Maria (arutelu) 8. detsember 2012, kell 23:55 (EET)

Kui objektid ja projektid, mis on eurotoetusi saanud on iseenesest artikliväärilised, siis pole probleemi. Kirjutada tuleb neist endist, eurotoetusi tuleb ainult mainida. Andres (arutelu) 9. detsember 2012, kell 09:58 (EET)

Sellise võistluse puhul jääksid osavõtjateks tõenäoliselt küll ainult vikipedistid. Seega, mis mõte sellel oleks? Ivo (arutelu) 9. detsember 2012, kell 13:03 (EET)
Kui raha on taga, siis sõidavad laevad ka kuival maal.--WooteleF (arutelu) 9. detsember 2012, kell 16:35 (EET)
Sõidavad-sõidavad. Eurotoetustest kirjutades on oht eurokantseliiti takerduda. Kas kirjutada tuleks Eesti keskselt või läheb kogu Euroopa arvesse? Kust üldse info peaks leidma, mis projekte tehtud on? Jõgevamaa võistlusega seoses: kõigi eest ei oska rääkida aga mina ei osalenud huvi ja ajapuuduse, mitte mingi väsimuse pärast. Ega auhinnafond ka teab mis motiveeriv ei olnud. Samas kui teema huvitab, siis on auhindadest üsna savi :). Ja palju see info võistluse kohta üldse levis? Vastavaid artikleid leidsin mina ainult läbi Pressiülevaate lingi, iseenesest need mulle silma ei jäänud.--Kyng (arutelu) 10. detsember 2012, kell 12:40 (EET)
Kyngi mõtted on täpsed. Kuna Jõgeva on mu lemmikmaakondi, siis osalesin hoolega, auhinnad ei mõjutanud minu osavõttu. Ja võistlustest ma ka väsinud pole, kuna olen esinenud edukalt ja usun, et esinen ka tulevikus. Kahjuks pole võistlused vist uusi kirjutajaid juurde toonud, mis on ka üsna loogiline, kuna vanadel kasutajatel on rohkem vilumust artiklite kirjutamisel ja seega ka paremad võimalused auhindu saada. Põhjalikke artikleid on aga tekkinud küll.
Eurorahade-võistlus tundub mulle igati teostatav, kuna Eestis on tänu eurotoetustele rajatud väga palju artikliväärilisi objekte ning viidud läbi huvitavaid projekte.--WooteleF (arutelu) 10. detsember 2012, kell 13:17 (EET)

Veel kord selgituseks neile, kes kõikjal ainult vandenõusid näevad: jutt on artiklitest mitte toetuste, vaid objektide ja projektide kohta, mis on tehtud EL-i rahadega, kultuurimajadest ja sadamatest Tartu tähetorni ja loomaaia paksunahaliste majani. Osaline nimekiri on näiteks siin (link "Mida pildistada?"). Kui majandusministeerium annab täisnimekirja, pole leidmisega probleeme. Eurokantseliit, bürokraatia, desinformatsioon jms ei puutu asjasse. Probleem on pigem selles, et teema pole tõesti eriti atraktiivne. Kysimus on, kas ministeeriumi vahenditega reklaami tehes ja korralike auhindade peale mängides võib saada rohkem uusi kasutajaid kui meie oma võistlustel on õnnestunud - korralikku artiklit kirjutada on võhikul märksa keerulisem kui pilti teha ja yles laadida. Samas, otseselt me midagi sellega ei kaota, oma raha sellele ei kuluta, ses mõttes võiks ju proovida. Lihtsalt imesid ma ei ootaks. --Oop (arutelu) 10. detsember 2012, kell 14:10 (EET)

Postimees.ee lingil paistab olevat väga palju pilte teedest ja asutustest, mille kohta ma kardan, et ei ole piisavalt allikaid. Ma tõesti ei tea, kust saada infot Elva katlamaja või Ihaste jalgrattatee kohta. Sellest aspektist vaadatuna oli Jõgevemaa artiklivõistlus väga hästi korraldatud, s.t pakuti terve hulk allikaid, kust refereerida. Oma raha me sellele tõepoolest ei kuluta, aga vaevalt, et selle võistluse auhinnad puu otsas kasvavad (või jagatakse sedapuhku parimatele ubinaid?). Võib-olla teha võistlus Eesti riigimeeste kohta? --kanakukk (arutelu) 10. detsember 2012, kell 23:26 (EET).
1. Et siis... ministeerium kysib, kas me tahame teha võistlust aiast, ja meie vastame, et teeme aiaaugust? Kah tore mõte. 2. Kust saada infot Elva katlamaja või Ihaste jalgrattatee kohta? Hm, tõesti ei tea. Misasi see Google veel on? "Elva+katlamaja" "Ihaste+jalgrattatee" Ajalehed on ka alles leiutamata. --Oop (arutelu) 11. detsember 2012, kell 12:03 (EET)
Mulle isiklikult ei tundu küll selline võistlus kuigivõrd huvitav, kus suur osa artikleid kirjeldavad seda, et kuskil x-registris on mingi jalgrattatee, mille pikkus on n kilomeetrit ja mille ääres on 5 pinki. Elva katlamajast õnnestub ehk Elva linna puudutavas artiklis 2-3 rida kirjutada ja pilt juurde riputada. Võib muidugi juhtuda, et olengi debiilik, kes kirjasõna ei mõista ja guugeldada ei oska, aga minule ei ole küll ilmne, mille poolest see võistlus huvitav saaks olema. Ma ootaksin lisaks Tartu tähetornile ja Tallinna loomaaiale veel näiteid europrojektidest, millest saaks pikemalt kirjutada. Mis puutub nüüd sellesse, et eurotoetuste võistluse asemel võiks mõne muu võistluse korraldada, siis minu meelest tundub küll asjakohane, et kui ettevõtmine ei tundu persepektiivikas, siis pakutakse välja alternatiiv. Andeks, et julgesin jõulurahu rikkuda. --kanakukk (arutelu) 11. detsember 2012, kell 17:18 (EET).
Maksumaksjate raha kulutamine ürituseks, mis annaks äraütlemata kesise tulemuse, ... Kas see on meie ühise maksuraha otstarbekas kasutamine?
Oop. Sinu suhtumine on vastuvõetamatu. Ivo (arutelu) 11. detsember 2012, kell 18:11 (EET)
Mulle on ka sinu suhtumine ysna mitmes asjas vastuvõetamatu. No ja siis? Tegelikult häirib mind yhest haavatud egost märksa enam see, kui inimesed ei mõtle. Yks keskendub jutu sisu asemel hääletoonile, teine loeb teksti ainult sõnani "eurotoetused" ning hakkab karjuma byrokraatiast ja kantseliidist, kolmas näeb vaid kirja "jalgrattatee" ja suleb silmad kõige muu ees. Selline diskussioon ei ole intellektuaalselt kuigi rikastav ja sestap ei paku mulle erilist huvi. Võtan siiski kannatuseriismed kokku ja selgitan veel yhe korra elementaarseid asju.
Kui meil on artiklivõistlus Jõgevamaast ja keegi teeb artikli Linnusulg, mida ma Saadjärve rannas nägin ja mille tuul minema viis, siis on viga mitte võistluses, vaid artikli autori valikus. Jah, sulg oli Jõgevamaal kyll, aga endal peab ka aru peas olema. Kui meil on artiklivõistlus Euroopa Liidu toetustega korda tehtud asjadest, siis on inimese enda viga, kui ta kirjutab millestki, mis pole tähelepanuväärne, selle asemel, et võtta ette näiteks Pädaste mõis.
Muide, me võiksime selekteerida eurotoetusi saanud projektide seast välja tähelepanuväärsed, kui suudaksime tähelepanuväärsuse kriteeriumites kokku leppida. Paraku lastakse enamik katseid reeglite väljatöötamiseks kiiresti põhja. Nii teevadki mõned artikleid tänavatest ja bussipeatustest, teised aga protestivad selle vastu. See aga ei tähenda, et me ei võiks konkreetse võistluse tarbeks teha kas avatud või isegi lõplikku nimekirja oma valikuga - kui selles on piisavalt palju märksõnu igast maakonnast, jätkub tööd kõigile huvilistele.
Mõnele inimesele peab kõik sinise äärega portselantaldrikul ette kandma. Olgu siis lyhike valik kolme maakonna objektidest, mis on ylal viidatud lingi taga nimekirjas ja mis võiks minu isikliku hinnagu kohaselt olla tähelepanuväärsed: Kallavere Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Leppneeme sadam, Laitse loss, Tehnika tänav (Tallinn), Veerenni tänav (Tallinn), Tallinna botaanikaaed, Kiek in de Kök, Teatrinukkude muuseum, Tallinna Lauluväljak, Amandus Adamsoni ateljeemuuseum, Sõru merekeskus, Kärdla Lennujaam, Kärdla Ühisgümnaasium, Heltermaa sadam, Vaivara sõja-ajalooline teemapark, Narva Aleksandri Suurkirik, Vaivara sõja-ajalooline teemapark, Narva linnus, Iisaku Gümnaasium, Aseri Vabaajakeskus, Sillamäe Kultuurikeskus, Kukruse mõis, Narva jõe sadam, Virumaa Tööstuspark, Kalevipoja teemapark Kääpa külas, Mustvee Kultuurikeskus, Kuremaa tuuleveski. (Poleks iial arvanud, et sellist valiku koostamine mõne vikipedisti vaimsete võimete jaoks liig raskeks osutub, aga eks ma ikka eksin ja õpin.)
Niisiis: meil on hulk tähelepanuväärseid objekte, millest võiks artikleid kirjutada. On institutsioon, mis tahab korraldada neist artiklivõistluse. Valikukriteerium (eurotoetused), mille alusel need objektid yldkogumina piiritletud on, ei ole tõepoolest väga seksikas, aga sisul pole viga midagi. Kysimus on, kas juhul, kui ministeerium tahab sellele kyllalt kõva reklaami teha ja meie tavapärastest kopsakamaid auhindu välja panna, õnnestuks ka tavapärasest rohkem osalejaid kaasata. Siiani me pole yhtki sellist katset teinud. Minu arvates võiks proovida. --Oop (arutelu) 15. detsember 2012, kell 12:41 (EET)
Kui teiste kommentaarid ei ole olulised, siis edaspidi korraldage võistlusi ilma arvamusi küsimata, selmet hakata kaaskasutajaid halvustama ja plärtsuma. Kui küsimustele vastamise protsess on ääretult ebameeldiv, siis palun loobuge sellest.
Mis puutub nüüd konkreetsesse võistlusse, s.t sellesse, kas leidub piisavalt artikleid, millest kirjutada, siis vabandan, sest konkreetne link "mida pildistada" jäi algul kuidagi kahe silmas vahele, vaatasin galeriid ja arvasin, et igaühel tuli ise leida vastavad objektid. Ilmselt sinu arvamus "et teema pole tõesti eriti atraktiivne" ainult kinnistas seda, et ongi jalgrattateed ja miskid hooned, mille kohta saab ehk viis rida teksti kirjutada. Loomulikult, kui on olemas terve hulk mõisu, millel on kirev ajalugu, siis on millest kirjutada. --kanakukk (arutelu) 15. detsember 2012, kell 13:47 (EET).
Võtan süü osaliselt enda peale, ei serveerinud asja kohe alguses õigesti. Adeliine 15. detsember 2012, kell 15:02 (EET)

