Louis de Broglie
Louis Victor Pierre Raymond de Broglie [dö broij] (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige. 1929. aastal sai ta elektronide laineomaduste avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna, olles vaid 37-aastane.
Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.
Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
De Broglie õppis esmalt ajalugu, ent pühendus seejärel matemaatikale ja füüsikale ning lõpetas ülikooli füüsika alal. Esimese maailmasõja ajal aitas ta arendada raadiosidet.
1924. aastal kaitses de Broglie Sorbonne'i ülikoolis doktoriväitekirja kvantteooria alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta (de Broglie lained), tuginedes Max Plancki ja Albert Einsteini valguse-alastele töödele. 1928. aastast oli ta Sorbonne'i ülikooli professor.
1942. aastal valis Prantsuse Teaduste Akadeemia ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril 1944 valiti ta Émile Picard'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 1. toolile.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1929 – Nobeli füüsikaauhind
- 1933 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1938 – Max Plancki medal
- 1939 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1952 – UNESCO Kalinga auhind teaduse populariseerimise eest
- 1953 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1958 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1961 – Auleegioni ordeni suurrist
Louis de Broglie oli kokku 18 teadusakadeemia liige ka mitme ülikooli audoktor.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
