11. septembri terrorirünnakud

Allikas: Vikipeedia
11. septembri terrorirünnakud
WTC smoking on 9-11.jpeg
Kaksiktornid põlemas, umbes 10 minutit pärast teist kokkupõrget
Asukoht New York City, Arlingtoni maakond ja koht Shanksville'i lähedal
Kuupäev Teisipäev, 11. september 2001
Rünnaku tüüp Lennuki kaaperdamine, massimõrv, enesetapurünnak, terrorism
Hukkunuid 2996 (kaasa arvatud 19 kaaperdajat)
Vigastatuid Rohkem kui 6000

11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al-Qā‘idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril.

Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Qā‘idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlines'i lend 11 ja American Airlines'i lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile. Kolmas lennuk, American Airlines'i lend 77, rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu. Neljas lennuk, American Airlines'i lend 93, oma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada. Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest (k.a kaaperdajad) ja need tekitasid üle 10 miljardi USA dollari varalist kahju.

Pärast rünnakuid langes kahtlus kiirelt Al-Qaedale ja USA ründas terrorismivastase sõja raames Afganistani, et kukutada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Samuti kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT Act. Al-Qaeda juht, Osama bin Laden, võttis rünnakute korraldamise omaks 2004. aastal. bin Laden suutis tabamist vältida peaaegu kümme aastat, enne kui USA sõjaväe eriüksuslased ta 2011. aastal Pakistanis tapsid. Rünnakute korraldamisele kaasa aitamises on kahtlustatud ka Saudi-Araabiat, kuid riik on seda alati eitanud ja sellele viitavaid tõendeid ei leidnud ka USA 11. septembri uurimiskomisjon.

Rünnakud avaldasid mõju ka maailma majandusele, sest Wall Street oli suletud kuni 17. septembrini. USA ja Kanada sulgesid pärast rünnakuid ka oma õhuruumi ja ükski tsiviillennuk ei tohtinud startida ja juba õhus olevad pidid võimalikult kiiresti maanduma. USA-sse teel olnud lennud suunati Mehhikosse ja Kanadasse. Õhuruum taasavati 13. septembril. Erandina võisid õhuruumi kasutada sõjaväe ja politsei lennumasinad ja päästekopterid.

Maailma Kaubanduskeskuse rusud koristati ära 2002. aasta maiks ja Pentagon parandati ära aastaga. 2006. aastal alustati New Yorgis uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitustöid, ning 2014. aastal avati kompleksi peahoone One World Trade Center. Rünnakutes hukkunute mälestamiseks on ehitatud mitmeid memoriaale. New Yorgis asub kaksiktornide asukohas muuseum ja memoriaalid on avatud ka Pentagoni juures ja Pennsylvanias Shanksville'i lähedasel põllul, kuhu kukkus American Airlines'i lend 93.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Motiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Osama bin Laden oli juba enne rünnakuid kuulutanud USA vastu püha sõja, ning kutsus 1998. aastal mosleme üles ameeriklasi tapma. 2002. aasta novembris ilmunud kirjas "kiri Ameerikale", nimetas bin Laden rünnakute motiivideks muuhulgas:

  • Ameerika Ühendriigid toetuse Iisraelile
  • USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Somaalias
  • USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Tšetšeenias
  • Ameerika Ühendriikide väed viibivad Saudi-Araabias
  • Ühendriigid ei takista India repressioone Kašmiiri moslemite vastu
  • Läänemeelsed valitsused Lähis-Idas, ei esinda moslemite huve

Rünnakud[muuda | muuda lähteteksti]

Kaaperdatud lennukite teekonnad 11. septembril 2001.
Vaade WTC kompleksi suunas pärast Põhjatorni varingut.
Parameedikud Pentagonis vigastada saanut kiirabiautosse tõstmas.

11. septembri hommikul kaaperdasid 19 terroristi neli reisilennukit, millest kolm olid teel Los Angelesse ja üks San Franciscosse. Lennukid startisid erinevatelt lennuväljadelt ning terroristid valisid teadlikult pikamaalennud, sest neid teenindavates suurtes lennukites oli palju kütust.