Ma ei saa tõtt-öelda aru, milles probleem on. Eurorahade eest on üles vuntsitud hulk mõisaid ja sadamaid ja muuseume ja muid toredaid artikliväärilisi objekte (vt nimekirja lingi taga). Neist kirjutades on igati õiglane ära mainida, kust raha tuli. Kui nädala artiklikski sobis artikkel maanteelõigust, võiks ju järeldada, et küsimus pole objektis, vaid kirjutamissoovis ja -oskuses. Keegi ei käsi kirjutada katlamajast, kui nt Pädaste mõisast ei ole artiklit (see on üks neist objektidest). Pseudacorus (arutelu) 11. detsember 2012, kell 18:55 (EET)

Kahjuks puudub isegi Eesti sadamate loend. --– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 84.52.31.98 (arutelukaastöö) .
Nüüd olemas. --Jaan513 (arutelu) 17. detsember 2012, kell 10:54 (EET)
Mina ei näe ka võistluse korraldamises probleemi. --Morel (arutelu) 15. detsember 2012, kell 22:21 (EET)
Tundub mõistlik mõte, kui see võistlus toob juurde artikleid, mida siin ülal oli punasena näha, ja täiendab olemasolevaid artikleid. Ei näe midagi halba ka selles, kui auhindu võidavad kogenud vikipedistid - olekski võimalus palju teiste heaks tasuta tööd tegevaid inimesi tähele panna ja esile tõsta. Ssgreporter (arutelu) 17. detsember 2012, kell 01:23 (EET)
Vanade tegijate tunnustamine on loomulikult hea aga võistlustel on alati ka see mõte, et leida uusi tegijaid. Kui uued ja Vikipeedias veel mitte väga hästi orienteeruvad kodanikud tunnevad, et neil pole vanakeste kõrval lootustki midagi saada, siis nad võib-olla isegi ei ürita. Seetõttu on alati hea, kui on eraldi auhinnad uutele tulijatele. Nüüd kus asjaolusid on oluliselt täpsustatud, siis hakkab see võistlus ka mulle mõistlik tunduma.Kyng (arutelu) 17. detsember 2012, kell 14:01 (EET)
toetan sellise võistluse korraldamise mõtet. eurotoetusi saanud objektide loend on parasjagu lai võrk, millesse jääb paratamatult palju tähelepanuväärseid märksõnu, mille kohta seni artiklit pole. või siis saab olemasolevaid, kuid kõhnu artikleid täiendada.
kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi abiga võiks syndida mingisugune teed näitav nimekiri, siis see aitaks Vikipeediat parandada. eurotoetuse saamise fakt on tihtipeale nii oluline, et see tuleks artiklis ka ära märkida — palju asju oleks toetuseta olemata. pooled Eesti riigi investeeringud (või täpsemalt 48 protsenti) tehakse tuleval aastal välistoetustega.
kui ministeerium omalt poolt teavituse ja auhindadega toetab, siis kyllap saab rohkem inimesi teadlikuks sellest, et on võimalik Vikipeediat ise täiendada; äkki mõni tuleb ja teeb seda. -- Ohpuu (arutelu) 17. detsember 2012, kell 14:37 (EET)

Arvan, et selline võistlus on hea mõte. Athanasius Soter (arutelu) 22. detsember 2012, kell 20:39 (EET)

veelkord ETBL-ist[muuda lähteteksti]

Kas kellelgi on aimu, kust kohast pärinevad algsed ETBL-i materjalid? Asi selles, et need meenutavad kangesti Nõukogude-aegseid tekste. Seega on mul kange tahtmine küsida, kas sellisel kujul tekstid üleüldse on tänapäeval adekvaatsed. -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 16:14 (EET)

Algallikad on tekstides viidatud, nonde seas on nii eesti-, nõukogude- kui ka tsaariaegseid. Artikleid on kirjutanud ysna mitu inimest umbes kymnekonna aasta vältel. Enamik neist lähtus samast eesti teatmetraditsioonist, kust pärinevad ENE, EE, ESBL, EKBL jts: neis kõigis on sarnane lakooniline keel ja väljenduslaad. (Nõukogude ajaga seostub meil siin ennekõike jutt inimeste sotsiaalsest päritolust, ehkki tegelikult on see pigem yldise positivismi ilming - aluseks usk, et inimene on eelkõige yhiskondlike olude saadus. Igal juhul on ka need andmed eluloos olulised ja kui meil need on, võiks artiklitesse alles jätta; parem oleks muidugi, kui andmed oleks täpsemad (mõlema vanema nimed ja ametid, elukoht jms, mitte "töölise poeg"), aga ETBLi tehti paberteatmikuna, enamik artikleid kärbiti miinimumini, pikemat juttu tuleb otsida mujalt.) Ma tahaks kyll näha konkreetseid argumente - mitte "meenutamist" -, enne kui midagi ebaadekvaatseks kuulutatakse. --Oop (arutelu) 20. detsember 2012, kell 23:31 (EET)
Tead mis, enne mõtle ka. Su see ignorantsus ja pidev ironiseerimine on päris paljudele kopa ette visanud. Muide, vastavalt Vikipeedia reeglitele tuleb kõik need leheküljed, kus on kasutatud ETBL-i kolmanda köite materjale kustutada ja seda väga lihtsal põhjusel - praegusel ajal klassifitseeruvad need originaaluurimiseks. Iseenesest äkki oleks võimalik need hoopis wikisource'i üles panna? -- Ahsoous (arutelu) 21. detsember 2012, kell 11:30 (EET)
Probleemidele võib muidugi tähelepanu juhtida ka pikemat analüüsi lisamata. On inimesi, kelledele ka lihtsalt hüüatus – "asi ei toimi!" – on tarvilik indikaator kõrvalekallete olemasolule. Mina isiklikult vähemalt proovin mitte niisuguse lähenemisega indiviide mitte maha trampida väitega, et justkui tuleks olla konstruktiivne, küll aga märgin, et ilma sügavuti asja lahkamata ei saa teistelt oodata innukust võimaliku probleemiga tegelemiseks.
Niisiis. Ahsoous, oled kindlasti teadlik, et Vikipeedial on sadu ja sadu näpunäiteid, reegleid, juhendeid. Päris viisakas oleks mingitest reeglitest rääkides link juurde visata. Eriti olukorras, kus on olemas juhtmõte ignoreeri kõiki eeskirju. Millest Sa järeldad, et ETBL on originaaluurimus? Milline lause või tekstiosa tõendas, et see nii on? Kas on mingeid teisi tunnuseid, et igaüks võib veenduda selles, et ETBL on tõepoolest originaaluurimus? Näiteks SIIN öeldakse, et entsüklopeediad on tertsiaalsed allikad. Veel kirjutatakse, et seesugused allikad on laadilt abistavad ("Reliably published tertiary sources can be helpful in providing broad summaries of topics that involve many primary and secondary sources, and may be helpful in evaluating due weight, especially when primary or secondary sources contradict each other."), mitte et neid ei tohiks mitte mingil juhul kasutada.
Originaaluurimusest. Mina saan sellest mõistest nii aru: oletame, et panen oma toas labori püsti ja hakkan seal tehtud katsete põhjal kirjutama näiteks DNA-st või raku põhiosadest või näiteks mõtlen ise definitsioone (õieti vist küll märksõna seletusi) ajalehekioskile, kõnniteele, trollibussile või valitsusele, s.t ma ei toetu artikli loomisel ühelegi allikale, vaid kirjutan neid peast (elukogemusest). Kui ma refereerin ETBL-ile, siis ma ei kirjuta ju neid "oma peast". --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2012, kell 13:49 (EET).
Eip. Kuni materjali pole kuskil avalikult kättesaadavaks tehtud on see ikkagi originaaluurimus ja sellele ei tohiks ka üldsie Vikipeedia poliitika järgi viidata ning seda ei saa allikana kasutada tegelikult kasutada (kuigi siin eestikeelses vikis on seda tehtud ja loomulikult tehakse ka edaspidi ja see tegelikult on probleem, mida me küll enamasti teame, aga kui asi kahtlust ei ärata siis lärmi ei tee). Ma küll ei tea kas ilmub raamat, mingi püsivakujuline veebileht vm, et saaks siis selle asja korda. Vististi vikidesse viitamine pole iseenesest samuti soovitatav, aga see on vähemalt parem kui mitte midagi. -- Ahsoous (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:01 (EET)
Originaaluurimuseks ei pea ise mingit laborit rajama. Piisab ka sellest, kui täiesti normaalsete allikate põhjal hakkad mingeid omi järeldusi/arvamusi vikisse kirjutama. See "Ignoreeri kõiki reegleid" on üks vaieldum "reegel" läbi aegade ja võib olla oleks kõige õigem teda ennast ignoreerida. Soovitan lugeda: Wikipedia:What "Ignore all rules" means, eriti lõiku 'What "Ignore all rules" does not mean'.--Kyng (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:43 (EET)
Oot, kas ETBL ei ole siis trükis ilmunud või? ISBN-i ei ole? Wiki ja ESTER kirjutavad, et 2000 ja 2005 on midagi nagu justkui valmis saanud. --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:17 (EET).
Esimesed kaks köidet on ilmunud. Hetkel siin töös olev III köide mitte.
Selle kolmanda köite lükkame jaanuaris originaalkujul boti abil Vikitekstidesse üles ning tekitame ka lingid artiklitele ja vastupidi. Ivo (arutelu) 21. detsember 2012, kell 14:40 (EET)
Vabandust. Ahsoous isegi mainis, et jutt käib 3. köitest. Minu viga! --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2012, kell 16:04 (EET).

