Apameia (Süüria)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Apameia linna varemed

Apameia (kreeka keeles Ἀπάμεια, araabia keeles آفاميا‎, Afamia), ka Orontose-äärne Apameia, ladinapäraselt Apamea, hiljem Colonia Claudia Apamea oli antiikaja kreeka ja rooma linn Süürias Ghabi orus. Tänapäeval asuvad linna varemed 55 kilomeetri kaugusel Hamast loodes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna asutas 300. aasta paiku eKr Seleukiidide dünastia rajaja Seleukos I Nikator, kelle kätte oli piirkond langenud 312. aastal eKr. Ta nimetas selle oma Baktria päritolu naise Apama järgi Apameiaks. Linn asus oluliste kaubateede ristumiskohas ja sellest sai üks tähtsamaid Süüria linnu. Seleukos tegi sellest oma sõjaväebaasi, kus oli 500 elevanti ja oluline hobusekasvatus. II sajandil eKr oli linn Seleukiidide riigi valitseja Diodotos Tryphoni tugipunkt. Aastal 64 eKr tungis Süüriasse Rooma väepealik Gnaeus Pompeius Magnus ja purustas Apameia kindluse; edaspidi kuulus Apameia Rooma Süüria provintsi. Aastal 6 pKr läbiviidud rahvaloenduse andmetel elas linnas 117 000 vaba inimest, seega võis Apameia elanikkond küündida poole miljonini, tehes selle üheks suurimaks linnaks Rooma idaprovintsides. Aastal 115 pKr hävis see suures osas maavärinas, kuid ehitati taas üles. Ajavahemikus 218−234 pKr paiknes Apameias Rooma leegion Legio II Parthica. Hilisantiikajal oli linn Syria Secunda provintsi pealinn. VI sajandil purustas linna Pärsia Sassaniidide kuningas Chosroes I, kuid linn ehitati osaliselt üles. 1152. aastal langes see taas maavärina ohvriks. Linn hüljati XIII sajandil. Tänapäeval asub selle lähedal Qalaat al-Madiqi linn.

Varemed[muuda | muuda lähteteksti]

Apameia Suur kolonnaad
Suur jahimosaiik Brüsselis Musée Cinquantenaire’is

Tänapäeval on muistsest linnast säilinud mitmete ehitiste jäänuseid, ehkki Süüria kodusõjas on see kannatada saanud ja seda on rüüstanud aardekütid. Ehitistest väljapaistvaim on Suur kolonnaad, mis oli ligi kaks kilomeetrit pikk ja oli Rooma maailmas üks pikimaid. Juba Seleukiidide ajal rajatud ja hiljem roomlaste poolt ümber ehitatud teater mahutas kuni 20 000 pealtvaatajat ning oli üks suurimaid; ainult Roomas asunud Pompeiuse teater oli teadaolevalt veelgi suurem. V sajandist pKr pärit ilmselt Syria Secunda asehalduri paleest leitud Suur jahimosaiik (120 m²) asub tänapäeval Brüsselis muuseumis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]