Hermann Göring

Allikas: Vikipeedia
Hermann Göring 1932. aastal

Hermann Wilhelm Göring (12. jaanuar 1893 Rosenheim Baierimaa – 15. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik ja sõjaväelane, Saksa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida Preisimaa peaminister 10. aprillist 1933 kuni 24. aprillini 1945. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma, kuid enne kohtuotsuse täideviimist tegi enesetapu.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olles sõjaliselt ning poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava Versailles' rahu vastane, liitus nende teesidega populaarsust koguva NSDAPga. Kasutades ära oma sõjaväelist väljaõpet ning sõjakangelase oreooli, hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni Sturmabteilungit (SA), mille juhiks sai ta jaanuarikuus 1923. Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud riigipöördekatset Münchenis, mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes ta Saksamaalt.

Kuna Saksamaal anti tema vahistamiseks välja arreteerimiskäsk, põgenes Göring 4 aastat mööda Itaaliat, Austriat ning Rootsit. Väidetavalt tekkis ka sellel ajal tal puuduliku meditsiiniabi puudumisel morfiinisõltuvus ning ainevahetuse puudulikust tegevusest tulenev pidev ülekaal. Saksamaale saabus ta tagasi 1927. aasta sügisel mässust osavõtnutele välja antud amnestia alusel.

  • 1928. aastal Riigipäeva valimistel sai Göring 12 NSDAP kandidaadi seas Riigipäeva saadikuks.
  • 1930. aasta Riigipäeva septembrivalimistel said NSDAP esindajad juba 107 saadikukohta, nende seas ka Göring.
  • 1932. aasta Riigipäeva aprillivalimistel said NSDAP esindajad juba 230 saadikukohta ning olid suurim partei Riigipäeval, Hermann Göring valiti Riigipäeva esimeheks.
  • 1932. aasta Riigipäeva novembrivalimistel said NSDAP esindajad ainult 196 saadikukohta, kuid Göring jäi ikkagi Riigipäeva esimeheks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hermann Wilhelm Göring sündis Baierimaa juristi ja kõrge riigiametniku Heinrich Göringi ja tema teise abikaasa Franziska Tiefenbrunni pojana. Isa oli 1885. aastal Saksa Kagu-Aafrika piirkonna kindralkuberner, ning Hermann Göring kasvas isa teenistuse ajal Saksamaal Baieris, lõpetas Karlsruhre kadetikooli ning Berliini sõjakooli, mille lõpetas ühena parimatest ning saadeti 1912. aastal prints Wilhelmi jalaväepolku nooremleitnandi auastmes. 1914. aasta oktoobris saavutas oma üleviimise lennuväkke. Alustas teenistust teenides lennukil vaatlejana, hiljem luurelennuki ja pommituslennuki piloodina. 1915 sai ta hävituslennuki piloodiks, õhulahingus laskis alla ühe esimestest Suurbritannia raskepommitaja Handly-Page, kuid seejärel tulistati alla vastase hävituslennukite poolt, sai puusa ja jalga haavata. Tunnistati üheks parimaks Saksa Keisririigi hävituslenduriks[viide?] määrati 1917. aasta maikuus 27. lennuväeeskardilli juhiks. 1918. aastaks oli tema teenistuskirjas 21 võitu õhulahingus ja autasustatud keisri poolt medaliga "Teenete eest", mida loeti Saksamaal kõrgeimaks sõjaliseks autasuks. Sellel ajal viidi ta üle 14. aprillil 1918 Saksamaa eliitlennueskadrilli" nn. Richthoffeni Eskardilli" juhiks, peale selle juhi kapten parun Freiker von Richthoffeni 1. aprillil 1918 ning tema järglase leitnant Reinhardi 3. aprillil hukkumist õhulahingus. Göring sõdis Esimese maailmasõja ajal Läänerindel. Samal ajal aga lõppes aktiivne sõjategevus ning järgnes sõjaväe taganemine.

Peale Esimese maailmasõja lõppu teenis Göring endale elatist Taanis ja Rootsis lennukiga vigur- ning lõbusõite tehes. Samal ajal hakkas ta ka kokku elama oma (Rootsi päritolu) tulevase naise Carin von Fockiga, kes suri 1931. aasta oktoobris tuberkuloosi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Franz von Papen
Preisimaa peaminister
10. aprill 193324. aprill 1945
Järgnev: