Mesopotaamia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit Mesopotaamia madalik; Argentinas asuva Mesopotaamia kohta vaata artiklist Mesopotaamia (Argentina).

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või -Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia kogum erinevatest kultuuridest, mida ühendasid nende kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.[1]

Asend ja loodusolud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sumerite keeleline kuuluvus ja nende päritolu on teadmata — kas olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 eKr hakatakse Mesopotaamia lõunaosas põldu harima.

Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500—3000 aastat eKr.

Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu.

Sumeri linnriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga moodustas linnriigi.

Igal linnal oli oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim kuningale. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel.

Sumeri kultuuripärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Sumeri keel asendus semiidi keelega, kuid semiidid võtsid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse.

Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 2500 eKr sumeri linnriigid hääbuvad ja tekivad suurriigid:

  1. Akadi riik 24. sajandil eKr. Rajajaks Sargon. Riik kadus varsti, kuid akadi keel jäi aastatuhandeks.
  2. Vana-Babüloonia riik — 18. sajand eKr. Märksõnad: Valitseja Hammurapi ning tema kuulus seadustekogu.
  3. Assüüria riik. 9.7. sajand eKr. Kuningas Assurbanipal ja tema kiilkirjade kogu.
  4. Uus-Babüloonia riik 7. sajand eKr. Märksõnad: Kuningas Nebukadnetsar II ning Paabeli torn.

Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningavõim oli absoluutne — sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus.

Mesopotaamia õiguskord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hammurapi seadustetulba ülemine osa

1901. aastal leidsid prantsuse arheoloogid kuningas Hammurapi korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval Pariisis Louvre`i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".[2]

Religioon Mesopotaamias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna Egiptusega:

  1. Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega.
  2. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.

Esineb ka erinevusi:

  1. Mesopotaamias ei olnud valitseja jumal, pigem vahetalitaja ehk ülempreester.
  2. Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem.

Tähtsamad jumalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jumalad on sumeri päritolu ning kandunud edasi semiidide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus.

Panteoni tipus kolm meesjumalat:

  1. Taevajumal, jumalate isa Anu.
  2. Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
  3. Sügavuste isand Ea.

Tähtis osa oli ka taevakehadel:

  1. Kuujumal Sin — vastutas kalendri eest.
  2. Päikesejumal Šamaš — kaitses inimeste seadusi.

Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt.

Mesopotaamia kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ištari värav Berliini muuseumis

Ehituskunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid:

  1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
  2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma.
  3. Linna ja Uus-Babüloonia, kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.

Kujutav kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel.

Skulptuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arengut takistas kivi puudumine.

  1. Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
  2. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

33.743.5

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mark, Joshua J. Mesopotamia - Ancient History Enyclopedia, 2009.
  2. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn, 1998. Lk. 57.