Ja palun toimetage need tekstid enne artikliks teisaldamist ära. --Epp 21. detsember 2012, kell 12:03 (EET)

Minu teada on ka ETBLi 3. köide trükis ilmumas. Ma arvan, et see siin ei ole tähenärimise koht, kus mingi vaieldava formaalsuse pärast peaks jätma materjali kõrvale.--Morel (arutelu) 21. detsember 2012, kell 16:53 (EET)
ETBLi 3. köide trykis ei ilmu. Kui 3. ja 4. köite käsikirjad anti yle Vikipeedias avaldamiseks, kinnitati ka, et need on plaanis olemasoleval kujul avaldada kuskil Teaduste Akadeemia veebilehel. Selles mõttes on ETBL tõesti "ilmumas". Millal sellega valmis saadakse, mina ei tea. (Sellest kõigest olen ma kirjutanud ka.) Tegemist on tervikkäsikirjaga, kus on antud ka kõigi andmete allikad, ainult mitte Vikipeedia laadis (seotuna iga väitega). Kui teistest allikatest kokku kirjutatud ETBL on originaaluurimus, siis on seda ka iga Vikipeedia artikkel. Toimetamist vajab see tekst muidugi hästi, vikindamist ka, lahtikirjutamata lyhenditega artikleid ei maksaks nimeruumi tõsta. --Oop (arutelu) 21. detsember 2012, kell 17:32 (EET)
Millal see materjal on kokku kirjutatud? 1990 või 2012? Seal on väike vahe vahel. Ja nagu sa ütled neid ei ole avaldatud, seega need ei kuulu tegelikult praegu veel siis järelikult siia. On nii? --Ahsoous (arutelu) 21. detsember 2012, kell 19:54 (EET)
Kas kuskil on ametlikul kujul öeldud, et nõukogude-aegne tekst ei kõlba? Kui ei ole, siis ei saa ju konkreetseid argumente tuua. Aga tõesti, kas san-epid-jaama lühendit pärast nõukogude aega on kasutatud? see on üksik näide paljude hulgas. Ja see konkreetne näide ongi tõestus sellest, et tekstid on enne teisaldamist toimetamata. Ave Maria (arutelu) 21. detsember 2012, kell 20:09 (EET)
Veel kord: mina olen nimeruumi teisaldatud tekste toimetanud, aga eks igayks teab ise, kui põhjalikult ta seda teeb. Muidugi võib teha nii, et kui näed kuskil viga, siis tuled yldisse arutellu kurtma, ent yldiselt on efektiivsem meetod see ära parandada. --Oop (arutelu) 23. detsember 2012, kell 19:32 (EET)
ETBL artiklid elus inimestest saadeti inimesele tutvumiseks/täiendamiseks/parandamiseks. Nii paju siis originaaluurimusest. 193.40.5.245 23. detsember 2012, kell 11:51 (EET)
Me ise parandame ka alatasa faktivigu, millest inimesed ise meile teada annavad. Ei ole just parim meetod, aga mõnikord pole paremat allikat võtta. Põhiosas on tegemist ikkagi kompilatsiooniga. --Oop (arutelu) 23. detsember 2012, kell 19:32 (EET)

Miks peab robotlikult ja aja peale vorpima teadlikult toimetamist vajavaid artikleid? Kas selliseid poolfabrikaate tuleb nüüd tuhandeid? Ja kas tõesti kõik artiklid vajavad sisulist toimetamist? Sellisel juhul peaks iga artikli puhul selgitama, mida tuleb toimetada. --Epp 28. detsember 2012, kell 01:28 (EET)

ei peagi, aga tohib. Esimeses ETBLi etapis tuleks märksõnad ära katta, et ei tekiks dubleerimist, et keegi toimetab juba tegelikult toimetatud teksti, nagu juba paar korda on juhtunud. Seejärel tuleb uusi tekste (praegu toimetamismärkusega) toimetada ja vanu (juba enne ETBLi projekti oli isik Vikipeedias olemas) integreerida ETBLi sisuga. Ma igaks juhuks lisan kõigile oma toimetatud artiklitele toimetamismärkuse, sest pole oma tegemises kindel.--Bioneer1 (arutelu) 28. detsember 2012, kell 10:57 (EET)
Minu meelest leiab robotlikult vorbitud poolfabrikaate mujaltki: 1, 2, 3, 4, 5. Kas neid tuleb nyyd tuhandeid? Hea tahtmise korral võiks nuriseda ka teiste sisuvaeste (6, 7, 8), allikateta (9), kategooriateta (10) ja intervikideta (11) artiklite yle. Aga ma ei nurise, sest minu arvates on meil neidki vaja. Kyll nad ajapikku pikemaks ja asjalikumaks kirjutatakse. Ainult naljakas on, et teistelt täiuslikkust nõudev puritaan enda tööd sama mõõdupuuga ei hinda. Kas yhe allika põhjal tehtud artiklinupsakad on tõepoolest oluliselt halvemad samasugustest, ainult viitamata nupsudest? Äkki peaks siis nood samuti kustutama? --Oop (arutelu) 29. detsember 2012, kell 19:10 (EET)
Ma loodan, et Oop tegi lihtsalt musta huumorit, muidu hakkaks sügavalt kahtlema, kas ta saab Vikipeedia ülesehitusest aru. Ave Maria (arutelu) 30. detsember 2012, kell 23:11 (EET)
Noh, minu meelest on arutelu täiesti mõttetu, kui üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Mina rääkisin mehaanilisest hulgikopeerimisest ja automaatsest toimetamismärkuse lisamisest. Mis puutub siia allikate arv või artikli pikkus? Kui vähegi süveneda, on arusaadav, miks ma need lehed (või enamiku neist) elementaarse koristamise käigus sellisel kujul tegin. Mina pole muide ka kunagi arvanud, et lühikesi artikleid ei tohiks üldse teha (kuigi neist muidugi peaks sel juhul ikkagi midagi rohkemat teada saama kui see, mida iga 8aastane võiks oma peast kirja panna). Ilmselt on meil ka robotlusest väga erinev arusaamine, aga sellest on hoopis lootusetu rääkida. --Epp 30. detsember 2012, kell 23:24 (EET)

Robot[muuda lähteteksti]

Kas on mingis vikis sellist robotit, mis kontrolliks mingit loendit ja annaks tulemuseks, millised loendis olevatest artiklitest on "olemas" (sinised"), millised veel kirjutamata ("punased")?--Morel (arutelu) 25. detsember 2012, kell 20:57 (EET)

OK, AWB abil saab seda asja vist teha.--Morel (arutelu) 25. detsember 2012, kell 21:17 (EET)
jah, olen AWB-d selleks korduvalt kasutanud--Bioneer1 (arutelu) 25. detsember 2012, kell 22:44 (EET)

ETBLi isikud biograafiatesse[muuda lähteteksti]

Lähitulevikus hakkab ilmselt tulema uusi artikleid ETBLi isikute kohta. V-o keegi teab mõnda nende isikute Vikipeedia biograafiatesse käsitsi panekust lihtsamat (pool)automaatset viisi. Või üldse ei panegi neid, kuna need loendid on kindlasti mittetäielikud--Bioneer1 (arutelu) 25. detsember 2012, kell 23:06 (EET)

Ma ei tea (pool)automaatset viisi, aga ma olen arvamusel, et biograafia artiklitesse teisaldaja peaks ise lisama ka vähemasti biograafiate loendisse selle inimese.--Morel (arutelu) 26. detsember 2012, kell 22:30 (EET)
Mitmed arvavad nii; see on juba leierdatud teema. Üldiselt tundub, et loendid hakkavad mis tahes Vikipeedia suurenedes tähtsust kaotama. Nt meie viki bioloogia loendites on üksjagu organismiliike puudu (teised suuremad vikid on loenditest a la füüsika mõisteid, filosoofia mõisteid vist loobunud), millest tegelikult on meie vikis artiklid. Suundumus on ilmselt kategooriatele orienteerumine, sest käsitsitööna on loendite täiendamine väga töömahukas (ja puudub ka selge siht). Kui loendite täiendamist kuidagi suudedaks automatiseerida, siis võiks neist asja saada--Bioneer1 (arutelu) 26. detsember 2012, kell 23:43 (EET)
Ma tean, et loendid kõikidele ei meeldi. Minu meelest on nad endiselt sama vajalikud kui kategooriad, aga kuna ma tean, et paljud nii ei arva, siis ma mainisingi ainult, et peaks panema biograafia loendisse – need on pisut teistsugused loendid, mida ei kata/asenda ükski kategooria.--Morel (arutelu) 26. detsember 2012, kell 23:47 (EET)
Mina leian, et väga üldised loendid on mõttetud ja soovitan kõigil nende täitmisega mitte vaeva näha.--WooteleF (arutelu) 28. detsember 2012, kell 11:16 (EET)

Artikli vaadatavuse statistika ja statistika otsitud märksõnadest[muuda lähteteksti]

Sooviksin täiendada matemaatikaalaseid artikleid. Tahaksin alustada nendest, mida kõige rohkem vajatakse / otsitakse. Kas on võimalik kuskilt leida statistikat artiklite vaadatavuse kohta ja nimekirja otsitud märksõnadest? Sobib ka API vms.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Marguskoiduste (arutelukaastöö) 26. detsember 2012, kell 16:35.

Minuteada otsimiste statistikat ei ole. Selle tööriistaga saad nt kategooria kaupa leida pealkirju, millele on kõige rohkem punaseid linke. Adeliine 26. detsember 2012, kell 17:14 (EET)
Kas see sobib? stats.grok.se/et/top
See sobib igati, kuigi toob välja ainult olemasolevaid artikleid ja ei võimalda nende sorteerimist valdkonna kaupa.
Mõned näited puuduvatest artiklitest: Aksiomaatika, Alamrühm, Astmefunktsioon, Diferentsiaalarvutus, Harilik diferentsiaalvõrrand, Integraalvõrrand, Kuupvõrrand, Külg, Lõpmatu jada, Matemaatiline objekt, Mitteeukleidiline geomeetria, Ordinaattelg, Pidev funktsioon, Pind, Puutujatasand, Pöördarv, Pöördfunktsioon, Siseringjoon, Väärtus (matemaatika), Ümardamine.
Lisaks: siit näeb kõige olulisemaks arvatud artikleid.
Ivo (arutelu) 26. detsember 2012, kell 18:19 (EET)

Suveniirid Eesti-Ukraina koostöönädalal osalenutele[muuda lähteteksti]

Ukraina nädalate puhul saame jagada natuke nänni, mis meile Ukrainast läkitati. Ega seal midagi vapustavat või kallihinnalist ole, kuid väikesed suveniirid siiski. Kolm suuremat ja viis väiksemat. Aga kellele millised andma peaks? Vaadake võistluse käigus tehtut ja tehke seal arutelus ettepanekuid. --Oop (arutelu) 29. detsember 2012, kell 18:46 (EET)

Mida Ukrainast siiapoole saadeti? Raamatuid? Rahvuslikke meeneid? Kontorit MTÜ-l vist ei ole, muidu võiks ju sinna üles panna. Ma küll kaastööd ei teinud, aga miks mitte näiteks loosi tõmmata? --kanakukk (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 16:55 (EET).
Meil on luba vajaduse korral yht kirjutuslauda ja koosolekuruumi kasutada. Kontor oleks tore, aga läheb kalliks, see oleks mõttekas ainult pideva kontoritöö korral. Nii et meeneriputusseina ei ole. Loosi võib tõmmata kyll, ainult siis peab ära otsustama, kes, kuidas ja kelle seast (nt Visem on palju tublit tööd teinud, ent talle endale Ukrainasse asju tagasi saata ei tundu väga mõistlik; loosijad ise peaks ka välistama). Saadetu seas on, jah, pigem rahvuslikud meened. Sellised... seinale või riiulisse panekuks. --Oop (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 14:35 (EET)

Mida poliiitikute artiklites varjama peaks?[muuda lähteteksti]

Ahsoousel ja minul on ilmselgelt ysna erinev arusaam sellest, kas poliitiku artiklis peaks mainima, kui ta on parteile tehtud sularahaannetusi õigustades hämanud ning sõitnud mööda maailma palvustele maksumaksja raha eest. Mina leian, et see on oluline, Ahsoous nimetab seda juraks. Et keegi teine artikli arutelus sõna ei võta ja toimetamissõda ei vii kuhugi, teen teemast juttu siin, sest ma tahaks kuulda veel mõne inimese seisukohta. --Oop (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 13:56 (EET)

