Jäneda mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal
Härrastemaja lõunakülg

Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Praegu jääb kunagise mõisa hoone Lääne-Viru maakonda Tapa valda.

Härrastemaja idakülg 2013. aastal

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed kirjalikud teated Jänedast on 1353. aastast, mil Tallinna piiskop omandas Liivimaa ordu käest sealsed maavaldused. Esimest korda on mõisat mainitud 1510. aastal. Mõis on mitu korda omanikku vahetanud: see on olnud seotud Taubede, Fersenite, Maydellide, Baggehufwudtide, Löwensternide jt aadliperekondadega. Mõis on kuulunud paljudele baltisaksa suguvõsadele, kellest viimased olid von Benckendorffid. Nende ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned.

Kultuurilukku on läinud Jäneda viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt, mis on heaks materjaliks olnud nii kirjanikele kui ka filmitegijatele. 1934. aasta suvel viibis Jänedal kirjanik H. G. Wells, kus ta lõpetas oma memuaaride kolmanda köite.

1921. aastal toodi Tallinnast Jänedale Eesti vanim põllumajanduslik keskeriõppeasutus – Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kogu Jäneda areng 20. sajandil on seotud põllumeeste kooliga. Seal on õppinud ja õpetanud paljud tuntud inimesed, näiteks kirjanikud Sophia Vardi, Veera Saar, ühiskonnategelased Jaan Raamot, Tõnis Kint, Kaarel Liidak, August Miljan, Harald Männik, Arnold Rüütel jpt.

82 tegutsemisaasta jooksul on kool ette valmistanud 2308 agronoomi (1918–2000), 51 piiritusemeistrit (1933–1943) ja 298 maastikukujundajat (1981–1999). Kool lõpetas tegevuse 2000. aastal. Tänapäeval töötab endises koolihoones Maamajanduse Infokeskus, seal asub ka maaettevõtjaile tuntud projekteerimisfirma Agorek OÜ ning Jäneda Raamatupidamise ja Nõuandebüroo, samuti MTÜ Abiks Põllumehele, mis on ainus taasiseseisvumise algusest peale järjepidevalt tegutsenud põllumajanduslik nõuandeteenistus Eestis.

Asula, mõisa ja kooli ajaloost saab põhjaliku ülevaate Jäneda muuseumis. Lossi tornis asub muusika-tähetorn, mis on helilooja Urmas Sisaski töö- ja kontserdiruum ning astronoomiliste vaatluste läbiviimise koht.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisasüdant hakati välja ehitama suuremas osas 19. sajandi lõpul. Enamik kõrvalhooneid on ehitatud maakivist. Viimasena ehitati 1915. aastal esinduslik lossilaadne härrastemaja, kümmekond aastat varem maha põlenud historitsistliku puithoone asemele. 1970. aastatel lisati sellele mahukas juurdeehitis.

Peahoone tagant voolab läbi Jänijõgi, mis on mõisa kohal paisutatud. Mõisa kohal suubub Jänijõkke paremalt väike Allikoja, mis mõisapargis on paisutatud paistiigiks, mida näeb Jänedal Piibe maantee ääres. Jäneda mõisakompleksis tegutsevad ka konverentsikeskus ja külalistemaja ning söögikohana Musta Täku tall.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]