Endel Tulving

Allikas: Vikipeedia

Endel Tulving (kuni 19.08.1938 Endel Tulff; 26. mai 1927 Petseri11. september 2023) oli eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane.

Ta oli üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus.

Bakalaureuse ja magistri kraadi tegi ta Toronto Ülikoolis, filosoofiadoktori kraadi Harvardi Ülikoolis (kaitses väitekirja 1957. aastal). Alates 1956. aastast töötas ta Toronto Ülikoolis.

Ta oli Kanada Kuningliku Seltsi liige, Londoni Kuningliku Seltsi liige, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige, Euroopa Akadeemia välisliige ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Tulving oli Toronto Ülikooli emeriitprofessor ja Washingtoni Ülikooli Saint Louises külalisprofessor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Endel Tulving sündis 26. mail 1927 Petseris kohtuniku peres.[1] Ta alustas õpinguid Tartus Treffneri gümnaasiumis. Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu põgenes Tulving 1944. aastal Eestist ning tema haridustee jätkus Saksamaa põgenikelaagris. Sel perioodil hakkas ta valdavalt huvi tundma psühholoogia vastu. Saksamaal töötas ta ka tõlgina ja veetis ühe aasta meditsiinitudengina Heidelbergis.

1949. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus sai Toronto Ülikooli üliõpilaseks. Bakalaureusekraadi Torontost sai ta 1953. aastal ning magistrikraadi järgmisel aastal. Edasi asus ta õppima Harvardi Ülikooli ning omandas PhD eksperimentaalpsühholoogias 1957. aastal.

Ta oli abielus kunstnik Ruth Tulvinguga. Neil sündisid tütred Elo Ann ja Linda.

Akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Oma doktorantuuri lõpuperioodil 1956. aastal alustas ta tööd Toronto Ülikoolis lektorina, kus töötas kuni emeriteerumiseni 1992. aastal. Endel Tulving valiti Toronto Ülikooli korraliseks psühholoogiaprofessoriks 1965. aastal. Erilise tunnustusena valiti ta 1985. aastal Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks (university professor). Paralleelselt tööga Torontos oli ta aastatel 1970–1975 professor ka Yale'i Ülikoolis. Tulving täätas aastatel 1974–1980 Torontos ka psühholoogia osakonna dekaanina. Pärast emeriitprofessoriks saamist säilisid Tulvingu sidemed oma alma mater'iga. Hiljem tegeles ta suure osa ajast teadusega Rotmani uurimisinstituudis (Rotman Research Institute) Baycresti Keskuses Tanenbaumi õppetooli kognitiivse neuroteaduse professorina. Tal oli samuti Clark Way Harrisoni külalisprofessori koht (Distinguished Visiting Professorship) Washingtoni Ülikoolis Saint Louises.

Endel Tulving oli paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumites (nt Psychological Research, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Experimental Psychology jmt). Ta oli aastatel 1969–1972 ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior peatoimetaja. Tema avaldatud teaduspublikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Paljud nendest on saanud klassikalisteks artikliteks või raamatuteks. Ta kuulus maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja oli mälu-uurijate absoluutses tipus.[2]

Endel Tulvingu uurimisalaks oli mälu. Tema avastatud nähtuste või loodud mõistete seas on subjektiivne organisatsioon, sisendi ja väljundi interferents, erinevus olemasoleva ja kättesaadava informatsiooni vahel, meenutusajendid (retrieval cue), ajendist sõltuv unustamine (cue-dependent forgetting), Tulving-Colotla esmase mälu indeks, meenutatavate sõnade ja nimede äratundmise nurjumine, reduktsiooni meetod mälujälgede struktuuri kindlakstegemiseks, Tulving-Wisemani funktsioon, mis seob äratundmist ajendatud meenutamisega, kodeerimise spetsiifilisus, sünergiline ekfooria, salvestamise/ammutamise interaktsioon, pertseptiivse ja ekfoorilise sarnasuse seosed äratundmisel, episoodilise ja semantilise mälu eristamine, erinevus noeetilise ja autonoeetilise teadvuse vahel, stohhastiline sõltumatus pertseptiivse praimimise ja eksplitsiitsete mälunäitajate vahel ja lõpuks pertseptiivne praimimine kui kvaasimälu süsteem.