Peaks küll mainima, imho. --Õli (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 14:03 (EET)
Nõus. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 14:47 (EET)
Kuna keegi ei vaidlusta asjaolu, et viited ei kinnita kaastööliste poolt kirjeldatud väiteid, siis ma neid kontrollima ei hakanud, ja arvan need justkui korras olevat. Ekspressi naljanurk "Kranaat" allikana ei ole minu meelest antud juhul problemaatiline. Küll aga, kui "Kranaati" oleks kasutatud niisuguste väidete tõendamiseks, mida on tarvis tõlgendada, siis see oleks juba originaaluurimus. Praegu ei ole ju vaja ridade vahelt välja lugeda, et ta on mõne nõukogu liige. Tõsi, põhimõtteliselt ei ole välistatud olukord, mil Ekspressi ajakirjanikud võivad vahel mõne humoorika ühingu või seltsi (a la Sularaha OÜ, Raha Ämma Kapist AS nõukogu liige) juurde kirjutada. Aga võib-olla siis (ja alles siis!) ongi sobiv hetk see allikas maha kanda?
Tõik, et mõne inimese puhul saab kirjutada ainult hämaratest asjadest, ei ole minu meelest põhjus väita, et artikkel ei ole neutraalne. Mina saan nii aru, et teemast on antud neutraalne ülevaade, kui absoluutselt kõik on kirja pandud. Seda, kas üks või teine fakt (väide, millele on olemas allikas) peaks artiklis olema, on minu meelest väga raske öelda. Võib-olla et Birgit Õigemeele või Hendrik Sal-Salleri artiklis pole tõesti nii oluline kadu, kui ei ole kirjutatud, kui palju ta erakonnale annetas või mida ta õppetoetustest arvab. Ehk tundub seal koguni võõrkehana. Samas, kui keegi leiab nendele väidetele allika, ja arvab, et see teadmine on tulevastele põlvedele väärt kirjapanemist, siis ma ootaksin ka mingeid põhjendusi, miks me seda keelama peaksime. Võib-olla mõne ajaloolase või lihtsalt ilmaelust huvitatud inimese jaoks ütleb see väga palju, et inimene peab koduloomadena kuldkalu või Pärsia kassi, või et ta annetab erakonnale iga kuu 100 krooni.
"Jura" on küll põhjendus, aga vähemalt mitte minu jaoks ammendav. Alati võib ju oma raamatu trükki anda, kus te jätate "jura" kirjutamata. Ise maksate kirjutise eest, ise otsustate, kas Pärsia kassist või õppetoetustest on tarvis kirjutada või mitte. Eestikeelses Vikipeedias osutub minu meelest kaalukaks ingliskeelse Vikipeedia ettekirjutused – õigupoolest on kogu see projekt ju Jimbo oma (ma üldistan, ma tõesti ei tea, ja ausalt öeldes ei viitsi hakata uurima, kes kuidas ja mispidi on volitatud millegagi tegelema). Me võime ju oma reegleid kehtestada, aga ma saan küll nii aru, et igaüks võib homme tulla ja nõuda neid reegleid, mille ameeriklased on kehtestanud (või kes iganes otsustavad selle kõige eest). Kui ameeriklased on reeglite kehtestamise õiguse delegeerinud siinsetele bürokraadi staatusega inimestele (minu teada Andres ja Jaan513), siis mul jääb üle nende otsust austada. Võib-olla on siinsed bürokraadid leidnud, et nemad üksi ei taha suuniseid anda, parem oleks seda teha kollektiivselt. Mina ei tea, kuidas selle kõigega on. Minu meelest peaksid need, kes teiste muudatusi tühistavad, ise selgitama, millistel alustel nad tegutsevad. Õiguskantsleril, aga ka kohtutel, ja küllap teistelgi riigiametnikel on tavaks oma otsusi põhistada, viidata paragrahvidele, mille kohaselt neil on antud voli teha ja otsustada nii või naa. Niisiis, kas inglise Vikis on kirjutatud, et kuldkaladest ei tohi kirjutada? Või kuidas nende reeglitega ikkagi on? Kellel on neid õigus kehtestada? Link?
Ei saa kelleltki ära võtta õigust omada mingit isiklikku ideaali ja ettekujutust, kuidas võiks asju ajada, aga antud juhul võib seda minu meelest ikkagi alles siis, kui selles on ühiselt kokku lepitud või kui te ise maksate kõige eest. Kui mulle või kellelegi teisele need eeskirjad ei sobi, siis ma võin ju alati hakata oma teadmusvaramut kirjutama, kasutades kasvõi näiteks seda sama viki tarkvara või pakkuda ennast entsyklopeedia.ee kaastööliseks, kui päris üksinda ei taha koostamisega tegeleda. Ei oska öelda, kas killustumine võiks tuua rohkem kasu või pigem kahju, aga minu meelest on see arvestatav alternatiiv. --kanakukk (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 16:04 (EET).
Seda, et inimene on mingi koguduse liige, viidata huumorinurga kaudu, kas tõesti? Minge teate kuhu! -- Ahsoous (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 18:58 (EET)
Nõus, et naljanurka Kranaat ei tohi entsüklopeediavääriliste faktide kinnitamiseks kasutada--Bioneer1 (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 12:04 (EET)
Sel juhul võiks otsida paremad viited, mitte kustutada fakti. Ma olen endiselt seisukohal, et kui kellegi arvates on miski valesti, ei peaks ta tormama huilates kustutama nagu tuletõrjeauto, vaid võiks vea ära parandada. See hõlmab ka yhelauseliste artiklinirusid, millele mõni meist pehmelt yteldes valuliselt reageerib.
Muide, selle kohta, et Luike on nimetatud broileriks, on Kranaat täiesti asjakohane allikas. (Ja poliitbroilerid kui nähtus Eesti poliitikas on leidnud ajakirjanduses nii palju käsitlemist, et neist võiks eraldi artikkel olla. Termin, selle päritolu ja näited koos põhjenduste ja vastuväidetega.) --Oop (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 14:26 (EET)
minu meelest võiks mainida kyll: ja praegusel juhul kirjeldavad (avalikku huvi silmas pidades) Lauri Luike poliitikuna nii kuldmynt kui ka palvushommikusöök palju paremini kui mõni teine asi, mis praegu artiklis kirjas on. Luik on Reformierakonna rahastamisskandaali yks keskseid tegelasi ja see vajaks käsitlemist. -- Ohpuu (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 12:42 (EET)
Kõigepealt see asi millest siin juttu on, jäi välislinkidesse alles. Aga jään selle juurde, et entsüklopeedia ei ole koht, kus ajakirjanikud peaksid musta pesu pesema. Kollane ajakirjandus ja entsüklopeedia on kaks väge erinevat asja. Aga hea küll HÜVASTI. -- Ahsoous (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 15:47 (EET)
Vikipeedia personaaliast Õhtulehe arhiivi tegijad peletasid tõsise vikipedisti minema. 193.40.5.245 3. jaanuar 2013, kell 16:46 (EET)

Noppisin ülalt paar lühikest tsitaati:

¨Kahju, kui keegi kibestub ja ära läheb, sest iga tegija on väärtuslik. ... me ei saa mainet kuigi palju mõjutada ning ta paraneb sõltumata sellest, mida me siin teeme. ...¨ Andres 4. detsember 2012, kell 10:05 (EET)
¨Ma küsiks, maine kelle suhtes? Kui rääkida Vikipeedia mainest Eesti riigi kodanike hulgas, siis on see väga madal (kohati naeruvääristamise tasemel, välismaised vikipeediad on palju austatumad).¨ 193.40.25.254 14. detsember 2012, 15:03

Vaatasin, mille kallal vikipedistid kõige rohkem vaeva näevad - järelikult on oluline. Rohkem kui 150 redigeerimisega artiklid praegu elus eesti inimestest, jättes välja tegevsportlased (iga võistluse järel on asja lisada tulemus), presidendid ja valitsuse ning Riigikogu erakondade juhid, jäävad järgi:

Sirje Kingsepp - endine poliitik
Toomas Paul - vaimulik
Jüri Lina - kirjanik, publitsist, .. kultuuritegelane
Jaak Urmet - kirjanik
Anna-Maria Galojan - seltskonnategelane, endine poliitik
Max Kaur - poliitik

Vikipeedia jaoks oli ülioluline info, et Sirje Kingsepp osales nädala TV tõsielusarjas ¨Baar¨. Selle kirjasaamine oli Vikipeediale väärtuslikum kui Sirje Kingsepa kaastöö rohkem kui sajale artiklile, sest ¨Delfis on sulaselgelt kirjas, et Kingsepp on ...¨ (Hendrix 10. oktoober 2007, kell 10:07).
Ma pole kuulnud ega näinud tõsielusarja ¨Baar¨. Ju vist olen üliolulisest kultuuriloolisest sündmusest ilma jäänud. Õnneks saan nüüd Vikipeediast teada, et Sirje Kingsepp osales selles nädal aega.
Nüüd pidi nui neljaks entsüklopeediasse kirja saama kuskil naljanurgas Lauri Luige kohta kirjutatu. (¨selle kohta, et Luike on nimetatud broileriks, on Kranaat täiesti asjakohane allikas¨ --Oop 3. jaanuar 2013, kell 14:26).
Veidi üldise arutelu lehti lapates hakkas veel paar väga olulist persooni silma, kellest artikli kirjutamisel on vist küll kogu Vikipeedia administraatorite korpus kaasa rääkinud: Aveli Abel, Arnold Oksmaa.

Võõrsõnade leksikon ütleb, et entsüklopeedia on teaduslik teatmeteos, mis annab kas süstemaatiliselt (sisu kokkukuuluvuse) või märksõnade tähestikulises järjekorras kokkuvõtte kõigist teadusaladest (üldine entsüklopeedia) või mõnelt üksikult teadusalalt (erientsüklopeedia).

