Arutelu:Madagaskar

loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard

Elevant küll liik ei ole, ninasarvik ka mitte. Andres 14. mai 2006, kell 19.52 (UTC)

Siin on samastatud Madagaskarit Madagaskari saarega. Tegelikult on ka teisi saari. Andres 27. juuni 2007, kell 03:35 (UTC)

Kuidas saab saarte nimesid kontrollida. Kas see Nosy või Nosi on eesti keeles nime osa? Andres 15. märts 2008, kell 09:07 (UTC)

Nosy on malagassi keeles 'saar'. See ei ole nime osa. --Metsavend 25. mai 2008, kell 14:31 (UTC)

Kust on nime etümoloogia võetud? Andres 25. mai 2008, kell 13:45 (UTC)

Mis on etümoloogia?--Animagi 25. mai 2008, kell 13:46 (UTC)

See punaste kaljude fakt on võetud Vikerraadio "Kuula rändajat" saatest. Kuidas peaks lisama viite?--Animagi 25. mai 2008, kell 13:57 (UTC)

Tõstan selle väite seniks siia, kuni lisatakse viide autoriteetsele allikale. Vihejks niipalju, et "Kuula rändajat" ei ole autoriteetne allikas. --Metsavend 25. mai 2008, kell 14:24 (UTC)

Miks ei ole siis?--Animagi 25. mai 2008, kell 14:40 (UTC)

Ma arvan, et seal saates ei rääkinud keeleteadlane, vaid mõni rännumees, kes edastas kuulujuttu. Viidata tuleb teaduslikule allikale. --Metsavend 25. mai 2008, kell 16:22 (UTC)

Kooli toponüümilises sõnastikus (E.M.Pospelov. Školnõj toponimitšeskij slovar. Moskva, Prosveštšenije, 1988) on kirjutatud, et saare nimi kujul Madejgaskar oli juba 13.saj. Marco Polo reisijuttudes ja võib olla ta pärineb elanikute nimest - malagassid.

Lehel "O stranah" on kirjutatud, et malagassi keeles saare nimi kõneleb nagu "Madagasikara", mis proto-malai keeles tähendab "Maa lõpp", "maailma serv", sest saar asub väga kaugelt Kagu-Aasiast, kust on pärit Madagaskari elanikute eellased. Geonarva 25. mai 2008, kell 18:08 (UTC)

Nimi

Malagassi keeles tähendab Madagasikara 'Punane maa'. Nimetus tuleb sellest, et Madagaskari hõredalt asustatud keskosas paljandub palju punaseid kaljusid.^[viide?]

Postimehe eilses artiklis räägiti, et ülemkohus tunnistas Andry Rajoelina Madagaskari presidendi kohusetäitjaks, ja ta jääbki kohusetäitjaks; ta on presidendi ameti jaoks liiga noor (rääkimata sellest, et ta pole valitud). Ma ei ole saanud seda mujalt kontrollida, kuid igatahes ei öelda kuskil, et ta on Madagaskari Vabariigi president. Ta on küll président de la Haute Autorité de transition de la République de Madagascar. Andres 19. märts 2009, kell 05:50 (UTC)

Jah, ma jätsingi selle muutmise pooleli ja hakkasin uurima, kuidas teda nimetama peaks. Panen siis tagasi, et kohusetäitja. --Epp 19. märts 2009, kell 05:54 (UTC)

Peaministri asjus jääb asi segaseks. Presidendi kohusetäitjal peaks ju olema õigus peaministrit nimetada. Andres 19. märts 2009, kell 11:55 (UTC)

Segane jah. Mõtlesin, et ootaks ja vaataks, mis uudiseid tulema hakkab. BBC-st sain nii aru, et Rajoelina astub alles laupäeval pidulikult ametisse; eks siis näeb, kuidas kedagi nimetama hakatakse. --Epp 19. märts 2009, kell 17:43 (UTC)

Kas selles riigimallis saab kuidagi lipule raami ümber teha? --Epp 1. aprill 2009, kell 00:13 (UTC)

Looduse osa alguses samastatakse riiki ja saart.