Episoodiline ja semantiline mälu[muuda | muuda lähteteksti]

1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid on igati mõistlik ja arukas eristada vähemalt kahte omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi – episoodilist ja semantilist.[1]

Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. See on mentaalne tesaurus, organiseeritud teadmiste kogu, mida inimene omab sõnade ja teiste verbaalsete sümbolite kohta, nende tähenduste ja tähistuste kohta, nende omavaheliste suhete kohta, sümbolite ja mõistetega ümberkäimise reeglite, valemite ja algoritmite kohta.[3]

Episoodiline ja semantiline mälu on kaks propositsionaalse mälu süsteemi: nende funktsioonideks on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks informatsioon organismi ümbritseva välismaailma kohta, selline informatsioon, mis on esitatav propositsionaalsel kujul. Neid on võimalik vastandada mälusüsteemidele, mille ülesandeks on omandada ja kasutada oskusi ja protseduure, ehk protseduurilisele mälusüsteemile.

Episoodiline ja semantiline mälu on sarnased selles, et nad on propositsionaalse mälu alaliigid. Vaatamata sarnasusele on aga ka olulisi erinevusi nende kahe vahel. Need erinevused on kokkuvõetavad kolme suurema kategooria alla: erinevused informatsioonis, erinevused toimimise põhimõtetes (operatsioonid) ja erinevused "kasutuses" või osas, mida mälu mängib elu erinevates avaldustes.[3]

Side Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aastal valiti Endel Tulving Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta oli Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskuse juhtkomitee liige ja Eesti Psühholoogide Liidu liige.

Tulvingu otsesel toetusel leidis aset mälupsühholoogia konverents Tallinnas, mille tulemusena valmis 2000. aastal kogumik "Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn Conference", Psychology Press, toimetaja Endel Tulving.[2]

10. jaanuaril 2014 jõudis Eestisse Eesti Rahva Muuseumis hoiustamiseks osa tema arhiivist.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Valitud akadeemiatesse[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemad publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn: Kupar (tõlkinud ja eessõna: Jüri Allik)
  • Tulving, E. (2002, 2007). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus (tõlkinud ja eessõna: Jüri Allik)
  • Tulving, E. (1983). Elements of Episodic Memory. Oxford: Clarendon Press/Oxford University Press. (Eesti keeles on ilmunud selle lühiülevaade kogumikus "Mälu")
  • Tulving, E., Pearlstone, Z. (1966). Availability versus accessibility of information in memory for words. Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior, 5, 381–291.
  • Tulving, E., Madigan, S. A. (1970). Memory and verbal learning. Annual Review of Psychology, 21, 437–484.
  • Tulving, E. (1972). Episodic and semantic memory. Ilmunud E. Tulvingu ja W. Donaldsoni toimetatud kogumikus Organization of Memory. New York: Academic Press.
  • Tulving, E., Schacter, D. L., Stark, H. A. (1982). Priming effects in word-fragment completion are independent of recognition memory. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition, 17, 595–617.
  • Tulving, E., Schacter, D. L. (1990). Priming and human memory. Science, 247, 301–306.
  • Tulving, E., Craik, F. (2000). The Oxford Handbook of Memory. Oxford: Oxford University Press.
  • Tulving, E. (2000). Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn Conference. Hove: Psychology Press.
  • Tulving, E. (2002). Episodic memory: From mind to brain. Annual Review of Psychology, 53, 1–25.
  • Habib, R., Nyberg, L., Tulving, E. (2003). Hemispheric asymmetries of memory: the HERA model revisited. Trends in Cognitive Sciences, 7, 241–245.
  • Rosenbaum, R. S., Stuss, D. T., Levine, B., Tulving, E. (2007). Theory of mind is independent of episodic memory. Science, 318, 23.
  • Dudai, Y., Roediger III, H. L., Tulving, E. (2007). Science of memory. Oxford Scholarship Online Monographs, May 2007, pp. 1–11(11).
  • Kim, A. S. N., Vallesi, A., Picton, T. W., Tulving, E. (2009). Cognitive association formation in episodic memory: Evidence from event-related potentials. Neuropsychologia, 47, 3162–3173.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jüri Allik (2002). "Endel Tulving ja mälu – E.Tulving, Mälu (lk 9–31)" (eesti keel). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Veebiversioon. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.05.2005. Vaadatud 02.04.2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 [Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo]
  3. 3,0 3,1 [Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus]
  4. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]