Esilehelt loen: Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia. Mis teadus see on, mida vikipedistid käivad SL Õhtulehest ja Delfist kogumas? Kas Vikipeedia personaalia on erientsüklopeedia muidu homseks ununevatest skandaalidest? 193.40.5.245 5. jaanuar 2013, kell 01:48 (EET)

Õhtulehe ja elu24 tase on teinekord selline nagu ta on. Selle üle vaieldakse palju ja tihti tekib küsimus, kas tasub üldse vaielda või peaks kõigele rasvaselt punase kriipsu peale tõmbama ja verboten templi peale lööma. Aga sa jätad käsitlemata ühe aspekti. Vikipeedia on väga avatud keskkond ja plaju igasugust "huvitavat" materjali saavad ja lisavadki siia paljud, ka registreerimata ja ühe teemaga tegelevad kasutajad. Ja mitte vähe. Mitte keegi ei hakka artiklisse vesinikust otsima materjali delfist ja üldiselt igasugused soperdajad selliseid tõsiseid teemasid tavaliselt ei näpi ka. Aga igasuguste staarinimeste artiklitesse otsitakse. Ja siis tuleb sellega tegeleda, kirjutada kilomeetreid arutelusid jne. Samal ajal tuleb hea seista, et pesuveega laps välja ei lendaks. See on ropp, vastik ja tänamatu töö, keegi seda väga teha ei tahagi. Lisaks, ega need kollased paberid muidu ei eksisteeri, kui publiku nõudmisel. Nii et ole hea inimene, leia lahendus, mis kõik probleemid kõrvaldab viisil, mis kõik õnnelikuks teeb. I double dare you. Kyng (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 02:29 (EET)
193.40.5.245, püüate küll avada sõna entsüklopeedia sisu, kuid jätate tähelepanuta teaduse mõiste. Kas Vikipeediasse kirjapanduga ("Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis peab tagama saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.") olete päri? Kas oskate ka öelda, milliste tunnuste põhjal võib väita, et nn homseks ununevatest skandaalidest jt samasse kategooriasse kuuluvatesse Vikipeedia artikliks vormitud kirjutistes on eksitud? Kas puudu on süstemaatiline inimtegevus? Aga ehk hoopis teadmiste talletamine? Teaduslik meetod? Kust alates algab viga?
Probleemidele (vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel) võib muidugi tähelepanu juhtida ka pikemat analüüsi lisamata. On inimesi, kelledele ka lihtsalt hüüatus – "asi ei toimi!" – on tarvilik indikaator kõrvalekallete olemasolule. Mina isiklikult vähemalt proovin niisuguse lähenemisega indiviide mitte maha trampida väitega, et justkui tuleks olla konstruktiivne, küll aga olgu öeldud, et ilma sügavuti asja lahkamata ei saa teistelt oodata innukust võimaliku probleemiga tegelemiseks. Kui rääkida, et miski ei ole entsüklopeediale kohale, siis on minu meelest ülioluline välja tuua karakteristikud (s.o siis tunnused), mispärast on valesti ja mitte õigesti. Tore, kui olete jõudnud seisukohale, et Õhtuleht (Ekspressi "Kranaat") Vikipeediasse ei kõlba. Seejärel tuleks viidata ka mingile reeglile, kokkuleppele või esseele oma nimeruumis, mis kõike seda kinnitab. Kui keegi on rahulolematu, siis teised võivad küll proovida viga parandada, aga ilma täpsete kirjeldusteta, mis häirib, ei saa eeldada probleemi põhjuste leevenemist või sootuks äralangemist. Eks ole ju ka arstil kergem diagnoosi määrata ja ravi pakkuda, kui patsient teab oma sümptomitest juttu teha.
Artiklist "Sotsioloogia" selgub, et tegu on sotsiaalteaduste haruga, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ka tähendatakse, et sotsioloogia vaatleb indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega. Ma võin muidugi eksida, aga kas kirjapandut arvesse võttes Aveli Abel, Anna-Maria Galojan, Sirje Kingsepp jt ei pretendeerigi sotsiaalteadlastele huvipakkuvateks? Või äkki ei ole sotsiaalteadus ühes selle kõigi harudega siinsete arvates üldsegi teadus? --kanakukk (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 10:21 (EET).
1. "mille kallal vikipedistid kõige rohkem vaeva näevad - järelikult on oluline" Vale järeldus. Kõige rohkem muudatusi koguvad artiklid, millega seoses tekib vaidlusi. Yldjuhul on need kas päevakajalistel teemadel (poliitika ja kõmustaarid) või valdkondades, millega tegelevad huvitavate ja omapäraste mõtetega inimesed, kes tulevad Vikipeedias oma isiklikku nägemust kajastama (eestikeelses Vikipeedias on selliseid ligi tõmmanud nt budism, maausk ja muistne Mesopotaamia, aga ka meil askeldab ka enda omakirjastuslikke teoseid refereeriv semiootikasõber). --Oop (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 14:03 (EET)
2. Ma kahtlen VL-i definitsiooni kehtivuses. See lähtub nõukogudeaegsest positivistlikust käsitlusest, mille järgi teatmeteosed peavad olema "tõsised" - st teaduslikud või statistilised -, saama ametliku heakskiidu ja - mis on samuti selle definitsiooni mõistmiseks oluline - ilmuma pika trykiprotsessi järel paberil. Riikides, kus tsensuuri ei ole, on ysna ammu ilmunud igasuguseid jaburaid ja lustakaid entsyklopeediaid, mis vahel keskenduvad pigem kuriositeetidele kui teadusele. Paberentsyklopeediad ei kajastanud jooksvaid syndmusi ja igapäevaelu, sest seda takistasid aeglus ja mahupiirangud, pealegi ei peetud paljusid valdkondi piisavalt tähtsateks (umbes samamoodi, nagu 18. sajandil ei peetud haruldaste ilmastikunähtuste käsitlemisel tõsiseltvõetavaks naiste ja teenrite teateid). Vaata suvalisi veebientsyklopeediaid: isegi Britannicas on tänapäeval tähelepanuväärsuse piirid oluliselt muutunud. (Muide, kui "teaduslikkusest" rääkida, siis klassikaliste entsyklopeediate yks etalone, Britannica 11. trykk, sisaldas näiteks soovitust võtta piknikule kaasa revolver ning kiitis Ku Klux Klani, mis hoidis neegrid ohjes. 3. tryki andmeil - sadakond aastat pärast Newtoni "Principia" ilmumist - tekitas gravitatsiooni tule element. Teadus?) Ehk oleks mõistlikum kasutada nt ingliskeelse Vikipeedia määratlust: "An encyclopedia /---/ is a type of reference work – a compendium holding a summary of information from either all branches of knowledge or a particular branch of knowledge." ("Entsyklopeedia on referatiivne teos: kogumik, mis koondab infot kas mingist yksikust teadmiste valdkonnast või kõigist valdkondadest.") Vikipeedia kajastab teaduste kõrval (kuidas neid siis ka ei mõistetaks, teoloogiast ja filosoofiast liba- ja pseudoteadusteni) kogu kultuuri ja yhiskonnaelu. --Oop (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 14:03 (EET)
3. Tähelepanuväärsuse yks olulisi kriteeriumeid on see, kas ja kui palju on teemat mujal käsitletud. Ja selle tõestusena, et inimesed mingit teemat kõneväärseks peavad, toimivad kõik massimeediakanalid, sh vihatud kollane ajakirjandus. Mis puutub tabloidiviidetesse poliitikateemadel, siis kollane ja uuriv ajakirjandus on synnist saati seotud. Kollane ajakirjandus apelleerib "väikesele inimesele" ning sensatsioonidele, poliitilised skandaalid aga täidavad mõlemad kriteeriumid. Seepärast on kollane ajakirjandus (tänapäevased "tabloidid", ehkki praeguseks ilmub ka suur osa "tõsiseid" lehti tabloidformaadis) tihti innukam "yhiskonna valvekoer" kui valged lehed. Eesti oludes pole vahed muidugi yldse eriti suured, ajakirjanikud uitavad vabalt yhest teise ning kollane ja valge segunevad eri rubriikides või veebis. Nii et allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt, aga mitte hysteeriliselt. --Oop (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 14:03 (EET)
Tubli, Oop! Andres (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 14:46 (EET)

Ahsoosus ja Oop eksivad juba vaikivas eelduses. Iga reis, väike annetus kellegi poolt võib mõjutada poliitikut, miks muidu suurkorporatsioonid kasutavad oma arvutustes PROI indeksit (Political Return on Investment).– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.25.254 (arutelukaastöö) .

Kui ma just väga ei eksi, siis Oop töötab poliitilisel ametikohal ja otse loomulikult kuulub tema ülesannete hulka poliitiliste vastaste halvustamine. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.138.11 (arutelukaastöö) .
See, kus või kellena Oop töötab, pole Vikipeedias absoluutselt oluline. Pealegi, "Oop" ei töötagi kuskil, Oop on Vikipeedia kaastööline, virtuaalne isiksus omaenda arvamusega :P Adeliine 5. jaanuar 2013, kell 16:44 (EET)
193.40.25.254, ma ei tea, kas te sotsiaalteadustest lugu peate, aga mina vähemasti olen küll jõudnud seisukohale, et inimesest kujuneb indiviid keskkonna mõjutuste tõttu (sh ka teie mainitud reisid ja annetused). Mida te oma repliigiga kokkuvõttes öelda tahtsite, jäi mulle üsna arusaamatuks. Võib-olla täpsustaksite? Tagasihoidlikult paluksin ka vastata minu eelnevalt esitatud küsimusele teaduse mõiste lahtiseletamisele. Ja veel. Vikipeedia kaastööline (nüüd küll vist juba endine) on Ahsoous, mitte Ahsoosus.
Adeliine, tegelikult ikka on küll. Esiteks, kui Vikipeedias tegutsevad ainult mõnede ilmaelu kategooriate nagu looduse või meditsiini vastu huvitundvad isikud, siis tõenäoliselt jäävad ülejäänud teemad (sport, ühiskond, keeled, kirjandus, kunstid ja ehk midagi veel) nõrgalt kaetuks. Teiseks, fanaatikud rangemas mõttes ei võta teiste nõuandeid kuigivõrd arvesse. Aga see selleks. Mind tegelikult huvitaksid konkreetsed redaktsioonid (kusjuures allajoonitult ja "paksult" esile tõstetuna) millistes Oop on poliitikuid halvustanud. Väide vähemalt oli küll esitatud niisuguse enesekindlusega, justkui tõestus lebab silme ees. Paar kolm näidet ja ma olen veendunud, et Oop on paadunud retsidivist poliitikute kallal ja mitte vikihoolik. Peaks ju kerge ülesanne olema. --kanakukk (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 17:41 (EET).
Ahjaa. Lubage palun veel üks märkus. Allkirja saab teha nelja tildega (~~~~~) või pliiatsi nupp redigeerimismenüüs. --kanakukk (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 17:45 (EET).

Mõned väljavõtted aruteludest (ei ole minu kirjutatud, aga sobivad siinsesse diskussiooni, et mis peab olema artiklis, nii on ja nii peab jääma):

.. tsirkust pole enam vajagi, tule selle asemel Vikipeediasse. Loen seda juttu siin ja mõtlen, ... kel pole muud oma päeva sisustamiseks teha, kui ühe Eesti avaliku elu suhtes täiesti tähtsusetu isiku kohta artikleid kirjutada, tema kohta tõendatavaid ja viidatavaid andmeid otsida jms. Mis kasu sellest on? Kui midagi teha tahate, tõlkige parem inglisekeelsest Vikipeediast tõepoolest olulisi artikleid või võtke riiulilt mõni päris entsüklopeedia ning kandke siia sisse.
Küsimus on, kas entsüklopeedial (olgugi ta moodne, avatud ja meediaajastul sündinud) sobib süveneda avalikkuses puhkenud skandaalidesse või on need seda laadi asjad, et neid ei tuleks oluliseks pidada. Kui meediaajastul muud moodi ei saa, siis tuleks võrdsuspõhimõttest lähtudes üles otsida kõikide aegade meeste ja suurmeeste (vastavalt naiste ja väljapaistvate naiste) elu skandaalsed seigad ja neid käsitleda.