Neli kaaperdatud lendu olid:

  • American Airlines'i lend 11 - Lendu teenindas Boeing 767 ja see startis kell 7:59 Logani lennujaamast. Lennukis viibisid 76 reisijat, 11 meeskonnaliiget ja viis kaaperdajat. Pärast lennuki ülevõtmist, rammiti sellega kell 8:46 Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni.
  • American Airlines'i lend 175 - Lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:14, samuti Logani lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 9 meeskonnaliiget, 51 reisijat ja viis kaaperdajat. Pärast lennuki ülevõtmist, rammiti sellega kell 9:03 Maailma Kaubanduskeskuse Lõunatorni.
  • American Airlines'i lend 77 - Lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:20 Washingtoni Dulles'i rahvusvahelisest lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 6 meeskonnaliiget, 53 reisijat ja neli kaaperdajat. Kaaperdajad rammisid sellega kell 9:37 Pentagoni.
  • American Airlines'i lend 93 - Lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:42 Newark'i rahvusvahelisest lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 7 meeskonnaliiget, 33 reisijat ja neli kaaperdajat. See oli ainus lennuk mis ei jõudnud sihtmärgini, sest reisijad üritasid lennukit tagasi vallutada ja selle vältimiseks, kukutasid kaaperdajad lennuki kell 10:03 Pennsylvanias Shanksville'i lähedasele põllule.

Meedia hakkas rünnakuid ja selle järelmit kajastama kohe pärast seda, kui lend 11 WTC Põhjatorni rammis.

Sündmuste kulg[muuda | muuda lähteteksti]

Kell 8:46 rammis American Airlines'i lend 11 Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni põhjapoolset külge ja 17 minutit hiljem, rammis lend 175 Lõunatorni lõunapoolset külge. Kell 9:37 rammis lend 77 Pentagoni ja 10:03 kukkus lend 93 alla, kui reisijad ja elusolevad meeskonnaliikmed üritasid seda tagasi vallutada.

Mõned lennukite pardal olnud inimesed jõudsid enne surma helistada oma lähedastele ja anda edasi tähtsat infot. Uurijad said reisjate antud info abil teada, et kaaperdajaid oli kõigi lendude pardal mitu ja nad said stjuardessidest jagu gaasi kasutades. Lisaks saadi teada, et piloodid tapeti ilmselt kaaperdamise ajal ja mitmeid stjuardesse ning vähemalt ühte reisijat oli kaaperdamiste ajal pussitatud. Stjuardess lennult 11, reisija lennult 175 ja reisija lennult 93 teatasid ka, et kaaperdajatel on pommid, kuid vähemalt üks reisija kahtles nende ehtsuses. FBI lõhkeainejälgi ei leidnud ja seetõttu järeldas 11. septembri uurimiskomisjon, et pommid olid ilmselt võltsid.

Kell 9:59 varises kokku Lõunatorn, olles põlenud 56 minutit. Kell 10:28 kukkus kokku ka Põhjatorn, olles selleks ajaks põlenud 102 minutit. Põhjatorni varingus sai kahjustada ka 7 WTC hoone, mis varises kokku 17:21. Osaline varing toimus ka Pentagoni lääneküljel.

Kell 9:42 teatas FAA USA õhuruumi sulgemisest. Kõik tsiviillennud said stardikeelu ja juba õhus olevad lennukid pidid kohe maanduma. Rahvusvahelised lennud kutsuti tagasi, suunati Kanadasse ja Mehhikosse või kästi neil ringi pöörata. Lende ei toimunud kolm päeva. Rünnakud põhjustasid segadust ja valeinfo levikut. Ühe uudise kohaselt plahvatas USA välisministeeriumi peakorteri juures autopomm ja lennujuhid pidasid ühte lennukit kaaperdatuks, mis tegelikult ei olnud ülevõetud.

Hukkunud[muuda | muuda lähteteksti]

Hukkunud (v.a kaaperdajad)
New York City WTC 2606[1][2]
American 11 87[3]
United 175 60[4]
Arlington Pentagon 125[5]
American 77 59[6]
Shanksville United 93 40[7]
Kokku 2977
Vaade 1, 6 ja 7 WTC varemetele.

Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 said surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist [8]. 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak.

New Yorgis viibisid rohkem kui 90% hukkunutest kohas, kus lennuk torne rammisid või sellest kõrgemal. Põhjatornis jäid lõksu 1355 inimest, kes hukkusid torni varingus või mõnel muul põhjusel. Lõksu jäänud inimeste evakueerimine oli võimatu, sest politsei helikopterid ei saanud katusele maanduda[9][10] ja majja sööstnud lennuk oli hävitanud liftid ning muutnud trepikojad läbimatuks. Torni varingus hukkusid ka 107 inimest, kes viibisid torni tabamuskohast allpool.

Lõunatornis oli A trepikoda läbitav ja selle kaudu evakueerusid 14 inimest, kes viibisid maja tabamuspiirkonnas, ja 4 tabamuskohast ülevalpool viibinut. Hädaabiteenistuste dispetšerid olid kõnedega ülekoormatud ja infopuuduses, mistõttu keelati tabamuskohast kõrgemal viibinud inimestel omapäi evakueeruda.[11] Lõunatornis hukkus 630 inimest. Lõunatorni hukkunute arv oli märkimisväärselt väiksem, sest paljud hakkasid evakueeruma pärast seda, kui lennuk Põhjatorni rammis.

