Rakubioloogia

Allikas: Vikipeedia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel.

Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga.

Jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsütoloogia jaguneb:

  • tsütomorfoloogia – rakkude ehitusega seonduva uurimine
  • tsütofüsioloogia – rakkude talitlusega seonduva uurimine
  • tsütogeneetika – rakkude pärilikkusega seonduva uurimine
  • tsütopatoloogia – rakkude talitlusest tekkida võivate anatoomilis-füsioloogiliste seisunditega seonduva uurimine ning raviviiside välja töötamine

Tsütopatoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiiniteaduse kaudu teatakse tsütopatoloogiat, kui teadusharu , mis uurib, klassifitseerib ning diagnoosib ja püüab kaasaegseid tehnikaid, meetodeid ning medikamente kasutades kõrvaldada tekitatud ja/või tekkinud rakumuutusi loomadel, lindudel jpt.

Kliiniline tsütopatoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliiniline tsütopatoloogia on laborimeditsiini allharu, mis tegeleb valdavalt haiguste diagnoosimisega rakutasandil.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]