Michael Faraday

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Michael Faraday
Michael Faraday - Project Gutenberg eText 13103.jpg
Sündinud 22. september 1791
Newington Butts, Suurbritannia
Surnud 25. august 1867 (75-aastaselt)
London, Suurbritannia
Rahvus inglane
Tegevusala füüsika
keemia
Töökoht Royal Institution
Tuntumad tööd Faraday seadus
Elektrokeemia
Faraday efekt
Faraday puur
Faraday arv
Autasud Copley medal (1832 ja 1838)
Rumfordi medal (1846)
Allkiri
Michael Faraday signature.svg

Michael Faraday (22. september 179125. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.

Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega.

Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.

Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]