Tornidest kukkusid või hüppasid surnuks vähemalt 200 inimest, kes maandusid ümbritsevate hoonete katustel või maja esistele tänavatele. Paljud inimesed hukkusid ka seetõttu, et läksid trepist alla mineku asemel üles, lootes jõuda katusele ja saada helikopteriga päästetud. Helikopterid katustele ei maandunud ja katusele viivad uksed olid lukus.

Kaksiktornide varingutes hukkus peale tsiviilisikute ka 411 hädaabitöötajat. New Yorgi päästeteenistus (FDNY) kaotas 343 päästjat, kaplani ja kaks parameedikut. New Yorgi politsei (NYPD) kaotas 23 politseinikku ja Port Authority politseijaoskond kaotas 37 politseinikku. Lisaks hukkus kaheksa erafirmades töötanud parameedikut.

Kahjud[muuda | muuda lähteteksti]

Päästetöötajad Pentagoni juures.

New Yorgis said lisaks kaksiktornidele kahjustada või hävisid ka mitmed teised hooned. Põhjatorn, Lõunatorn, Marriot'i hotell (3 WTC) ja 7 WTC hävisid täielikult. 6 WTC, 4 WTC, 5 WTC ja jalakäijatesillad said rängalt kannatada. Deutsche Bank Building Liberty tänaval sai osaliselt kannatada ja see lammutati 2007. aastal. Maailma Kaubanduskeskuse ümbruses asunud hooned said samuti kannatada, kuid paljud on taastatud.

Põhjatorni tipus asunud sideantenni kasutasid ka mitmed tele- ja raadiojaamad, ning antenn hävis koos Põhjatorniga. Jaamad suutsid kiirelt leida teised antennid ja eetrisse naasta.

Pentagon sai lennukitabamusest rängalt kannatada ja hoones toimus osaline varing. Lennuk rammis enne hooneni jõudmist tänavavalgustus poste ka parem mootor tabas generaatorit, enne kui lennuk hoonesse lendas. Lennuki tükke leiti hiljem Pentagoni viiest ringist kolmes.

Päästetööd[muuda | muuda lähteteksti]

New Yorgi päästja vaatamas kaksiktorni rusude poole.

New Yorgi päästeteenistus (FDNY) saatis Maailma Kaubanduskeskuse juurde 200 üksust (pooled linna üksused) ja neile lisandusid paljud päästjad ja parameedikud, kes tulid oma vabal päeval töökaaslastele appi. New Yorgi politsei (NYPD) saatis sündmuskohale sajad politseinikud ja oma lennusalga. Oma politseinikud saatis Maailma Kaubanduskeskusesse ka Port Authority politseijaoskond (PAPD).

Sündmuskohal NYPD, FDNY ja PAPD oma tegevust omavahel ei koordineerinud. Kui politsei helikopterid märkasid, et tornid võivad kokku variseda, andis New Yorgi politsei oma töötajatele evakuatsioonikäsu ja enamus politseinikke jõudsid evakueeruda. Politsei ei edastanud oma infot päästeteenistusele ja päästjad said evakuatsioonikäsu pärast Lõunatorni kokku varisemist. Kõik Lõunatornis viibinud päästetöötajad said surma[12]. Põhjatornis viibinud päästjatest teadsid vähesed, et Lõunatorn oli kokku varisenud ning kehva raadioside tõttu ei kuulnud mõned päästjad korraldust lahkuda. Paljud päästjad ei teadnud ka, et tornist lahkumisega on kiire ja hukkusid varingus[13].

Pärast rünnakuid[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult pärast rünnakuid[muuda | muuda lähteteksti]

FAA sai kell 8:32 info, et lend 11 on kaaperdatud ja edastas info NORAD-ile. NORADi korraldusel startisid Massachusetts'ist kell 8:53 kaks hävituslennukit F-15. Info kaaperdatud lennukite kohta liikus aeglaselt ja oli segane, mistõttu võttis hävituslennukite startimine aega ja NORAD sai teistest lennukitest teada alles siis, kui need olid juba sihtmärkideni jõudnud või alla kukkunud. 9:30 saadeti õhuruumi patrullima lisalennukid, kui mõlemad Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid olid tabamuse saanud. Kell 10:20 lubas USA asepresident Dick Cheney alla tulistada kõik tsiviillennukid, mille puhul on kaaperdamine kinnitatud[14][15]. Luba ei edastatud lenduritele ja seda ei kasutatud kunagi, sest selleks ajaks olid kõik kaaperdatud lennukid hävinud[16]. Mõned õhuruumi valvama saadetud lennukid startisid ilma laskemoonata ja piloodid teadsid, et kui neil tuleb kaaperdatud lennuk alla tulistada, peavad nad lennukit rammima ja viimasel hetkel katapulteeruma[17].

