Alexander von Humboldt

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib loodusteadlasest; laeva kohta vaata artiklit Alexander von Humboldt (1990).

Alexander von Humboldt
Joseph Stieleri portree Humboldtist, 1843
Sündinud 14. september 1769
Berliin, Preisi kuningriik
Surnud 6. mai 1859 (89-aastaselt)
Berliin, Preisi kuningriik, Saksa Liit
Elukoht Pariis (kuni 1827)
Kodakondsus preislane
Haridus

Freibergi Kaevanduskool (diplom, 1792)
Frankfurdi Ülikool (Oder) (kraadita)
Göttingeni Ülikool (kraadita)

Berliini Ülikool (kraadita)
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) geograafia, loodusteadused
Töökohad Kaevandusministeerium
Tunnustus

Ameerika Filosoofiaseltsi välisliige (1804)
Prantsuse Teaduste Akadeemia välisliige (1804)
Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliige 1808
Londoni Kuningliku Seltsi välisliige (1815)
Tartu Ülikooli audoktor (1827)

Copley medal (1852)
Autogramm

Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tegi uurimisreise Kesk-Aasiasse, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, uurides eriti Orinoco ja Amazonase jõgikonda. Ta tegi teaduslikke välitöid füüsikas, keemias, geoloogias, mineraloogias, vulkanoloogias, botaanikas, zooloogias, klimatoloogias, okeanograafias ja astronoomias. Humboldti teostel oli suur mõju loodusteaduste, eriti geograafia arengule, ta on vulkanoloogia, zoo- ja taimegeograafia, klimatoloogia, hüdrograafia ning nüüdisaegse maastikuteaduse rajajaid.

Humboldti taimealane uurimistöö Freibergi kaevandustes viis ladinakeelse teose "Florae Fribergensis, accedunt Aphorismi ex Doctrina, Physiologiae Chemicae Plantarum" (1793) kirjutamiseni, mis tõi ta Johann Wolfgang von Goethe huviorbiiti.

1799–1804 uuris nüüdse VenezuelaColombiaEcuadoriPeruuKuuba ja Mehhiko alu. Kirjutas uurimisreisist teose "Voyage aux regions equinoxiales du Nouveau Continent" (30 köidet, 1805–1834), mis on suurim sellelaadne reisikirjeldus.

Tema peateos on "Kosmos" (18451862), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised (5 köidet, 1845–1862).

Elas aastani 1827 peamiselt Pariisis. Reisis 1829 Baltimaade, Moskva ja Uurali kaudu Altaisse. Nii teel sinna kui ka tagasi peatus Tartus.

Humboldt võttis kasutusele isotermi mõiste (1817), tegi kindlaks taimkatte kliimast tuleneva vööndilisuse ning pani aluse tänapäevasele ökoloogiale.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alexander von Humboldti nimi on antud rohkem kui kümnele loomariigi esindajale ja mitmele taimele ning ta nime kannavad maakonnad, linnad, mäed, jõed, järved ja muud objektid.

Saksamaal tegutseb Alexander von Humboldt Stiftung – fond, kust on kõikide erialade teadlastel kogu maailmast võimalik taotleda stipendiumi teadustööks Saksamaal.

Tema järgi on nimetatud mitu kõrgkooli, sealhulgas Berliini Humboldti Ülikool.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Preisi riigitegelase, filosoofi ja keeleteadlase Wilhelm von Humboldti noorem vend.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]