Vana-Egiptuse ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.

Kronoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad, mis asusid Niiluse jõe ääres. 3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegi seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna Memphise.[1]

Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:

Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi.

Eeldünastiline periood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neoliitikum ja eneoliitikum Egiptuses möödusid üleloomuliku "väe" ajastuna, kui vaadata ajalugu usundiloolisest seisukohast. Surmajärgset elu nähti siinpoolse elu jätkuna. Allikatena võib vaadelda kalmeid ja asulakohti.

Varadünastiline ajastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varadünastilise ajastu perioodil valitsesid Egiptust 1.2. dünastia valitsejad. Kirja leiutamisega algas ajaloosündmuste ülestähendamise traditsioon. Ilmus jumala mõiste, mis omandas kõige erinevamaid kujusid ja nimesid. Püsistusid riitused ja müüditsüklid. Jumala ja inimese vaheline seos on loetav isikunimedest, sest jumalad olid kontseptseerunud isikulistena. Allikatena võib vaadelda steele, annaalide tahvlikesi, pitsereid napi teate või pealkirjaga.

Vana riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Egiptust valitsesid III – VI dünastia valitsejad: kuningad Džoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, Userkaf, Sahura, Unas, Teti, Pepi II ja teised.

Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis.

Heliopolises ja Memphises süstematiseerus teoloogia (vastavalt III–IV dünastia ja VI dünastia ajal). Levis õpetus vaarao kahesugusest loomusest; ühelt poolt kui isik ja inimene; teiselt poolt kui jumala delegeeritud ametikandja. IV dünastia ajal ilmus tiitel "Ra poeg". Ra kultus sai riigiusuks. Valdavaks sai idee üleüldisest surnutekohtust. Hiljemalt V dünastia ajal algas personaalne eshatoloogia. Hiljemalt III–IV dünastia ajal hakkasid ülikute hauakambrites ilmuma enesekohased biograafiad. Sel perioodil said alguse ka esimesed kirjapanekud korra ja tõe printsiibi Maati kohta.

Esimene vaheperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seda perioodi on nimetatud ka Herakleopolise ajastuks; kestis IX – X dünastia ajal umbes 2250 – 2040 eKr. Egiptust valitsesid Ahtoes I, II ja III, Merikara; Intef I, II ja III; Mentuhotep I, II ja III.

Religioonis saavad suurema tähenduse teaduslikud ja eetilised arutlused. Sel perioodil tekib mõte, et iga egiptlane saab peale surma Osiriseks. Levib õpetus Bah'st kui iga inimese tähtsaimast olemusest. Hermopolise kosmoteogoonia saavutab ülemaalise tähenduse. Ilmneb demiurgi kriitika maailmas valitseva kaose pärast. Levib surnutekohtu idee. Jumalaid nähakse inimeste karjastena.

Allikatena võib vaadelda vanemaid sargatekste.

Egiptuse alad ca 13. sajand eKr
Tutanhamoni kuldmask. Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr

Keskmine riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Keskmine riik

Keskmise riigi ajaks loetakse 11.–13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid.

Umbes 1650 aastal eKr tungisid Aasiast Niiluse deltasse hüksoslased. See sündmus tähistas Keskmise riigi lõppu.

Teine vaheperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

1730.–1562. aastal eKr, mil valitses XV–XVI dünastia. Egiptusse ilmusid arvukad semiidi jumalad.

Uus riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.–20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr.

Kolmas vaheperiood[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1085 eKr – 945 eKr valitses Tanise ehk XXI dünastia.
  • 945 eKr – 404 eKr valitses Bubastise ehk XXII dünastia.
  • ca 817 eKr – 730 eKr valitses Leontopolise ehk XXIII dünastia.
  • ca 720 eKr – 715 eKr valitses Saisi ehk XXIV dünastia.
  • 715 eKr – 668 eKr valitses Etioopia ehk XXV dünastia.

Hilis-Egiptuse ajastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

26.–31. dünastia.

Ptolemaiosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ptolemaioste dünastia

Aastal 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse ning oli pärast seda oli Egiptus kuni aastani 30 eKr kreeka-makedoonia päritolu valitsejate Ptolemaioste dünastia võimu all. Nende viimane esindaja oli Kleopatra VII.

Aleksander Suure surma ajal oli Ptolemaios Egiptuse asevalitseja ning erinevalt regendiks määratud väepealik Perdikkasest pooldas tema Aleksandri riigi jagamist väepealike ehk diadohhide vahel. Ptolemaios I kindlustas oma võimu Egiptuses, liites sellega ka Kürenaika, ning alistas oma võimule ka Küprose, teisi väiksemaid Vahemere saari ning ka Väike-Aasia lõunaranniku. Samuti alistas ta ajutiselt teisi alasid, näiteks Süüria ja Palestiina. 305 eKr kuulutas Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale ja rajades hellenistliku Egiptuse riigi, mis kestsid kuni aastani 30 eKr, mil Egiptus Rooma riigiga liideti. Ettevaatliku ja kavala poliitikuna silma paistnud Ptolemaios ei ajanud Seleukos I ega Demetrios Poliorketese stiilis poliitikat, millega nood soovisid saada iga hinna eest tugevaimaks hellenistlikuks monarhiks, vaid ta rahuldus Egiptusega ning pühendus kunsti, kirjanduse ja filosoofia soosimisele. Peale Ptolemaios I troonist loobumist sai Egiptuse kuningaks tema noorem poeg Ptolemaios II Philadelphos.

Rooma riigi koosseisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rooma keiser Augustus vallutas Egiptuse 30 eKr ning kuni 7. saj. pKr oli Egiptus Rooma riigi ning hilisema Bütsantsi riigi koosseisus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa, Vanaaeg : [ajalooõpik gümnaasiumile]. Tallinn, 2006. Lk. 32.