FAA sulges pärast rünnakuid USA õhuruumi ja kõik lennud tühistati. Lennuliikluse seiskumine jättis kümned tuhanded reisijad lennujaamadesse lõksu ja umbes 500 lennukit pidid otsa ringi keerama või suunati ümber teistesse riikidesse. Kanada lennujaamad võtsid sel päeval vastu 226 lendu ning sulges samuti oma õhuruumi.

Terrorirünnakute järel võtsid sajad politseinikud ja päästjad oma töökohast puhkuse ja suundusid appi New Yorgi kolleegidele, et aidata neid pärast varinguid toimunud päästetöödel[18]. Lisaks suundusid inimesed verekeskustesse verd loovutama ja veredoonorite arv tõusis märkimisväärselt[19].

Rünnakute tagajärjel kaotasid ema või isa üle 3000 lapse.

Riiklik reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]

WTC kaksiktornide asemele valmis 2014. aastal 1 World Trade Center, mille pikkuseks on 541 m ja on seega Põhja-Ameerika kõrgeim ehitis.

Bin Ladeni salvestised[muuda | muuda lähteteksti]

Seeria intervjuusid, nii helisalvestisi kui ka videosalvestisi, on avaldatud pärast 11. septembri terrorirünnakuid ja kuuluvad arvatavasti Osama bin Ladenile. Alguses, kõneleja eitab seotust terroriaktiga[20]. 2001. aasta detsembris avaldatud helisalvestisel võtab kõneleja vastutuse enda peale. Luure Keskagentuuri järgi on salvestisel tõenäoliselt Osama bin Laden. Mõned vaatlejad, eriti Islamimaailmast, kahtlesid selle salvestise autentsuses[21]. 2007. aasta novembris avaldatud helisalvestisel, mis samuti arvatakse pärinevat bin Ladenilt, kinnitab kõneleja süüd ja ütleb, et Taliban ega Afganistani valitsus ja rahvas ei teadnud sellest midagi.[22][23][24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Accused 9/11 plotter Khalid Sheikh Mohammed faces New York trial välja otsitud 4.12.10
  2. Alleged 9/11 Plotters Face Trial Blocks From WTC Site välja otsitud 4.12.10
  3. American Airlines Flight 11 välja otsitud 4.12.10
  4. United Airlines Flight 175 välja otsitud 4.12.10
  5. Pentagon välja otsitud 4.12.10
  6. American Airlines Flight 77 välja otsitud 4.12.10
  7. Flight 93: Forty lives, one destiny välja otsitud 4.12.10
  8. Five-Year 9/11 Remembrance Honors Victims from 90 Countries välja otsitud 4.12.10
  9. Wall Street Journal: Could Helicopters Have Saved People From the Top of the Trade Center?
  10. CBS News:Poor Info Hindered 9/11 Rescue
  11. CBS News:Poor Info Hindered 9/11 Rescue
  12. NY Times: 9/11 Firefighters Told of Isolation Amid Disaster
  13. http://www.nytimes.com/2005/09/09/nyregion/nyregionspecial3/911-firefighters-told-of-isolation-amid-disaster.html NY Times: 9/11 Firefighters Told of Isolation Amid Disaster]
  14. Fox News: Cheney: Order to Shoot Down Hijacked 9/11 Planes 'Necessary'
  15. LA Times: Cheney Gave Order to Shoot Down Jets
  16. LA Times: Cheney Gave Order to Shoot Down Jets
  17. The Washington Post: F-16 pilot was ready to give her life on Sept. 11
  18. CBS News: Asthma Rates Up Among Ground Zero Workers
  19. [The Journal of the American Medical Association: Effect of a National Disaster on Blood Supply and Safety]
  20. Bin Laden says he wasn't behind attacks CNN September 17, 2001 välja otsitud 4.12.10
  21. US urged to detail origin of tape välja otsitud 4.12.10
  22. Bin Laden urges Europe to quit Afghanistan välja otsitud 4.12.10
  23. U.S. says voice on Qaeda tape appears to be bin Laden välja otsitud 4.12.10
  24. Timeline: the al-Qaida tapes välja otsitud 4.12.10

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]