Galerii on ilmaaegu asetatud artikli keskele. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 06:50 (EET)[vasta]

Nimest saab täpsemalt kirjutada artiklis Henry Every. --Epp 9. märts 2013, kell 15:17 (EET)[vasta]

keelte Paabel

"Inglise misjonärid tõlkisid Piibli inglise keelde" - nähtavasti see siiski nii ei olnud. --Ehitaja (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 13:24 (EET)[vasta]

Nojah, see pidi olema malagassi keel, muud kohalikku keelt seal pole. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 18:11 (EET)[vasta]

Minu meelest "pindala järgi" on palju halvem halvem kui "pindalalt" ja "asub" on saare kohta halvem kui "asetseb". --Andres (arutelu) 30. aprill 2024, kell 19:11 (EEST)[vasta]

Meil ole konsensust, et kõik aastaarvud ja kuupäevad peavad olema ilma lingita. --Andres (arutelu) 21. juuni 2024, kell 21:37 (EEST)[vasta]

Minu vastus selle kohta on üldises arutelus. Mulle tundub, et ligilähendane konsensus on selle kohta, et üldjuhul pole kuupäevi tarvis linkida. Ma ütleks, et konsensust pole selles, millistel puhkudel kuupäevi linkida, juhul kui seda teha. Pikne 22. juuni 2024, kell 16:07 (EEST)[vasta]

No ma ei tea, sünni- ja surmakuupäevad on meil alati lingitud olnud. Ma arvan, et oluliste sündmuste toimumise kuupäevad peaksid olema lingitud. Iseasi muidugi, et pole selge, kuidas vahet teha oluliste ja mitteoluliste sündmuste puhul. Ma olen nõus, et kuupäevaartiklites on ebaselge, mis kriteeriumi järgi sündmused on valitud. Seda peakski arutama. Millegipärast teised ei ole aruteluga liitunud. Aga meie kahekesi ei saa seda otsustada. Ka näiteks Taivo peaks arutelus osalema. See on ju asi, millega tuleb enam-vähem kõigil kirjutajatel kokku puutuda. Andres (arutelu) 22. juuni 2024, kell 16:32 (EEST)[vasta]

Jah, isikuartiklite avalaused on erand, neis on küll kuupäevad millegipärast enamvähem alati lingitud. Neist ma üldjuhul pole kuupäevade linke eemaldanud. Aga minu meelest pole ka seal head põhjust linkimiseks. Kunagi sa väitsid, et lingi järgi saab seal aru, et tegu on uue kalendri kuupäevaga, aga lugeja vaevalt selle peale oskab tulla. Kuupäevaartiklite sisu üle võib arutada, aga mulle tundub, et see ei puutu üldse kuupäevade linkimisse. Pikne 22. juuni 2024, kell 16:53 (EEST)[vasta]

Ma olen nõus, et lugeja ei pruugi aru saada, et tegu on uue kalendri kuupäevaga. Ja see ei puuduta ainult sünni- ja surmakuupäevi, vaid kuupäevi üldse. Ma olen mõelnud ikka seda, et vana kalendri kuupäevi ei peaks linkima, mitte seda, et lingist peaks piisama, et aru saada, et tegu on uue kalendri kuupäevaga. Ikka tuleb ära tuua mõlema kalendri järgi, alles siis on asi ühemõtteline.

Minu meelest on otsene seos kuupäevaartikliga. Huvi kuupäevaartikli vastu ju sellest tulebki, et inimesi huvitavad konkreetsel kuupäeval toimunud sündmused, kuid ikkagi mitte ükskõik millised, vaid mälestusväärsed. Ja sellepärast on minu meelest mõtet ka mälestusväärsete sündmuste juurest kuupäevaartiklisse linkida.

