Lüüdia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vanaaja maakonnast ja riigist; helilaadi kohta vaata artiklit Lüüdia helilaad

Lüüdia algne piirkond

Lüüdia oli vanaaja ajalooline piirkond ja kuningriik Väike-Aasia lääneosas. Lüüdia elanike etniline päritolu on teadmata, nad kuulusid indo-euroopa Anatoolia keelegruppi, kuid arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel on tuvastatud hetiidide tugev mõju nende arengus.

Lüüdia asus Väike-Aasia lääneosas, Kaaria ja Müüsia vahel. Lüüdia pealinn pealinn Sardeis jäi Egeuse rannikust ainult u 150 km sisemaa suunas. Varaseimad teated Lüüdia kuningriigi kohta pärinevad umbes 1200 aastast eKr. 1000 aasta paiku eKr langes Lüüdia Früügia võimu alla.

Lüüdia mündid
Lüüdia ja Uus-Assüüria suurriigi laienemine, 8.7. sajand eKr

7. sajandil eKr seda vormiti Lüüdias maailma esimesed kulla ja hõbeda sulamist, elektronist mündid ja hiljemalt 7. sajandiks võtsid lüüdlased omaks foiniikia tähestikul põhineva kirja.

Lüüdia satraapia Ahhemeniidide Pärsias
Lüüdia ca 50. aastal eKr

Umbes 600 eKr laienes Lüüdia kuningriik Egeuse mere ja Halyse jõeni, vallutades Früügia, Kaaria, Troasi ja Müüsia ning kontrollis tähtsamaid Musta mere kaubateid.

Lüüdia kuningriik oli ka kimmerlaste ründeobjektiks, kelle tagasitõrjumiseks lõi Lüüdia kuningas Gyges liidu Assüüria kuninga Assurbanipaliga, kuid astus esialgse edu järel liitu hoopis Assüüriast lahku löönud Egiptuse valitseja Psamtikuga, sai seejärel kimmerlastelt rängalt lüüa ja hukkus. Kuigi tema järglane Ardys taastas liidu Assüüriaga, ei hoidnud see ära Sardise rüüstamist kimmerlaste poolt.

6. sajandi alguseks eKr allus Lüüdia kuningale kogu Anatoolia lääneosa ja 6. sajandi kespaigus eKr sundis Lüüdia kuningas maksma tribuuti teisi Väike-Aasia Joonia linnriike. Kuningas Alyattese ajal (u 600–560 eKr) toimunud sõda Meedia kuninga Kyaxaresega lõppes 585. aastal rahu ja liidulepingu sõlmimisega. Viimasele Lüüdia kuningale Kroisosele (560–546 eKr) allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halys’e jõge (tänapäeva Kizil Irmak). 547/546. eKr asus Kroisos sõjaretkele Kyros II-e vastu, kuid sai lüüa. Kyros vallutas Sardeise ja liitis Lüüdia oma valdustega.

546 eKr langes Lüüdia Ahhemeniidide Pärsia kuningate kuninga Kyros II võimu alla Lüüdia satraapiana.

3. sajandil eKr vallutas alad Makedoonia valitseja Aleksander Suur. Hiljem langes ala Pergamoni ja Seleukiidide ning 133 eKr Rooma võimu alla Väike-Aasia provintsina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]