Nanotehnoloogia

Allikas: Vikipeedia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sh nanorobotite uurimise ning loomisega. Nii väikeses mastaabis kaotavad paljud füüsikaseadused (gravitatsioonijõud) oma tähtsuse ja määravaks saavad kvantefektid.

Ühed tuntuimaid nanoosakesed on süsinikul põhinevad süsiniknanotorud ja fullereen.

Nanotehnoloogia alaliik, mis hõlmab nanotehnoloogia kasutamist elektroonikakomponentides kannab nime nanoelektroonika. Haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega, mida kasutatakse mikroprotsessorites, mäludes, mikrokiipides, nimetatakse nanolitograafiaks.

Nanotehnoloogia valdkonna tuntumaid uurijaid ja arendajaid: Ralph C. Merkle, Robert A. Freitas jr, Kim Eric Drexler, Sumio Iijima, Chris Phoenix jt.

Nanotehnoloogia kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ulmekirjanikud ja futuroloogid on hoiatanud, et arenenud nanotehnoloogia kontrolli alt väljumine võib kaasa tuua globaalse katastroofi (nn halli plöga stsenaariumid). Alastair Reynolds nimetab oma romaanis "Century Rain" sellist katastroofi nanokaustiks (inglise nanocaust, vrd holocaust). Halli plöga teooria lükkas ümber Eric Drexler, kes selle termini 1986. aastal kasutusele võttis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]