Friedrich Wilhelm Bessel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor Christian Albrecht Jensen

Friedrich Wilhelm Bessel (22. juuli 1784 Minden/Vestfaal17. märts 1846 Königsberg/Ida-Preisimaa) oli saksa astronoom, matemaatik, füüsik ja geodeet. Ta oli esimene astronoom, kes määras parallaksmeetodiga vahemaa Päikese ja teise tähe vahel.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ja Friederike Ernestine perekonda. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta Mindenis; 14-aastaselt läks Bremenisse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafias, matemaatikas ja astronoomias.

Abiellus Johanna Hageniga aastal 1812. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna (1826–1856). Poeg suri noorelt ja Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimastel eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ja Prantsusmaad, osales teaduskonverentsidel ja külastas teadusasutusi. Ta suri 62-aastaselt tol ajal tundmatusse ja müstiliseks peetud haigusse, mille kohta praegu oletatakse, et see võis olla soolestikuvähk.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Königsbergi observatoorium 1830

Friedrich Wilhelm Bessel kasutas Harrioti 1607. aastal tehtud vaatlusi ja 1804. aastal võttis ta ühendust Wilhelm Olbersiga, informeerimaks teda oma uuringust komeedi Halley teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada. Lõpuks see ka avaldati. 1806. aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha Lilienthali Observatooriumis. Ta vaatles komeete ja planeete, kuid eelkõige keskendus Saturnile ja selle kuudele.. Tema tähelepanu pälvisid ka värskelt avastatud asteroidid Vesta, Juno ja Ceres. Lisaks tegi ta Bradley varasemate astronoomiavaatluste tulemuste kontrollimiseks kordusuuringuid.

1810. aastal sai Besselist Köningsbergi Observatooriumi direktor ja Königsbergi ülikooli professor. Nendel ametikohtadel töötas Bessel oma elu lõpuni.

Panus astronoomiasse[muuda | muuda lähteteksti]

Besseli teaduslikke töid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast, oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.

Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide Jupiter ja Saturn massid. 1837. aastal toetas ta hüpoteesi, et leidub ka Uraanist kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ja sellele pandi nimeks Neptuun.

Bessel oli esimene, kes tegi mõõtmisi ja avaldas töid parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni 61 Cygni. See täht osutus valituks seepärast, et sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ja kordas mõõtmisi Heinrich Schlüteriga. Samal ajal avaldas Thomas Henderson parallaksi Alpha Centauri kohta 1839, 1840 esitles aga Wilhelm Struve oma parallaksi Veega kohta.

Panus psühholoogiasse[muuda | muuda lähteteksti]

Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejatevaheliste erinevuste kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C, on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks Wilhelm Struvet ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant", mille all ta mõtles seda, et kuna inimesed on erinevad, erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. Kui aga indiviidide erinevust arvesse võtta, muutuvad eri isikute kogutud vaatlusandmed omavahel hästi võrreldavateks. Max Friedrichi, kes oli Wilhelm Maximilian Wundti õpilane, esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboris oligi metronoomi abil tehtud silma-kõrva-katse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsioonieksperimendiks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Fundamenta Astronomiæ" (1818)
  • "Tabulæ Regiomontanæ" (1830)
  • "Physical Theory of Comets" (1836)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]