Teine seos on kuuartiklitega, kus on kindlatel kuupäevadel toimunud sündmused madalama lävega. Seal ei ole rõhk mitte kuupäeval kui sellised, vaid sellel, missugused sündmusid toimusid ühel ja samal päeval. Ka see on minu meelest legitiimne huvi. Ma arvan, et kuuartiklite peatükid peaksid olema ka kuupäevaartiklitelt tagasi lingitud. --Andres (arutelu) 22. juuni 2024, kell 18:07 (EEST)[vasta]

Seost kuupäevaartiklite sisuga üldjuhul ei ole või seos on puhtjuhuslik. Reeglina on nii, et kui tekstis kasutatakse nime või terminit, siis lingil klõpsates saan teada, millega täpsemalt on tegu ja nii saan ka paremini aru, millest räägib artikkel, kus link esineb. Lingid kuupäeva- ja aastaartiklitesse on põhimõtteliselt teistsugused. Neid linke eeldatavasti ei ole tarvis selleks, et saada teada, mida kuupäev või aastaarv tähendavad, sest see on üldteada, ning muu sisu neis artiklites ei ole seotud. Seega, kui kuupäevalinkidel on mingi otstarve, siis on see tekstisiseste linkide tavapärasest otstarbest täiesti teistsugune ja see ei ole ootuspärane.

Sarnaste ajade või juhuslikult samale kuupäevale sattunud sündmuste vastu võib huvi tunda küll, aga miks see huvi peaks tekkima parasjagu mingi muu asja kohta lugedes? Teksti sees on sellistele kõrvalistele või juhuslikele seostele vihjamisi osutamine minu meelest eeskätt müra. Kategooriad, "Vaata ka" jmt navigeerimisvõimalused on ära toodud artikli lõpus, need ei olegi artikli sisuosas mingi konkreetse tekstikohaga seotud. Kuupäevaartiklid on iseenesest leitavad ka siis, kui neile ei lingita seal, kus see parasjagu asjakohane pole.

Ütled isegi, et on ebaselge, mille järgi kuupäevaartiklisse sündmusi valida. Isegi kui lepime isekeskis mingis kriteeriumis kokku, siis lugeja seda ju ei tea ning tema jaoks on ikkagi suvaline, miks mõni kuupäev oleks lingitud ja mõni mitte. Peale selle, isegi kui peaks leiduma mingi lihtne kriteerium, siis selle järgi oleks ikkagi väga keeruline kui mitte võimatu kõigis artiklites linke hallata ning lisaks oleks üsna ähmane, kas sellisest süsteemist on mingit kasu. Pikne 22. juuni 2024, kell 20:35 (EEST)[vasta]

No need juhtumid, kus tekst ei ole arusaadav, kui ei lingi, on ikkagi suhteliselt. Enamik linke on selliseid, millele ei pea tingimata linkima, et tekstist aru saada. Näiteks kui mainitakse mingit kohta, siis on arusaadav, et tegu on kohaga. Mõnikord on tarvis sisu mõistmiseks teada, kus see koht on, enamasti mitte. Kui ma nüüd klõpsan koha artiklisse, siis on seal palju fakte, mis ei puutu üldse sellesse asjasse, mille kohta ma enne lugesin. Sama lugu on haiguse puhul. Ma saan aru, et tegu on haigusega, ja enamasti mulle sellest piisabki. Aga mõnikord ma tahan asja kohta rohkem teada. Aastaarvude puhul on see eriti mõistetav, kui ma tahan meelde tuletada konteksti: mis veel sel ajal maailmas toimus. Kuupäevade puhul on seos kaudsem, kuigi ikka veel olemas. Asi oleneb ka minu teadmiste tasemest. Mida vähem ma tean, seda rohkem on mul asjast arusaamiseks tarvis linke klõpsata. See ei ole niimoodi must-valge, et lingitakse ainult siis, kui muidu ei saa aru. Arusaam sellest, mida on mõtet linkida, on eri inimestel erinev. Siis on arusaadav, et lingitakse pigem rohkem kui vähem.

Minu meelest ei ole lugejal tarvis teada artiklite kirjutamise põhimõtteid ja reegleid. Teda huvitab, et ta saaks otsitava kergesti kätte. Selleks et lingid ei oleks koormavad, soovitan teha vaikeseadeks, et lingid ei ole alla joonitud.

Ma ei saa aru, mis mõttes kokkulepitud kriteeriumi kasu oleks ähmane ja mis mõttes on keeruline linke hallata. Jah, kriteerium ise ei taga selle järgimist, nii nagu ka keelereeglid ei taga nende järgimist, aga kriteerium oleks toimetajatele orientiiriks. Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 08:08 (EEST)[vasta]

Vastasin üldises arutelus. Pikne 26. juuni 2024, kell 22:44 (EEST)[vasta]