Umsiedlung

Allikas: Vikipeedia
Plakat 1939. aastast

Umsiedlung (eesti keeles 'ümberasumine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli saksa rahvusest isikute ümberasumine Saksamaa ja NSV Liidu vahel 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti alusel. 10. jaanuaril 1941 Riias sõlmitud lepingu alusel lahkus Saksamaale Nachumsiedlung'i (eesti keeles 'järelümberasumine') käigus veel umbes 7500 inimest. Kokku lahkus Eestist aastatel 19391940 ja 1941 21 645 ning Lätist 49 885[1] saksa rahvusest ja nendega sugulussidemetes olnud inimest.

Umsiedlungi käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad

Umsiedlung 1939–1940[muuda | muuda lähteteksti]

6. oktoober 1939 pidas Saksa riigi juht Adolf Hitler kõne, milles kutsus tagasi ajaloolisele kodumaale Balti riikides ja mujal elavad rahvuskaaslased.

Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti riikidevahelised ümberasumist reguleerivad lepingud, mille kohaselt olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad, saksa keeles Vertragsumsiedler. Ümberasumine oli vabatahtlik, kedagi ei sunnitud lahkuma ega jääma, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda. Lepingutega leppis Eesti Saksamaaga kokku elanike opteerumise tingimused ning varanduslikud küsimused.

1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku. Juudi rahvusest ümberasujad paigutati juutide piirkonda Lublinis[2].

Wrangelli hinnangul päästeti ümberasumisega rahvusrühm, keda võib pidada õhtumaise kultuuri üheks küpseimaks viljaks.[3]

Baltisakslaste lahkumine Tallinnast[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.

Baltisakslaste lahkumine Saaremaalt[muuda | muuda lähteteksti]

20. oktoobri 1939 hommikul lahkus Hitleri kutset järgides Roomassaare sadamast Saksa aurikuga Adler 310 Kuressaare baltisakslast. Üldse jättis oma kodu Saaremaal üle 500 sakslase.[4] Nende äraminek polnud kerge, sest nad pidasid Saaremaad oma kodumaaks, oskasid enamasti eesti keelt ja tundsid end Saksamaal mitte kojupöördunutena, vaid võõrastena, pagulastena.

Ümberasujatena lahkusid Saaremaalt Vabadusristi I liigi 2. järgu kavaler kolonel Arthur von Buxhoeveden, Kuressaare ekslinnapea, proviisor Aleksander Allik, arstid Edgar Arthur Greinert, Hans Eduard Gottfried Martinson, Werner Hoffmann, Valter Friedrich Hollmann, Jules Favré ja Theodor Lackschewitz, pastorid Nikolai Bäuerle, Hans Joachim Eichhorn, Ernst Adolf Greinert, Hermann Theodor Mähle, Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt, Kurt Rudolf Schultz ja Adalbert Hugo Willigerode (jun), ärimehed Carl Bergmann, Gerhard Bergmann, Ernst Duberg, Arthur Allik, Viktor Lange, Ernst Waldmann ja Ernst Wellig, arhitekt Otto von Moeller ja paljud teised tuntud inimesed.

Vanad arensburglased käivad Saksamaal praegugi veel koos ja annavad välja oma ajalehte Arensburger Wochenblatt, mida toimetab 1926. aastal Kuressaares sündinud Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski. Tihedad sidemed kunagise kodusaarega on taastanud Saaremaa Rüütelkond, mille keskus on Saksamaal, ja selle esimees Dieter von Toll ja auesimees Odert von Poll.

Nachumsiedlung 1941[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuarist aprillini 1941, pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, lahkus 10. jaanuaril 1941 Riias sõlmitud lepingu alusel Saksamaale järelümberasujatena veel umbes 7500 inimest; hinnanguliselt kuni 4000 inimest neist olid mittesakslased, nende seas nii eestlasi kui ka venelasi.[5]

Valik järelümberasujaid[muuda | muuda lähteteksti]

Valik lahkunud baltisakslasi[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • 18. veebruaril 2011 korraldati Tallinnas ajalookonverents "Umsiedlung 1939–1941 ja selle järelmid Ida-Euroopale 21. sajandil".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The Soviet Occupation of Latvia 1939-1940, vaadatud 17.06.2015
  2. Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.
  3. Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr 11, lk 2323.
  4. Baltisakslastest Saaremaal, Saarte Hääl, 22. oktoober 2008.
  5. Olev Liivik. Esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm, www.DELFI.ee, 18. veebruar 2011.
  6. Indrek Paavle. Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv, Kleio, 1996/3.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, 2003, nr. 11, lk. 2291–2323.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]