Niels Bohr

Allikas: Vikipeedia
Niels Bohr
Niels Bohr.jpg
Niels Henrik David Bohr
Sünniaeg 7. oktoober 1885
Surmaaeg 18. november 1962 (77-aastaselt)
Rahvus juut
Tegevusala füüsika
Tunnustused Nobeli füüsikaauhind (1922)
Niels Bohri vapp

Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia.

Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr.

Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht.

Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses. Ülejäänud pojad olid Hans Henrik (arst), Erik (keemik) ja Ernest (jurist).

Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis ta Taani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale.

1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria).

1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi, mida ta hiljem juhtis.

Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat.

II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsi ja Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda.

USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna Aatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage).

1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niels Henrik David Bohr pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Aastal 1926 sai Niels Bohr Franklini medali, aastal 1930 Max Plancki medali.

Niels Bohr valiti 1940. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tycho Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud.

Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist').

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr.

Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi.

Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit ja valemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: h\nu = \epsilon_{2} - \epsilon_{1}\,. Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri abikaasaga.

1997 laskis Taani Rahvuspank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel oli kujutatud Bohri piipu suitsetamas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]