Ragnar Frisch

Ragnar Frish
Täisnimi	Ragnar Anton Kittil Frisch
Sündinud	3. märts 1895 Oslo, Norra
Surnud	31. jaanuar 1973 (77-aastaselt) Oslo, Norra
Kodakondsus	Norra
Tegevusala	majandusteadus
Tunnustus	Nobeli majandusauhind (1969)

Ragnar Anton Kittil Frisch (3. märts 1895 Kristiaania – 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane, Oslo ülikooli majandusprofessor, esimene Nobeli majandusauhinna laureaat.

Frischi isa oli kullassepp ja hõbesepp Anton Frisch, ema oli Ragna Fredrikke Frisch (sündinud Kittilsen). Isa ootas, et poeg võtaks kunagi pere äri üle ja Ragnarist sai David Anderseni töökojas õpipoiss. Kuid ema soovitusel hakkas ta sel ajal ühtlasi õppima Kuninglikus Frederiki Ülikoolis, mis tänapäeval on tuntud Oslo ülikoolina. Ta valis majanduse, mis talle tundus kõigist õppekavadest kõige lühema ja kergemana. 1919 lõpetas ta ülikooli. 1920 tegi ta ära ka meistritöö ja hakkas isa ettevõttes tema partnerina tööle.

1921. aastal sai Frisch stipendiumi, mis võimaldas tal minna kolmeks aastaks Prantsusmaale ja Inglismaale majandust ja matemaatikat õppima. 1923 naasis ta kodumaale ja nägi, et vanemate äri on raskustes, jätkas ta teadustegevust, uskudes, et just see ja mitte kullassepatöö on tema tõeline kutsumus. Temalt ilmus mitu artiklit tõenäosusteooria kohta, ta oli 1925. aastast Oslo ülikooli õppejõud ja sai 1926. aastal filosoofiadoktori kraadi, kaitstes väitekirja matemaatilise statistika alal.

1926. aastal ilmus Frischi artikkel, milles ta kirjeldas oma seisukohta, et majandus peab järgima sama teed empiirilise ja teoreetilise matematiseerimise suunas, mida teised teadused, eriti füüsika, juba läinud on. Samal aastal ilmus tema artikkel "Sur un problème d'économie pure" ("Puhta majanduse probleemist"), milles ta alustas oma matematiseerimise programmi. Artikkel sisaldas aksioome, mille abil oli võimalik täpselt määratleda nii ordinaal- kui ka kardinaalkasulikkus. Frisch hakkas ka õpetama tootmisteooria kursust, pannes aluse selle teema matematiseerimisele.

1927. aastal sai Frisch Rockefelleri fondilt stipendiumi sõiduks USA-sse. Seal kohtus ta teiste majandusteadlastega, kes olid huvitatud uuest matemaatilisest ja statistilisest lähenemisest majandusele. Ta kirjutas seal ka artikli, mis analüüsis investeeringute osatähtsust majandustsüklite selgitamisel.

Kuigi Frischi stipendiumi pikendati reisimiseks Itaaliasse ja Prantsusmaale, läks Frisch järgmisel aastal koju tagasi, sest tema isa suri ära. Ta kulutas ühe aasta perekonna töökoja kaasajastamisele ja selle rahalise seisukorra parandamisele. Ta müüs perekonna varasid ja otsis juveliiri, kes tema eest äri juhiks. Seejärel jätkas ta teadustööd.

Aastatel 1927–1928 ilmus Frischi artiklisari ajaseeriate statistika kohta. 1928. aastal määrati Frisch Oslo ülikoolis statistika ja majanduse abiprofessoriks. 1929. aastal ilmus tema esimene tähtis artikkel ökonomeetria metodoloogia kohta – "Statistiliste muutujate korrelatsioon ja hajutus", millele samal aastal järgnes artikkel "Staatika ja dünaamika majandusteoorias", mis tõi majandusanalüüsi dünaamika mõiste. 1931. aastal sai Frisch ülikooli korraliseks professoriks. 1932. aastal asutas ta Rockefelleri Fondi toel ülikooli majandusinstituudi ja sai selle teadusdirektoriks.

Teise maailmasõja ajal Frisch vahistati. 17. oktoobril 1943 viidi ta Bredtveiti koonduslaagrisse, 22. novembril Bergi koonduslaagrisse ja 9. detsembril Grini koonduslaagrisse. Viimasest vabastati ta 8. oktoobril 1944.

Ragnar Frisch tegeles peamiselt makromajandusteooria, ökonomeetria ja tootmisteooriaga. Ta võttis kasutusele mõisted "makromajandus" ja "mikromajandus".

Tunnustus

Ragnar Frisch valiti 1950. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

1969. aastal pälvis ta koos Jan Tinbergeniga esimese Nobeli majandusauhinna töö eest majandusprotsesside uurimise ja dünaamiliste mudelite koostamise alal.

1970. aastal valiti Ragnar Frisch Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

Ragnar Frischi auks antakse silmapaistvate ökonomeetriatööde eest välja Frischi medalit.

Isiklikku

Ragnar Frisch abiellus 1920. aastal Marie Smedaliga ja neil sündis tütar Ragna. Ragna tütar Nadia Hasnaoui on telesaatejuht, kes juhtis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Pärast seda, kui Marie 1952. aastal suri, abiellus Frisch 1953. aastal oma lapsepõlvesõbra Astrid Johannesseniga.

Välislingid

• Biograafia lehel nobelprize.org (inglise keeles)