Alphonse de Candolle

Allikas: Vikipeedia
Alphonse de Candolle

Alphonse Louis Pierre Pyrame de Candolle (28. oktoober 1806 Pariis4. aprill 1893 Genf) oli Šveitsi botaanik, Šveitsi botaaniku Augustin Pyrame de Candolle'i poeg.

Alguses pühendus ta õigusteadusele, aga edaspidi hakkas järjest enam tegelema botaanikaga ning 1841. aastal võttis ta üle oma isa õppejõukoha Genfi ülikoolis. Kuid 1846 loobus ta õppejõutööst ja tegeles kuni surmani põhiliselt teadusega. Lisaks valiti ta mitu korda Genfi kohaliku omavalitsuse liikmeks.

Ta lõpetas isa poolelijäänud teose "Prodromus systematis naturalis regni vegetabilis", andes välja selle 8 köidet lisaks 8 isa kirjutatud köitele. Selleks kaasas ta õpetlasi kogu maailmast ja töötas ise sarja peatoimetajana. Seejärel jätkas ta sama tööd, avaldades aastatel 18781883 viis köidet pealkirja "Monographiae Phaneroganorum" all, kuhu lisas mitu uut üheiduleheliste perekonda, aga mõned kaheiduleheliste rühmad töötas põhjalikult ümber.

Eriti põhjalikult käsitles ta taimede geograafiat, mille õppimisele oli tal eriline kalduvus. Tal olid laialdased teadmised ka teistes botaanikaga piirnevates teadustes. Juba 1835 avaldas ta juhendi "Instruction à l'étude de la botanique", milles käsitles taimegeograafiat. See tõlgiti vene keelde ja Venemaal kasutati seda kaua ülikoolides botaanika õpetamisel.

Tema üks olulisimaid teoseid on 1855 ilmunud "Géographie botanique raisonnée", milles ta ulatuslike ja täpsete uuringute abil püüdis kindlaks määrata taimede liigituse ja leviku seadusi ja põhimõtteid. Selles teoses on ka laialdane uurimus kultuurtaimede päritolu kohta. Selle uurimuse andis ta 1883 parandatuna ja täiendatuna ka eraldi välja pealkirja "Origine des plantes cultivées" all.

Ta lõi esimese botaanilise nomenklatuuri koodeksi, mis 1867. aastal kiideti rahvusvahelisel botaanika kongressil heaks, ning see on tänapäeval kehtiva ICBNi prototüüp.

1858. aastal valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia ja 1859 Rootsi Teaduste Akadeemia välisliikmeks. 1889 autasustati teda Linné medaliga.

Ta on tuntud ka Prantsuse ja Briti Teaduste Akadeemia liikmete, sealhulgas välisliikmete religioosse kuuluvuse uurimise poolest teadusrevolutsiooni ajal. Uuring näitas, et mõlemas akadeemias, kui võrrelda protestantide ja katoliiklaste osakaalu nende osakaaluga riigi rahvastikus, olid protestandid tunduvalt üleesindatud. Seda tähelepanekut on tänapäevani kasutatud näitena, et protestandid kalduvad olema teaduses aktiivsemad kui katoliiklased.

Tema poeg Anne-Casimir-Pyrame de Candolle sündis 1836 ja sai samuti silmapaistvaks botaanikuks.