Svante Pääbo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Svante Pääbo
Professor Svante Paabo ForMemRS (cropped).jpg
Sünniaeg 20. aprill 1955 (67-aastane)
Stockholm
Amet bioloog, evolutsioonibioloog
Autasud Helsingi Ülikooli audoktor, Lomonossovi suur kuldmedal, Läbimurde auhind eluteadustes, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
Veebisait https://www.eva.mpg.de/genetics/staff/paabo/

Svante Pääbo (sündinud 20. aprillil 1955 Stockholmis) on eesti juurtega rootsi geneetik, üks paleogeneetika rajajatest, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on 2022. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat.[1]

2007. aastal valis ajakiri Time ta maailma aasta saja mõjukama inimese hulka.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad on biokeemik ja Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Sune Bergström ja eestlannast keemik Karin Pääbo.

Svante Pääbo õppis Uppsala Ülikoolis egüptoloogiat, vene keelt, majandust ja meditsiini. 1986. aastal kaitses ta samas doktorikraadi molekulaarimmunoloogia alase töö eest. Seejärel täiendas ta end aastatel 19871990 California ülikoolis.

1985. aastal õnnestus tal saada DNA-d 2400 aasta vanusest Egiptuse muumiast. Ta on esimene, kel õnnestus saada aastatuhandete eest elanud inimese DNA-d. Sellekohane artikkel ilmus 16. aprillil 1985 New York Timesis.

1996. aastal avastas Pääbo uurimisrühma liige Müncheni ülikooli zooloogiainstituudi laboris töötav Matthias Krings DNA-sekvenaatoritesse söödetud DNA-juppidest, mis olid saadud Bonni Rheinisches Landesmuseumis hoitavast väikesest neandertallase käeluutükist, neandertallase mtDNA.[2]

1997. aastast alates on ta Leipzigis asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juhataja.

Hiljem on ta uurinud neandertallase genoomi. Veebruaris 2009 teatati Ameerika Teadusassotsiatsiooni aastakoosolekul, et tema juhitav antropoloogiainstituut on valmis saanud neandertallase genoomi esialgse versiooni. Selleks tuli järjestada üle kolme miljardi aluspaari.

Augustis 2002 teatas ta, et on avastanud "kõnelemise geeni" – geeni FOXP2, mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud.

2019. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia ta oma välisliikmeks.

Svante Pääbo abiellus 2008. aastal geneetiku ja primatoloogi Linda Vigilantiga. Nad elavad Saksamaal Leipzigis, abielupaaril on ühine poeg.[3] Oma 2014. aasta raamatus "Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas" avalikustas Pääbo, et ta on biseksuaalne.[4][5]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Nobeli auhind 2022[muuda | muuda lähteteksti]

Svante Pääbo sai 2022. aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna "väljasurnud hominiidide genoome ja inimese evolutsiooni puudutavate avastuste eest" (ingl.k. "for his discoveries concerning the genomes of extinct hominins and human evolution").[6]

Auhinna määramise põhjenduses kirjeldatakse Pääbo järgmisi saavutusi:

  • Ta arendas süstemaatiliselt välja meetodid luutükkidelt leitud geneetilise materjali analüüsimiseks;
  • Ta kasutas neid meetodeid neandertallaste genoomi uurimiseks. Kõigepealt uuris ta mitokondriaalset DNA-d, sekveneeris esimesena maailmas väljasurunud hominiidi DNA ja tõestas seeläbi, et neandertallased erinesid geneetiliselt nii nüüdisinimestest kui inimahvidest. Seejärel leidis ja avaldas Pääbo töögrupp neandertali inimese täieliku genoomi.
  • Geeniuuringute kaudu analüüsis Pääbo nii neandertallaste ja inimeste omavahelist lahknemist kui ka sellele järgnenud liikidevahelist geneetilise materjali ülekandumist.
  • Tema uurimisrühm avastas DNA uuringute läbi veel ühe hominiidide alamliigi – Denissi inimese.
  • Ta sisuliselt rajas paleogeneetika kui teadusharu.

Muu tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Valitud teadusakadeemiate liikmeks[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The Nobel Prize (3. oktoober 2022). "Say good morning to our new medicine laureate Svante Pääbo!". Twitter.
  2. Svante Pääbo, Neandertallane ex machina, "Neandertali inimene. Kadunud genoomi otsimas", Äripäeva Kirjastuse AS, 2014, vaadatud 5. aprillil 2017
  3. Elizabeth Kolbert (8. august 2011). "Sleeping with the Enemy". The New Yorker. Vaadatud 4. oktoober 2022.
  4. Svante Pääbo (2014). Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas. Tallinn: Äripäev.
  5. Daniel Mediavilla (26.09.2015). "El sueco que persiguió hasta cazarlo al Hombre de Neanderthal". El País. Vaadatud 3.10.2022.
  6. Nobeli preemia komitee (3. oktoober 2022). "Pressiteade: Nobeli preemia füsioloogia ja meditsiini alal 2022". nobelprize.org. Vaadatud 4. oktoober 2022.
  7. Teenetemärkide kavalerid

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]