Vastused konkreetsetele kommentaaridele.

palju igasugust "huvitavat" materjali saavad ja lisavadki siia paljud, ka registreerimata ja ühe teemaga tegelevad kasutajad.
Kirjutasin siiski sellest, mida lisavad või mille olemasolu nõuavad Vikipeedia administraatorid kuni oma administraatoriõiguste täies mahus rakendamiseni välja - ilmekas, aga kindlasti mitte ainuke näide on Baari-saates osalemine.
Kas oskate ka öelda, milliste tunnuste põhjal võib väita, et nn homseks ununevatest skandaalidest jt samasse kategooriasse kuuluvatesse Vikipeedia artikliks vormitud kirjutistes on eksitud? Kas puudu on süstemaatiline inimtegevus? Aga ehk hoopis teadmiste talletamine? Teaduslik meetod? .. Tore, kui olete jõudnud seisukohale, et Õhtuleht (Ekspressi "Kranaat") Vikipeediasse ei kõlba. Seejärel tuleks viidata ka mingile reeglile, kokkuleppele või esseele oma nimeruumis, mis kõike seda kinnitab. .. tegu on sotsiaalteaduste haruga, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ka tähendatakse, et sotsioloogia vaatleb indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega. Ma võin muidugi eksida, aga kas kirjapandut arvesse võttes Aveli Abel, Anna-Maria Galojan, Sirje Kingsepp jt ei pretendeerigi sotsiaalteadlastele huvipakkuvateks?
Vikipeedia:Põhimõtted Soovitus 9. Ära väljenda algupäraseid mõtteid või uurimustulemusi! Vikipeedia ülesanne on usaldusväärsetele kolmandatele allikatele tugineva informatsiooni vahendamine.
Kõmulehtedes käiv diskussioon päevasündmuste ümber ei ole isegi veel algupärane uurimustulemus. Nii et ootaks ära, kuni jõutakse uurimistulemusteni ja kirjutaks siis usaldusväärsetele kolmandatele allikatele tuginedes. 193.40.5.245 5. jaanuar 2013, kell 17:51 (EET)
Mina isiklikult ei saaks küll öelda, et kõmulehtedes avaldatu on alati ebaadekvaatne. Pealegi, "Võlaõigusseaduses" on olemas § 1046, mis peaks isikliku au teotamise eest kaitsma. Kui inimene leiab, et kõmulehes on tema kohta esitatud väärandmeid, siis ta peaks pöörduma kohtusse. Kui Vikipeedia nn peamajast on antud korraldus lõpetada kõmulehtede kasutamine, sel juhul paluksin näha nimetatud otsust.
Teie poolt pakutud 9. reegel on minu meelest vastuolus SIIN esitatud seisukohtadega. Ingliskeelses materjalides öeldakse ju: "Unless restricted by another policy, primary sources that have been reliably published may be used in Wikipedia; but only with care, because it is easy to misuse them" ja "Wikipedia articles usually rely on material from reliable secondary sources. Articles may make an analytic or evaluative claim only if that has been published by a reliable secondary source". Ei kirjutata ju seda, et ainult nn kolmandad allikad kõlbavad. Üheksanda reegli juures on minu meelest problemaatiline seegi, et ei avata kolmandate allikate mõistet. Ma ei kujuta hästi ette olukorda, kus mul on lubatud tingimusel x teha midagi, aga x-i ennast ei ole teada. Muide, millisele uurimusele tugineb seisukoht, et kõmulehtedes trükitu "ei ole isegi algupärane uurimustulemus"? Sõna "usaldusväärne allikas" kasutatakse leheküljel Vikipeedia:Põhimõtted neljal korral. Samas ei ole kuskil kirjas, millised allikad on usaldusväärsed või ebausaldusväärsed. NSV Liidu riiklik peasüüdistaja arvas omal ajal, et inimkond ei jõua iial absoluutse tõeni, et me saame ainult teatud mõttes veendunud olla, et hukatakse süüdlasi, et tõendid on kõik suhtelised ja tunnistajad võivad kõik üksteisele vastu rääkida. Ma filosoofias kuigi tugev ei ole, aga ilmselt arvati nii juba aastasadu enne Võšinskit.
Ma olen juba korduvalt vähem või rohkem otse välja öelnud, et kui me ei räägi sidesõnadest ja-ei, ui-ai, siis selguse mõttes oleks tarvis avada mõistete sisu. Kui tunnete, et tekst muutub laialivalguvaks või kirjuks, eks pange siis pikad esseed-tõestuskäigud-arvamused-mõtted usaldusväärsusest, kolmandatest allikatest, heatahtlikkusest, neutraalsusest lingina oma nimeruumi. Mõnedes riikides peetakse mõistlikuks, et vanemad valivad oma tütrele abikaasa, mõnedes riikides on mõistlik, et indiviid loobitakse üleastumise korral kividega surnuks. Maailm on võrratult värvirikkam, kui Boole'i null ja üks või yin-yangi must ja valge. Katsuge ennast arusaadavaks teha. Ärge piirduge oma seisukohtade tõestamisel kahe lausega. Ärge kartke viidata oma nimeruumi, kus te avate kombekalt ühe või teise sõna tähenduse. Eks. Palun. Kui te seda ei tee, siis ei saa loota, et teist aru saadakse, et teie seisukohti võetakse arvesse või antakse eeskirjadena kõigile täitmiseks. --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2013, kell 09:57 (EET).

Üks viiest põhimõttest Vikipeedia:Põhimõtted - neutraalsus.

MTY Wikimedia Eesti juhatuse liikme Oop lehelt vaatab kohe esikohal vastu Kasutaja:Oop/Kes koera saba kergitab. MTY Wikimedia Eesti juhatuse liikme kõrge prioriteediga tegevus on jälgimine, et miski, mis tuntud inimestele varju heidab, jumalapärast Vikipeediast ei kaoks. Kõik samade inimeste poolt tehtud positiivne ei ole veel siia jõudnud - no ei jätku kõige jaoks aega. 193.40.5.245 5. jaanuar 2013, kell 17:51 (EET)

Esiteks, Oop ei ole Wikimedia Eesti juhatuse liige, sest Oop on Vikipeedia kaastöölise kasutajanimi. Teiseks, Wikimedia Eesti ei tegele Vikipeedia sisu reguleerimisega. Ma tahan sellega öelda seda, et Oobi sõnavõttude jne kritiseerimine on iseenesest lubatud, aga ükskõik millise kasutajanime taga seisva füüsilise isiku muu elu väljaspool Vikipeediat ei ole aheldatud tema kasutajanime külge. Samuti palun tutvuda MTÜ eesmärgi ja tegevusega. Adeliine 5. jaanuar 2013, kell 18:27 (EET)
Kasutaja:Oop Sama Oop, mis ingliskeelses Wikis. Ja mitmel pool mujalgi. MTY Wikimedia Eesti juhatuse liige juunist 2011. Kasutaja:Oop Kasutajanime Oop taga seisva füüsilise isiku muust elust väljaspool Vikipeediat ei tea ma midagi. 193.40.5.245 5. jaanuar 2013, kell 18:42 (EET)
Nojah, see on seal kirjas, aga see ei tähenda, et Oop kaastööd tehes esindab MTÜ-d. Mis su jutu eesmärk lõpuks on? Mulle tundub, et trollimine. Adeliine 5. jaanuar 2013, kell 19:19 (EET)
193.40.5.245, esitasite nüüd ühe lehekülje, aga ma ei saa päris täpselt aru, mis seal halvustavat on. Kui mäletate, siis palusin problemaatilised kohad esile tõsta. --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2013, kell 09:57 (EET).
"kas entsüklopeedial /---/ sobib süveneda avalikkuses puhkenud skandaalidesse" - soovitan vaadata ingliskeelsest Vikipeediast artikleid en:Celebrity, en:Famous for being famous ja en:Socialite, sirvida kategooriaid Socialites ja Celebrity ning lugeda juhendit en:Wikipedia:Notability (people).
"tuleks /---/ üles otsida kõikide aegade meeste ja suurmeeste (vastavalt naiste ja väljapaistvate naiste) elu skandaalsed seigad" - toon ainult yhe näite enda erialalt. Nagu ingliskeelsest Vikipeediast võib näha, Isaac Newton: 1) lasi avaldada kuningliku astronoomi John Flamsteedi käsikirja piraatväljaandena (mille Flamsteed hiljem põletas); 2) lasi hukata valerahategija, kes teda pettuses süüdistas; 3) kirjutas ise valmis Kuningliku Seltsi "neutraalse" komitee otsuse (ja retsenseeris seda hiljem anonyymselt), mis pidi lahendama tema ja Leibnizi vaidluse. Varasemate aegade skandaalidega tutvumiseks võib sirvida elulooartikleid, millele on viidatud artiklites en:Rake (character) ja en:Hellfire Club. Pikemad loetelud on näiteks en:List of international political sex scandals, en:Category:Scandals by country, en:List of sporting scandals ja en:Category:Wikipedia categories named after scandals. (Me siin Eestis pyyame ka tasapisi sinnamaale jõuda, et olulised syndmused kaetud saaks, aga suurtes vikides on töö muidugi põhjalikum.)
Ausalt yteldes ei näe ma erilist mõtet vaidlemisel inimesega, kes ei vaevu endale isegi Vikipeedia toimimise algpõhimõtteid selgeks tegema, kuid raiskab enda ja teiste aega oma vandenõuteooriate arendamisele. Kas tõesti midagi paremat ei leidnud kui paranoiline argumentum ad hominem laadis "need seal telekas on kõik yks punt, vargad ja vereimejad"? --Oop (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 19:28 (EET)
Enne kui siin teisi trollimises hurjutate, oleks hea ka selgeks teha, mis see tegelt üldse on ja äkki taipate, et olete just siinsamas ise ka selle tegevusega tegelenud. Aga teemasse - proovige aru saada, et sellised tsitaadid sobivad võib-olla Vikitsitaatidesse, aga nad ei ole kohased entsüklopeedias. Muide, soovitan lisalugemiseks ette võtta veel ka lehed en:Wikipedia:Biographies of living persons ning en:Wikipedia:Conflict of interest. -- Ahsoous (arutelu) 7. jaanuar 2013, kell 19:54 (EET)
Millistest tsitaatidest üldse jutt käib? --kanakukk (arutelu) 11. jaanuar 2013, kell 09:57 (EET).
Ilmselt ei meeldi Ahsoousele, mida Lauri Luik ytelnud on. Sel puhul tuleks vist kyll pigem pöörduda kodanik Luige, mitte vikipedistide poole. Artiklites massiliste tsitaatide esitamist ei poolda minagi - pigem peaks seisukohti refereerima ning tsiteerima vaid selle käigus või juhul, kui tegu on eriti markantse ytelusega, mis ongi sel kujul levinud -, aga Luige artiklis need olulist ruumi ei võta. Pigem võiks seal rohkem tema arvamuslugusid refereerida (neid on vähe, aga mõni siiski). --Oop (arutelu) 11. jaanuar 2013, kell 10:32 (EET)

Tallinna tänavad[muuda lähteteksti]

Head uut kõigile!
Aga võib-olla siis ka asja juurde. Käisin juba aastaid tagasi välja idee, et kõik Tallinna tänavad võiks robotiga Vikipeediasse sisse kanda. Automaatse lisamise käigus saaksid teed endale sobiva linnaosa kategooria, nad oleksid kindlasti olemas Tallinna tänavate loendis, avalauses kirjeldatakse igal juhul ära nende halduslik kuuluvus linnaosadesse ja asumitesse ning igale tänavale lisatakse juurde koordinaadid, nagu need on kirjas Riiklikus kohanimeregistris (L-EST on mul teisendatud WGS-84 süsteemi). Kas kellegi on põhjendusi, miks seda ei peaks tegema? Kas tänavatele on olemas eraldi koordinaatide mall või sobib ka "eestiasula" või "coordinate"? Kas kellelgi on mingeid muid tähelepanekuid? --kanakukk (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 17:09 (EET).

