Lüüdia

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib vanaaja maakonnast ja riigist; helilaadi kohta vaata artiklit Lüüdia helilaad

Lüüdia algne piirkond

Lüüdia oli vanaaja ajalooline piirkond ja kuningriik Väike-Aasia lääneosas. Lüüdia elanike etniline päritolu on teadmata, nad kuulusid indoeuroopa Anatoolia keelegruppi, kuid arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel on tuvastatud hetiidide tugev mõju nende arengus.

Lüüdia asus Väike-Aasia lääneosas Kaaria ja Müüsia vahel. Lüüdia pealinn Sardeis jäi Egeuse rannikust ainult u 150 km sisemaa suunas. Varaseimad teated Lüüdia kuningriigi kohta pärinevad umbes 1200 aastast eKr. 1000 aasta paiku eKr langes Lüüdia Früügia võimu alla.

Lüüdia mündid
Lüüdia ja Uus-Assüüria suurriigi laienemine, 8.7. sajand eKr
Aasia impeeriumid u 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia, Pärsia impeeriumid

7. sajandil eKr seda vormiti Lüüdias maailma esimesed kulla ja hõbeda sulamist, elektronist mündid ja hiljemalt 7. sajandiks võtsid lüüdlased omaks foiniikia tähestikul põhineva kirja.

Lüüdia satraapia Ahhemeniidide Pärsias
Lüüdia 2. sajandil eKr
Lüüdia u 50. aastal eKr

Lüüdia kuningriik oli ka kimmerlaste ründeobjektiks, kelle tagasitõrjumiseks lõi Lüüdia kuningas Gyges (u 680–650 eKr) liidu Assüüria kuninga Assurbanipaliga, kuid astus esialgse edu järel liitu hoopis Assüüriast lahku löönud Egiptuse valitseja Psamtikuga, sai seejärel kimmerlastelt rängalt lüüa ja hukkus. Kuigi tema järglane (u 650–615 eKr) Ardys taastas liidu Assüüriaga, ei hoidnud see ära Sardise rüüstamist kimmerlaste poolt.

Umbes 600 eKr laienes Lüüdia kuningriik Egeuse mere ja Halyse jõeni, vallutades Früügia, Kaaria, Troasi ja Müüsia, ning hoidis tähtsamaid Musta mere kaubateid enda kontrolli all.

6. sajandi alguseks eKr allus Lüüdia kuningale kogu Anatoolia lääneosa ning 6. sajandi keskel eKr sundis Lüüdia kuningas teisi Väike-Aasia Joonia linnriike maksma tribuuti. Kuningas Alyattese ajal (u 600–560 eKr) toimunud sõda Meedia kuninga Kyaxaresega lõppes 585. aastal rahu ja liidulepingu sõlmimisega. Rahu- ja liidulepinguga jäi Anatoolia läänepoolne osa Lüüdiale. Viimasele Lüüdia kuningale Kroisosele (560–546 eKr) allusid peaaegu kõik Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halyse jõge (tänapäeva Kizil Irmak). 547/546. eKr asus Kroisos sõjaretkele Ahhemeniidide Pärsia kuningate kuninga Kyros II vastu, kuid sai lüüa. Kyros vallutas Sardeise ja liitis Lüüdia oma valdustega. Lüüdia langes Kyros II võimu alla Lüüdia satraapiana.

3. sajandil eKr vallutas alad Makedoonia valitseja Aleksander Suur. Hiljem langes ala Pergamoni ja Seleukiidide ning 133 eKr Rooma võimu alla Väike-Aasia provintsina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]