Mesopotaamia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit Mesopotaamia madalik; Argentinas asuva Mesopotaamia kohta vaata artiklist Mesopotaamia (Argentina).

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin.

Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.[1]

Asend ja loodusolud[muuda | muuda lähteteksti]

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

‘Ubayd[muuda | muuda lähteteksti]

Mesopotaamia alad ca 5 500 eKr
Next.svg Pikemalt artiklis Halafi periood., 65005500 eKr ‘Ubaydi ajajärk, 5500-4000 eKr, Vana-Mesopotaamia

‘Ubaydi ajajärguks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Periood sai nime Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.

Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr hakkas arenema muistne Eridu linna tempel, mille ümber kujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.

Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Sumeri ajalugu ja Sumer., 4. aastatuhande lõpp eKr – u.2350 eKr, Kategoorias:Sumer

Sumerite päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata — pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat eKr hakatakse Mesopotaamia lõunaosas põldu harima. Sumerite Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmusid umbes 3500—3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlle. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Sumeri keel asendus semiidi keelega, kuid semiidid võtsid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse.

Sumeri linnriigid, Uruk[muuda | muuda lähteteksti]

Linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga moodustas linnriigi. Vt. Uruk, Ur, Umma, Lagaš. Igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Umbes 2500 eKr sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid.

Next.svg Pikemalt artiklis Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk.

Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningavõim oli absoluutne — kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

Mesopotaamia õiguskord[muuda | muuda lähteteksti]

Hammurapi seadustetulba ülemine osa

1901. aastal leidsid prantsuse arheoloogid kuningas Hammurapi korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval Pariisis Louvre'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".[2]

Religioon Mesopotaamias[muuda | muuda lähteteksti]

Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna Egiptusega:

  1. Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
  2. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

  1. Mesopotaamias ei olnud valitseja jumal, pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
  2. Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

Tähtsamad jumalad[muuda | muuda lähteteksti]

Jumalad on sumeri päritolu ning kandunud edasi semiidide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.

Panteoni tipus kolm meesjumalat:

  1. Taevajumal, jumalate isa Anu.
  2. Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
  3. Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

  1. Kuujumal Sin — vastutas kalendri eest.
  2. Päikesejumal Šamaš — kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.

Mesopotaamia kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Ištari värav Berliini muuseumis

Ehituskunst[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid:

  1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
  2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma.
  3. Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.

Kujutav kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.

Skulptuur[muuda | muuda lähteteksti]

Arengut takistas kivi puudumine.

  1. Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
  2. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mark, Joshua J. Mesopotamia - Ancient History Enyclopedia, 2009.
  2. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn, 1998. Lk. 57.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]