On meil kõigist tänavatest ikka artiklit tarvis? Kuidas nendesse artiklitesse pärast sisu tekitada? Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 17:54 (EET)
Ma arvan, et tänavad on artikliväärilised. Artiklis saab rääkida tänava tekke- ja arenguloost, huviväärsetest objektidest jms.--WooteleF (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 23:06 (EET)
Ma olen nõus, et artikliväärilisi tänavaid leidub, aga kui pärast neile genereeritud artiklitele täiendavat sisu ei lisata, on nad üsna mõttetud artiklijupikesed. Kui tuleb ka sisu, siis minu poolest võiks alusmaterjali küll boti abil valmis teha. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 19:21 (EET)
Kas kõik Eesti tänavad on artikliväärilised? Ka kylades? Kui jah, siis nende põhiandmete põhjal saab artikleid tõepoolest masinaga teha. Aga sel juhul oleks mõistlik jõuda enne kokkuleppele tänavaartiklite nimede asjus. Praegu on põhiartikkel see, mis esimesena kirjutatakse - tavaliselt Tallinn või Tartu, harvem mõni muu. See ei ole mõistlik, tekitab alatasa segadust ja lisatööd linkimisel. Yks võimalus oleks leppida kokku, et kõik need artiklid on kujul "Tänavanimi (Asula)" - systeemsusest oleks palju abi. (Muide, tänav on pikergune, mitte punkt - millele meed koordinaadid viitavad? Algusele? See tuleks artiklist selgelt välja ytelda.) --Oop (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 14:31 (EET)
Kui Paldiski maantee ja Pärnu maantee kõrvale jätta, siis mulle tundub, et koordinaadid on paigutatud tänava keskele. Muidugi oleks tore, kui kaardil terve tänav värvuks teisiti, aga eks ole ka ühest punktist juba abi.
Ma ei tea, kuidas praegu asjad käivad, aga varemalt püüti teha nii, et samanimeliste tänavate puhul oleks üldlehekülg täpsustusleheküljeks. On muidugi mõned erandid, nagu Pikk tänav, mis küllap oma mahu ja otsitavuse ("lingid siia") poolest esile on tõstetud. --kanakukk (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 16:21 (EET).
Sellele olen ma igal juhul vastu, et lubada kõigi Eesti asulate tänavatest artikleid. Paljude asulate endagi artiklis on kõigest üks lause. Tekitada nende alla suur hulk ühelauselisi artikleid on tõsiseks tagasilöögiks Vikipeedia mainele ja lugejatele täiesti kasutu info. Suuremates linnades on tänavaartiklid igati mõistlikud, sest seda infot ei olegi kuskile mujale panna. Väikestes asulates (ja juba Eesti väikelinnad on üsna väikesed asulad) saab selle teabe väga kergesti asula enda artiklisse mahutada, kus see oleks meeldivaks lisanduseks. Eraldi artiklid ei anna seal aga absoluutselt midagi juurde ja ainult tekitavad mõttetut dubleerimist, raskusi ümbersuunamistega ning lugeja jaoks sisutuid artiklihakatisi. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 19:21 (EET)
Aga kas me saame sel juhul mingi enam-vähem selge piiri tõmmata? St, yksikuid erandeid võib ju olla (Benito Agirre tänav oma aastatepikkuse saagaga on minu arust artiklivääriline kyll), ent mingi tähelepanuväärsuse piiri peaks ju seada saama. Sellest oleks kasu ka uutel tulijatel, kes oma kodutänavat põlistada ihkavad, aga kui keegi botiga tahab asjatada, peaks piirid kindlasti paigas olema. Muidu on meil tuhandeid tänavaartikleid, mida keegi iial täiendada ei jaksa (isegi kyladest ei käi jõud yle). Alustuseks võiks pakkuda vastused kahele kysimusele: 1) kas absoluutselt igast Tallinna tänavast peaks artikkel olema? 2) Kui väike peab asula olema, et selle tänavatest poleks (yldjuhul) mõtet eraldi artikleid teha? --Oop (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 20:16 (EET)
Kas asula, kus tänav asub on ainus kriteerium? Mingi suvaline viimase 5 aasta jooksul loodud tänavajupp kuskil uusasumis pappmajade vahel on tähelepanuväärne, kuna on Tallinnas aga samasugune või siis vana ja mingite ajaloosündmustega seotud tänav kuskil väikelinnas pole?--Kyng (arutelu) 3. jaanuar 2013, kell 20:49 (EET)
Kindlasti ei saa välistada erandeid, aga toodud näide (Benito Agirre tänav) käib Mustvee linna kohta ning linnadest võiks juba rääkida, kui piisavalt suurtest asulatest. Iseasi küll, et minu meelest võiks Eestis linnaks nimetada max 30 asulat ja mitte 47 ning selle nimekirja tagumine ots on ikka väga tinglikult "piisava suurusega" :P
Ehk siis minu meelest oleks üsna leebe piirang see, kui tänavaartiklid lubada ainult asulatest, mis on linnad. Alati võib rohkem piirata, aga leebem piirang on kasutu (saja elanikuga aleviku artiklis on alati piisavalt ruumi, et sinna mõni lause tänavate kohta poetada). Väga tähelepanuväärsete tänavate puhul võib lubada erandi, aga paljut neid erandid ikka tuleks. Mõelge nüüd ise edasi, et mitu linki tasub säilitada nt siin.
Need uusasumite vahel olevad väiksed tänavajupid ongi need, mis mind vähe murelikus teevad, sest ma ei näe artiklil mõtet, kui asjast ei ole eriti midagi kirjutada. Seega võiks esitada ka mingi miinimumnõude artikli pikkusele, et keegi ei vorbiks artikleid, mille ainsaks sisuks on "x tänav on tänav y asulas".
Seega oleks ehk parem, kui bot tekitaks ühele alamlehele järjestikku neid põhjasid ja artikliks suunatakse sealt need, mille puhul on artikli loojal valmidust ka täiendavat infot juurde otsida ja asi üle kontrollida. Ivo (arutelu) 4. jaanuar 2013, kell 01:28 (EET)

Arvan, et artikleid peaksid tegema inimesed. Aja kokkuhoid, mille roboti kasutamine annaks, ei saa minu meelest kuigi märkimisväärne olla, sest sisu peaksid ikkagi inimesed kirjutama; "... on tänav Tallinnas ... linnaosas" on võrdlemisi kasutu sisu. Tähelepanuväärsuse ja pealkirja üle peaks otsustama igal konkreetsel juhul eraldi. Me ei saa juba ette teha mingeid paindumatuid reegleid, mis igas olukorras mõtlemist asendaksid. Kui ei ole midagi kirjutada, siis ei kirjutagi. Küll siis kustutame. --Epp 4. jaanuar 2013, kell 02:08 (EET)

Ma arvan sama, et artikleid peaks tegema inimesed. Meil siiski on piisavalt inimesi, et ei peaks hakkama meeleheitlikult robotitega ponnistama. Paindumatuid reegleid ei saa teha, aga mingi ühine arusaamine peaks olema. Näiteks kas või see, et absoluutselt iga tänav ei ole automaatselt artiklivääriline. Ja et linnatänavad on suurema väärilisusega kui külatänavad. Lõpuks oleneb ikkagi sellest, kui palju konkreetse tänava kohta on kirjutada. Pikkuse ja suuna ja ristumised saab igaüks kaardilt vaadata ja artiklisse panna, aga just tänava ajalugu on see, millele tuleks panustada ja mille kaudu artikliväärilisust hinnata. Linnatänavatel üldiselt on natuke rohkem ja täpsemat ajaloolist ballasti. Adeliine 4. jaanuar 2013, kell 05:46 (EET)
Praktika näitab, et selliseid sisutuid tänavaartikleid koostatakse hoolimata sellest, kas on midagi kirjutada või mitte ja usinalt lingitakse ka igasugu külatänavatele.
Kui bot kavalasti konstrueerida, siis võimaldab see ikkagi märkimisväärset ajalist kokkuhoidu.
Linna ja külatänavate erinevus, nagu mul eelnevalt mainitud sai, on ka selles, et linna artiklisse ei pruugi see info kuidagi ära mahtuda, aga väiksema asula artiklisse võib suurema probleemita kogu tänavaid puudutava info sisse kirjutada. Ivo (arutelu) 4. jaanuar 2013, kell 09:47 (EET)
Point selles ongi, et meie eesmärk ei ole teha absoluutselt kõigist tänavatest ühelauselisi artikleid. Kui see oleks meie eesmärk, siis loomulikult hoiaks bot aega kokku. Aga meie eesmärk on kirjutada tähelepanuväärseist tänavatest ja pikema sisuga artikleid. Kui praegu mõni teeb neid ühelauselisi, siis nojah, las teeb. Niimoodi tekib neid külatänavaid vähemalt aeglasemas tempos ja vajadusel on lihtsam kustutada. Adeliine 5. jaanuar 2013, kell 16:49 (EET)
Nõustun Epu ja Adeliinega. Ühelauselised artiklid on kasutud ja nende tekitamist peaks üldse vältima, mitte aga botiga soodustama. Viielauseline artikkel mistahes tänavast on aga juba suhteliselt informatiivne ja koos pildiga aitab iseloomustada linna.--WooteleF (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 18:12 (EET)
Kui kellegi jäi märkamata, siis minu point oli samuti see, et sisutuid ühelauselisi artikleid ei tohiks olla. Lisaks ka, et väiksemate asulate puhul ei tohiks tänavaartikleid isegi mitte ette näha (kuigi meil seni neile usinasti lingitakse), sest see info mahub väga hästi asula enda artiklisse. Kui keegi on valmis lisamaterjali juurde otsima, siis on aga botist kindlasti kasu. Ivo (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 18:17 (EET)
Kui sisu tuleb ikkagi kasutajatel lisada, siis milline on botist tulenev kasu? Ühe lause ja ühe kategooria kirjutamine? Seda ma ka ei mõista mida halba on linkimises väiksemate asulate tänavatele. Kui kellelgi on kirjutada, siis kirjutab, kui ei ole kirjutada, siis seisab link punasena. Super simple stuff.--WooteleF (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 01:47 (EET)
Kui bot õpetada ka koordinaate lisama jms tegema on kasu vägagi reaalne.
Kui keegi kirjutab väiksema asula tänavatest artiklid, siis saab ta ka ise need lingid lisatud. Võid ju öelda, et linke lisada on lihtne, aga neid mitte lisada on veel lihtsam (ja eriti, kui vajalik on pidev täpsustamine ning lingid kipuvad viima täpsustuslehekülgedele). Ning mingite külade ja alevike tänavatest ei ole meil sisutuid artikleid tarvis. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 02:30 (EET)
ei ole meil sisutuid artikleid tarvis - ma ju väitsingi, et artiklid peaks tekkima üksnes siis kui neisse on midagi kirjutada. Kui sisu pole kuskilt võtta, las seisavad lingid punasena, selles pole midagi halba. Ja koordinaatide lisamisel tuleks lisada ka selgitus, mida see punkt tähistab. See üleval paremal nurgas asuv mall ei ole hea. Mitmekilomeetrist tänavat pole mõistlik ühe punkti abil edasi anda. Boti vastu olen seetõttu, et tõenäoliselt hakkab see valmistama massiliselt sisutühje artikleid.--WooteleF (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 13:47 (EET)
Kõik väidavad siin sisuliselt sama asja. Mille üle vaidlus käib?
Kas ma ei toonud korduvalt välja, kuidas boti kasutada, kui kasutada, et ei tekiks sisutuid artikleid? Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 14:38 (EET)

Siinsete arvamistest ma saan aru, et vajadust kõiki Tallinna tänavaid hoogtöö korras sisse kanda ei ole tarvis. Ma ei ütle, et kellegi seisukohad on valed, aga minu arvates oleks teiste veenmiseks asjakohane tuua näiteid nendest tänavatest, mis tegelikult Vikipeedias olema ei peaks. Ma saan aru, et Pikk tänav on midagi ideaalsele lähedast, aga kas Pargi tänav (Tallinn) on OK? Nurme tänav (Tallinn)? Ravila tänav (Tallinn)? Millised karakteristikud (nt asukoht, koordinaadid, ristumised, pildid, tänava pikkus, tänava ajaloolised nimetused) peavad minimaalselt olemas olema, et ta teie jaoks kvalifitseeruks? WooteleF kirjutas, et viis lauset ja pilt. Mida teised arvavad?

