Hasmoneide dünastia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hasmoneide kuningriik
ממלכת החשמונאים
140 eKr37 eKr
Hasmoneese rijk.PNG
Hasmoneide kuningriik oma võimsuse tipul
Valitsusvorm Teokraatlik monarhia
Osa Seleukiidide riigi vasallriik (140-110 eKr)
Iseseisev kuningriik (110–63 eKR, 40–37 eKr)
Basileus Simon Makkabi (esimene, 140-135 eKr)
Antigonus II Mattathias (viimane, 40-37 eKr)
Pealinn Jeruusalemm
Riigikeeled Piibliheebrea
Vana-aramea
Peamised keeled Koinee
Rahaühik Hasmoneide raha
Eelnev riik Koile-Süüria
Järgnev riik Herodese kuningriik

Hasmoneide dünastia (heebrea: חשמונאים‎‎) oli dünastia, mis valitses Juudamaad ja seda ümbritsevaid regioone antiikajal. Aastatel u 140 kuni 116 eKr olid Hasmoneide valitsejad Seleukiidide riigi vasallid Juudamaa regioonis. Kui Seleukiidide riik umbes aastal 110 eKr nõrgenema hakkas, õnnestus Hasmoneidel saavutada täielik iseseisvus, riik laienes naabruskonnas ka näiteks Samaaria ja Galilea aladele; kasutusse võeti tiitel basileus. Mõned tänapäeva teadlased viitavad sellele perioodile kui Iisraeli iseseisva kuningriigi perioodile. Aastal 63 eKr vallutas Rooma vabariik kuningriigi ning muutis selle enda klientriigiks. Dünastia kestis kokku 103 aastat, kui aastal 37 eKr sai võimule Herodese dünastia. Isegi pärast Hasmoneide dünastia võimult langemist proovis Herodes I Suur oma võimu kindlustada abielludes Hasmonei printsessi Mariamnega, Herodes plaanis mõrvata viimase Hasmonei meessoost pärija oma palees Jeerikos.

Dünastia rajati Simon Makkabi juhtimisel 20 aastat pärast seda, kui tema vend Juudas Makkabi Makkabi ülestõusu käigus Seleukiidide sõjaväge võitis. Ajalooallikate (k.a Flavius Josephus (37–100 pKr) teoste) andmetel kehtestas Antiochus IV Epiphanes pärast Egiptuse vallutamist Vahemere idakalda regioonis keelud juudi ja Samaaria rahvapühadele ning alustas Kreeka tavade tugevat juurutamist. Keelud põhjustasid juutide ülestõusu aastal 167 eKr, sellega algas 25 aasta pikkune juutide iseseisvus, mille tekkele aitas suuresti kaasa Seleukiidide riigi järkjärguline kokkuvarisemine, mis oli omakorda tingitud roomlaste ja Parthia impeeriumi pidevatest rünnakutest. Seda sama "võimuvaakumit", mis võimaldas juudi riigil iseseisvuda läbi Rooma senati tunnustuse aastal 139 eKr, kasutasid hiljem oma kasuks ära roomlased ise, tagades kontrolli Hasmoneide alade üle; Simon Makkabi pojapojapoegadest Hyrcanus II-st ja Aristobulus II-st said Julius Caesari ning Pompeiuse vahel toimunud varisõja etturid. Pärast Pompeiuse ja Caesari surme (vastavalt aastatel 48 ja 44 eKr) puhkenud vabastajate kodusõda muutis roomlaste kontrolli Iisraeli üle ajutiselt nõrgemaks, tänu sellele sai Hasmoneide dünastia koos Parthia riigi abiga veel natukeseks ajaks iseseisvaks. Selle lühildase iseseisvuse purustasid roomlased peagi Marcus Antoniuse ja Augustuse juhtimisel. Herodes Suure valitsejaks kuulutamine aastal 37 eKr tegi Iisraeli ametlikult Rooma klientriigiks ning lõpetas Hasmoneide valitsusaja. Aastal 6 pKr liitsid roomlased Juudamaa, Samaaria ja Idumea alad Juudamaa provintsiks.