Kuninglik Teaduste Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kungliga Vetenskapsakademien)
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis

Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest. Akadeemia põhiülesanne on teaduse arendamine ja selle mõju tugevdamine ühiskonnas.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati 1739. aastal Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse kuningliku teaduste akadeemia eeskujul. Asutajaks oli kuueliikmeline teaduseedendajate grupp, teiste seas ka loodusteadlane Carl von Linné. Kohe asuti valima ka uusi liikmeid, aasta lõpuks oli akadeemial juba 38 liiget, järgmise aasta jooksul lisandus veel 21 teadlast. Linné kõrval oli neist tuntuim Anders Celsius, kes võttis kasutusele elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala.

Esimesed 16 välisliiget valiti aastal 1747, neist tuntuimad olid Šveitsi anatoom Albrecht von Haller ja prantsuse matemaatik Alexis Claude Clairaut.

Kui Kuninglik Teaduste Akadeemia 18. sajandi esimesel poolel asutati, oli selle eesmärk edendada praktilisi, ökonoomseid ja kasulikke teadmisi. Seetõttu loobuti akadeemia asutatud teadusajakirjas Vetenskapsakademiens Handlingar toonasest akadeemilisest traditsioonist avaldada teaduskirjutisi ladina keeles (näiteks Kuninglik Teaduste Selts Uppsalas pidas sellest tavast kinni) ning artikleid hakati algusest peale avaldama rootsi keeles, et ajakirja sisu oleks kättesaadav laiemale lugejaskonnale.

Kuninglik Teaduste Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse, ALLEA liige.

Akadeemia president[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia esimene president Carl von Linné

Carl von Linné oli akadeemia esimene president (esimestel presidendivalimistel toimus valik loosi teel mitme kandidaadi vahel).

Alates 2018. aastast on akadeemia president Dan Larhammar, Uppsala Ülikooli molekulaarse rakubioloogia professor.

Eelmisel perioodil, 2015–2018, juhtis akadeemiat keemik Christina Moberg, Kuningliku Tehnikainstituudi professor.

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemial on 2013. aasta seisuga 615 liiget, sealhulgas 440 Rootsi liiget ja 175 välisliiget. Alates 1739. aastast kuni 2010. aasta lõpuni on akadeemiasse valitud kokku umbes 2870 liiget, sealhulgas välisliikmeid umbes 1230.

Aastal 1762 kehtestati Rootsi liikmete piirarvuks 100. Välisliikmete valimiseks sätestati piirang alles aastal 1798 (75 kohta). Piirmäärad võrdsustati aastal 1904 – nii sise- kui ka välisliikmetele 100 kohta. Järgmine muudatus tehti 1938. aastal – toodi sisse vanusetsensus – kuni 70-aastaste Rootsi liikmete piirarv tõsteti 130-ni.

Praegu kehtivad järgmised piirangud:

  • kuni 65-aastaste Rootsi liikmete piirmäär on 175;
  • välisliikmete piirmäär (sõltumata vanusest) on 175.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liikmeskond on jaotatud kümnesse teadusklassi:

Väljaantavad autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia annab välja autasusid ja medaleid, sealhulgas rahvusvahelisi, näiteks:

Eestiga seotud akadeemialiikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia välisliige, Tartu ülikoolis õppinud ja õppejõuna töötanud Wilhelm Ostwald, hilisem Nobeli auhinna laureaat

Akadeemia liikmeid 18. sajandist[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige (1741) Emanuel Swedenborg, rootsi loodusuurija, filosoof ja teoloog

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liikmeid 19. sajandist[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige (1850) John Ericsson, rootsi leiutaja ja mehaanikainsener

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia välisliige (1806) Pierre Simon de Laplace, prantsuse astronoom, matemaatik ja füüsik

Akadeemia liikmeid 20. sajandi esimesest poolest[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige (1947) Hannes Alfvén, rootsi plasmafüüsik, Nobeli auhinna laureaat

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia välisliige aastast 1945 (muudeti rootsi liikmeks 1951. aastal) Lise Meitner, tuumafüüsik, tuumakeemik ja radiokeemik, kes elas ja töötas Rootsis 19381960

Akadeemia liikmeid 20. sajandi teisest poolest[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige (1968) Lars Hörmander, rootsi matemaatik, Fieldsi medali kavaler

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia välisliige (1964) Lars Valerian Ahlfors, soomerootsi matemaatik, kes sai koos Jesse Douglasega esimesed Fieldsi medalid 1936. aastal
Akadeemia välisliige (1997) Carl Woese, ameerika mikrobioloog
Akadeemia välisliige (1995) Torsten Wiesel, rootsi ja USA neurofüsioloog, Nobeli auhinna laureaat. 85-aastaselt naasis ta Ameerikast kodumaale, kus jätkas teadustegevust
Akadeemia välisliige (1960) Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof

Akadeemia liikmeid 21. sajandi algusest[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liige (2000) Georgia Destouni, Rootsi hüdroloog
Akadeemia liige (2009) Peter Gärdenfors, rootsi kognitiivteadlane ja filosoof
Akadeemia liige (2007) Göran K. Hansson, rootsi arstiteadlane
Akadeemia liige (2004) Sara Snogerup Linse, rootsi keemik
Akadeemia liige (2008) Thomas Perlmann, rootsi molekulaarbioloog
Akadeemia välisliige (2009) Jean Bourgain, Belgia matemaatik, Fieldsi medali, Shaw' ja Crafoordi auhinna laureaat
Akadeemia välisliige (2005) Catherine Césarsky, prantsuse astrofüüsik
Akadeemia välisliige (2002) Henrik Meinander, soomerootsi ajaloolane
Akadeemia välisliige (2000) Ilkka Hanski, soome ökoloog ja zooloog

Rootsi liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]