Edasi. Küsiti, mis mõte on luua ühelauselisi artikleid. Jättes tänavad korraks kõrvale ja rääkides üldistatult, siis seisneb informaatika rakendamise idee selles, et inimene saaks tegeleda sellega, millega robot hakkama ei saaks. Ühes, kahes või kahekümnes artiklis tühise vea parandamise jaoks ei ole tõesti roboti programmeerimine mõistlik. Robot saaks küll selle primitiivse tööga hakkama, aga ei ole ju mõtet kulutada tervet päeva sellele, mille ise teeks ära poole tunniga. Kui on selge, et meil tulevad artiklid 1000-st üle maailma tuntud kirjanikust, siis minu arvates ei ole üldse paha mõte teha 1000 standardset artiklit, kus on kirjas ainult järgnev: "kodanik X (19xx–20xx) oli Y riigi päritolu kirjanik" + kategooriad (sünd, surm, kirjanik), intervikid ja defaultsort mall. Kusjuures, robot suudaks kõik need kirjanikud ka biograafiate loenditesse lisada. Vikipeedia lugeja ei saaks eesti keeles teada, millised olid ühe või teise kirjaniku eripärad, küll aga tema sünniaastad ning vajadusel liikuda edasi võõrkeelsesse Vikisse. Vikipeedia toimetajad ei peaks tegelema niisuguse rumala ja summa summarum aeganõudva asjaga, nagu sünniaastate kirjutamine või mingite defaultsort mallide lisamine.

Tallinnas on tänavaid kokku umbes 1500, praeguseks on puudu umbes 1200 (hetkel: 1166 on punased lingid + on tänavaid, mis räägivad nt samanimelisest Tartu tänavast). Minul isiklikult mingit hädatarvilikkust artiklite üldarvu suurendada ei ole. Kuigi olgu ka öeldud, et mind ei häiri see asjaolu, kas Vikipeedia serveris on 1000 artiklit kübertolmu kogumas või mitte (kui mind putukad, meditsiin, kunst, muusika ei huvita, siis ma neid artikleid ju ei loe – kuidas nad mind sel juhul segada võiksid?). Tulles aga nüüd tagasi konkreetse juhtumi juurde, siis ma lihtsalt pakkusin välja, et ehk saab osa rumalat tööd ära jätta. Võib-olla tõesti piirduda näiteks hoopis veebirakendusega, mis vajaliku teksti vajalikus vikistatud formaadis kaastöölistele genereerib? Kas on tarvidust sellise rakenduse järele? Aitäh juba ette kõikidele kaasamõtlejatele! --kanakukk (arutelu) 9. jaanuar 2013, kell 10:35 (EET).

Veoautokabiinitüübid eesti keeles[muuda lähteteksti]

???

Tere. Mis on "pikkvöörine" ja "lühevöörine" veoautod eesti keeles? Saksa keeles pikkvöörine on Langhauber ja lühevöörine Frontlenker: de:Frontlenker. Ma vajan seda infot sellele artiklile: Kasutaja:Gwafton/Sisu KB-112. Tänan ette. --Gwafton (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 00:53 (EET)


Reklaamibannerid artikli lõpus[muuda lähteteksti]

Juba teist päeva näen ma artiklite all aegajalt reklaami. Natuke aega tagasi viis banner XXX lehele. Banner ei ilmu pidevalt. Kas olete tähele pannud? --Tiuks (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 17:29 (EET)

Vikipeedia on üleval tänu annetustele. Kui näed reklaami, siis järelikult on sinu arvutis viirused. Loe täpsemalt SIIT. Arvuti peaksid mittevajalikust puhtaks saama arvutikaitse.ee veebist leitavate vahenditega (nt ESET online scanner on minu arvates üsna OK). --kanakukk (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 17:48 (EET).
Selles arvutis pole ühtegi viirust, sest siia ei ole lastel asja. Arvutit kasutatakse ainult internetis käimiseks ja mitte midagi pole tõmmatud. Reklaami nägin ka teises arvutis, kus on Elioni Arvutikaitse peal. --Tiuks (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 18:21 (EET)
Laste ligipääsu puudumine arvutile ei ole nüüd küll mingi garantii viiruste ja muu pahavara puudumise kohta. Samuti ei pea pahavaraga nakatumiseks alati midagi alla tõmbama. On väike võimalus, et reklaame näitab internetiteenuse pakkuja - see on variant, kui on kasutatud avalikku võrku kuskil. Ma siiski pakun, et mingisugune pahavara on tõenäolisem.--Kyng (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 19:05 (EET)
Selles arvutis kasutatakse Avastit ja see ei ole lõuanud, et leiti midagi. Elion ei hakka ju ometi vikipeedia lehele reklaamibannerit lisama. Banner ei tule kogu aeg. Nüüd enam jälle ei ole aga kuna ma olen juba teist päeva näinud, siis arvasin, et wiki tarkvarasse on keegi sisse saanud. --Tiuks (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 19:17 (EET)
Oleneb ka sellest, millist brauserit kasutada (st, kui turvaline see on); näiteks mitmetes Viki-artiklites on välislingid, mida üks brauser ei ava ja kui tõesti tahan seda (potentsiaalselt) ohtlikku lehte vaadata, siis pean brauserit vahetama, omal riisikol muidugi... --Pietadè (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 19:33 (EET)
Brauseriks kasutan Google Chrome. See peaks olema turvaline. Ilma tarkvara anomaaliata sellist nalja ei saa tekkida. --Tiuks (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 19:56 (EET)
Wikipedia warns users about malware injecting ads into its pages. Konkreetselt juttu Chromes tegutsevast pahalasest.--Kyng (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 20:35 (EET)
Tänan info eest. Tühjendasin sirvimise andmed ka igaksjuhuks. --Tiuks (arutelu) 13. jaanuar 2013, kell 20:46 (EET)

Wikimedia serverite-teenuste kolimine 22.–24. jaanuar 2013[muuda lähteteksti]

Teavitus on ka siin: Vikipeedia_arutelu:Saatkond#Wikimedia_sites_to_move_to_primary_data_center_in_Ashburn.2C_Virginia._Read-only_mode_expected. Wikimedia kolib, seega on oodata häireid teenuste kasutamisel 22., 23, 24, jaanuaril 2013 iga õhtu kella 17-st kuni 01-ni UTC järgi, seega Eesti aja järgi kella 19-st kuni kella 03-ni öösel. Hetkel arvatakse, et artikleid saab ainult lugeda. suwa 20. jaanuar 2013, kell 13:29 (EET)

Inimeste arvu asemel Skype'i number[muuda lähteteksti]

Artiklis Egiptus on lause 2011. aasta juuli seisuga elas Egiptuses 82 079 636 inimest, kus number on Skype'i helistamise võimalusega. --Tiuks (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 16:42 (EET)

Skype arvas, et tegu on telefoninumbriga. Skype -> Seaded -> Veel -> Seo Skype Callto:// linkidega veebis linnuke eest võtta või lihtsalt arvestada, et mõnikord Skype eksib. Valju (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 17:05 (EET)
Selge. Arvestan, et minu Skype pakub ise kõiki numbreid helistamiseks.--Tiuks (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 17:11 (EET)
Kui see muidugi tüütuks hakkab muutuma, siis äkki on lihtsam ikkagi skype'i plug-in uninstallida~-- Ahsoous (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:42 (EET)

Mõttekriipsud[muuda lähteteksti]

Palun kasutage mõttekriipse. --Epp 20. jaanuar 2013, kell 20:53 (EET)

natuke lõbusat kahh, leidsin järjekordelt üht ~65 aastast õpikut lapates, et —, või isegi pikemat kriipsu kasutati mõttekriipsuna Emblem-cool.svg suwa 21. jaanuar 2013, kell 21:55 (EET)

vandal[muuda lähteteksti]

First. I'm sorry if I write on the wrong place. Please move this to the correct place. The Swedish Wikipedia was warned some day ago for user:68.3.67.81. That ip is banned on enwp because it creats a lot of stubbs (small articles) that are mixed between fake and correct. I checked the svwp and found out that it writes a lot of articles like "Rosearik Rikki Simons (sündinud 8. septembril 1970) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomiksikunstnik." (linking to imdb. and all are komedyen.) Roserik exists, as seen on enwp, but take a closer look. He is not a comedian. The ip is now banned on svwp and we are checking its contributions. Best regards. Adville (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 10:16 (EET)

Ma ei nimetaks seda tegelast just otse vandaaliks, aga entusiast on ta kyll. Kõik tema tehtud artiklid tuleks yle vaadata, sest kategooriad ja määratlused on kohati ysna suvalised ning Eestis ei mõisteta kõiki sõnu nii nagu USA-s. Näiteks yks "näitleja" tootis yksnes reklaame. --Oop (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 10:44 (EET)

Palun blokeerida kasutaja[muuda lähteteksti]

Palun blokeerige kasutaja 90.191.181.189. Juba teist korda sodib sümfooniaorkesti artiklit. --Tiuks (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 18:10 (EET)

Ahsoous blokeeris--Bioneer1 (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 19:24 (EET)
Palun blokeerida [2]. --Tiuks (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 17:01 (EET)
Palun blokeerida 194.36.162.114. Pidevalt kustutab lehti. --Tiuks (arutelu) 2. märts 2013, kell 20:25 (EET)

vaja plokkida ‎194.126.98.122[muuda lähteteksti]

15. veebruar 2013, kell 12:02 kuni 12:06 kasutajalt 194.126.98.122 vandalism kirjutises Eesti suwa 15. veebruar 2013, kell 12:11 (EET)

Kasutaja:Epp blokeeris--Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 12:50 (EET)