Hans Pöögelmann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hans Pöögelmann
Hans Pöögelmann.jpg
Sünniaeg 30. detsember 1875
Sünnikoht Aidu, Paistu kihelkond
Surmaaeg 27. jaanuar 1938
Erakond VSDTP/VSDT(b)P/Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht
III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
Eriala õpetaja

Hans Pöögelmann (vene keeles Ханс Густавович Пегельман; 30. detsember 1875 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa27. jaanuar 1938 NSV Liit) oli eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik.

Hans Pöögelmann oli üks Kominterni rajajaid VK(b)P Eestimaa organisatsioonide KK esindajana Kominterni I kongressil Moskvas 2.–6. märtsil 1919. aastal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1888. aastal Paistu kihelkonnakooli ja 1892. aastal Eesti Aleksandrikooli, kus õpetaja oli ka Jakob Tamm.

Aastatel 18921896 töötas ta Vitsjärvel õpetajana ja pärast seda postiametnikuna.

Aastatel 18991901 töötas ta Postimehe ja 19011903 Konstantin Pätsi asutatud Teataja toimetuses.

Õppis aastatel 19021905 Leipzigi kaubandusülikoolis, kus tutvus põhjalikult marksismiga. Astus 1905 VSDTP-sse ja osales sama aasta sügisel Tallinnas revolutsioonilises liikumises, seejärel varjas end ja viibis mõne aja välismaal maapaos.

1907. aastal osales VSDTP Eesti organisatsioonide Terijoki konverentsil Soomes, kus valiti konverentsi juhatajaks. Arreteeriti 1909. aastal Tallinnas ja saadeti neljaks aastaks Siberisse Tomski kubermangu asumisele.

1911. aastal põgenes sealt Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Seal töötas ta ajalehe Uus Ilm toimetajana aastani 1917.

Tegevus 1917. aastal Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni pöördus tagasi Eestisse, kus alates juunikuust töötas taas Tallinnas, esialgu Kiire, siis Töölise toimetuses ja Maatamehe toimetajana. 1917. aasta augustis valiti Pöögelmann Maatameeste Keskbüroo liikmeks.

Pöögelmann oli 1917. aastal Tallinna linnavolikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Pärast bolševike võimuhaaramist oli Pöögelmann Eesti Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige ning maaosakonna juht. Pöögelmann juhtis maade natsionaliseerimist.

Tegevus Nõukogude organisatsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19181919, kui Eesti oli okupeeritud Saksa keisririigi vägede poolt, oli Pöögelmann 1918. aasta veebruarist kuni 1919. aastani Nõukogude Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadis Eesti osakonna juhataja/Eesti asjade komissar; ÜK(b)P Keskkomitee okupeeritud oblastite keskbüroo liige; EKP Keskkomitee liige 1920. aastast.

1918. aasta novembrist pärast Eesti Vabadussõja algust ja Narva vallutamist Punaarmee poolt ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht ning toimis 1918. aastast Nõukogude Vene Eesti kommunistliku partei ühe juhtiva jõuna ja majandustegelasena.[1]

Tegutses aastatel 19231938 NSV Liidus: töötas Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Loodeoblasti Kaubanduspalatis, ekspordi-impordiosakonna juhatajana ja Kaubanduspalati juhataja asetäitjana ning ajakirja Torgovo-Promõšlennõi Kurjer toimetajana.

1925. aastast oli Pöögelmann J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna eesti sektoris Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eesti töölisliikumise ajaloo õppejõud, hiljem professorina Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudis õppejõud.

Ta toimetas aastatel 19231927 ajakirja Oras ja 19241936 ajalehte Kommunismi Teel ning osales Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimises, olles EKP Keskkomitee liige.

Hans Pöögelmann hukati NSV Liidu võimude poolt 1938. aastal, ta on maetud Peterburis.[2]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige alates 1920. aastast kuni surmani 1938. aastal. H. Pöögelmann oli III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige ja Kominterni I–VI kongressi saadik.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Pöögelmann avaldas rohkesti poliitika- ja majandusalast publitsistikat ning varjunime Hans Rooskaja all luuletusi. Teisi varjunimesid: Aidu Ats, Hans Halesüda.

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline ja majandusalane kirjandus ning ilmunud kõned[muuda | muuda lähteteksti]

  • Majandusteaduslised kirjad põllumeestele. Tallinn 1905
  • Poliitilised parteid ja klassivõitlus. 1907
  • Alkholismus kui ühiselu paise. // Eesti Karskuse Seltside aastaraamat VIII (1905)
  • Kunst ja klassivõitlus. // Sõnumed 75, 31. märts 1907
  • Majandusteaduse õpetus I–II. Peterburi, 1907–1908
  • Mis vaheajal sündis: teejuht sõjavangist tagasitulijatele. 1918
  • Vaba Eesti. 1918
  • Eesti tulevik. 1918
  • Mõned põhijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti töörahwa nõukogude wabariigis. 1919
  • Ühtlane elamisraha: üks kommunismuse nurgakiwidest: jutlus Eesti kommuuna tööwäetemplis. 1919
  • Sini-must-walge lipu all. 1923
  • Majandusline kriis Eestis. 1932
  • Marx ja marksism Eestis. 1933
  • Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. a. 1936
  • Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis. 1936

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • Richard Ungewitter. Katmatus arenemiseajaloo, tervise, kõlbluse ja kunsti seisukohalt. Tallinn, 1913.

Valitud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

"Valitud teosed" 5 köites koostas Ellen Plotnik:

  • I köide (1895–1917), Eesti Raamat, Tallinn 1974, 604 lk
  • II köide (1917–1919), Eesti Raamat 1975, 412 lk
  • III köide (1919–1925), Eesti Raamat 1976, 652 lk
  • IV köide (1925–1932), Eesti Raamat 1980, 442 lk
  • V köide (1933-1937), Eesti Raamat 1982, 488 lk; sisaldab bibliograafiat ja registrit

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Pöögelmanni nime kandsid Kaupmehe tänav Tallinnas 19591990, Hiie tänav Tartus 1965–1989 ja Kadri tänav Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas 1987–1993.

Tallinnas kandis 1959–1992 Hans Pöögelmanni nime Elektrotehnika Tehas ning Põltsamaal 1965–1990 kutsekool.

1961 avati Tallinnas Hans Pöögelmanni ausammas. Monument võeti maha 1992. aastal.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde Ella Karo (Karu)-Pöögelmann osales samuti poliitilises tegevuses ja oli 1918. aastal Viljandimaal tribunali esimees.[3] Lahkus Eestist 1918. aasta kevadel Saksa okupatsiooni eel ja oli seejärel Nõukogude Venemaal kooliõpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE. VI kd. Tartu 1936. Lk 1260
  2. http://lists.memo.ru/index16.htm Жертвы политического террора в СССР
  3. Aastad 1917-1918 Olustveres ja ümbruskonnas

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • L. "H. Pöögelman otsib Eestis võrdsust, mida ta N. Venemaal ei leia". Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr 130, lk 2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]