Mine sisu juurde

Marie Curie

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Marie Curie
Marie Curie
Täisnimi Marie Skłodowska Curie
Sünninimi Maria Salomea Skłodowska
Sündinud 7. november 1867
Varssavi
Surnud 4. juuli 1934 (66-aastaselt)
Rahvus poolakas
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
keemia
Doktoritöö juhendaja Gabriel Lippmann
Tunnustus

Nobeli füüsikaauhind (1903)
Davy medal (1903)
Matteucci medal (1904)
Elliott Cressoni medal (1909)
Alberti medal (1910)
Nobeli keemiaauhind (1911)

Willard Gibbsi auhind (1921)
Autogramm

Marie Skłodowska Curie [mar'ii skuod'oska kür'ii] (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi, Poola – 4. juuli 1934 Passy, Savoia, Prantsusmaa) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

1898. aastal avastas Marie koos abikaasa Pierre Curiega radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi. Curied said selle eest 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühist tööd, mis avaldas väga suurt mõju aatomifüüsika kujunemisele. 1911. aastal sai ta ka Nobeli keemiaauhinna puhta raadiumi eraldamise eest.

Władysław Skłodowski tütardega, Maria on vasakpoolseim

Maria Salomea Skłodowska sündis Varssavis ning oli pere viiest lapsest noorim.[1] Kirjanduses kasutatakse tema kohta ka eesnimesid Marya ja Salome.[viide?]

Maria isa Władysław Skłodowski oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning ema juhatas tütarlaste pansionaati.[2] Nende lapsed said hea hariduse ja Maria lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga.[1] Pärast seda tundus tema isale, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt kurnatud, ning ta saatis tütre sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu vara.[viide?]

Aastatel 1883–1891 töötas Maria õpetajana, et aidata rahastada oma vanema õe Bronisława (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis.[viide?]

Õpingud Pariisis

[muuda | muuda lähteteksti]

Maria tahtis õpinguid jätkata, kuid sel ajal ei saanud naised Poola ülikoolides õppida. Seetõttu järgnes ta oma õele, kes oli läinud õppima Prantsusmaale ning seal ühe arstiga abiellunud. Nüüd hakkas õde hoopis Mariat rahaliselt toetama.[viide?]

Maria õppis Pariisis Sorbonne'i ülikoolis keemiat ja füüsikat. 1893. aastal sai ta kursuse parimana diplomi füüsikas ning 1894. aastal kursuse teisena diplomi matemaatikas. 1896. aastal tegi ta ka riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, misjärel oli tal õigus töötada õpetajana. Maria sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses oma doktoritöö 1903. aasta juunis.[viide?]

Pierre ja Marie tütar Irène'iga

Sorbonne'is tutvus Marie õppejõud Pierre Curiega. Paar abiellus 25. juulil 1895. 1897. aastal sündis tütar Irène. Ka tema sai 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curiega Nobeli keemiaauhinna. 1904. aastal sündis Mariel ja Pierre'il teine tütar Ève. Pierre Curie hukkus liiklusõnnetuses 19. aprillil 1906.[viide?]

Pärast abikaasa surma oli Marie Curiel armulugu füüsikust abielumehe Paul Langeviniga. See tekitas ajakirjanduses skandaali, kus oli ka märke ksenofoobiast.[viide?]

Töö radioaktiivsuse uurimisel

[muuda | muuda lähteteksti]
Pierre ja Marie Curie laboris

Marie ja Pierre Curie uurisid üheskoos radioaktiivseid materjale, keskendudes eelkõige uraanipigimaagile. See oli nende jaoks üllatuslikult radioaktiivsem kui uraan ise. 1898. aastaks jõudsid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut uraanist palju radioaktiivsemat komponenti. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie avalikkusele selle uue aine olemasolust. [viide?]

Curied rafineerisid mitme aasta jooksul mitu tonni uraanipigimaaki ja suurendasid nii radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni. Lõpuks eraldasid nad (alguses kloriididena) kaks uut keemilist elementi. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teise intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898. aastal avastas Marie ka tooriumi radioaktiivsuse.[viide?]

Õpetamine kõrgkoolides ja töö teadusasutustes

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1902. aastast õpetas Marie Curie Pariisi lähedal Sèvres'is õppeasutuses École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. Õppetöös kasutas ta katsedemonstratsiooni meetodit. 13. mail 1906 sai Curiest esimene naine, kes hakkas Sorbonne'i ülikoolis õpetama, asendades oma abikaasat. 1908. aastal sai ta korraliseks füüsikaprofessoriks. Curie pidas ka mitmeid loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tšehhoslovakkias.[viide?]

1914. aastal sai Marie Curie Pariisi ülikooli raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast esimest maailmasõda (1918–1927) töötas ta seal koos tütar Irène'iga. Sellest instituudist sai tuumafüüsika keskus.[viide?]

Mobiilsed röntgenijaamad

[muuda | muuda lähteteksti]

Marie Curie otsis võimalusi kasutada radioaktiivseid aineid meditsiinis. Samas oli ta nördinud, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta. Esimese maailmasõja ajal töötas Marie Curie koos tütar Irène'iga välja mobiilse röntgenuuringute jaama, et haavatud sõdureid saaks kohapeal uurida. Üht niisugust jaama juhtis ta ka ise.[viide?]

Ringsõit USA-s

[muuda | muuda lähteteksti]

1921. aastal tegi Curie oma tütarde saatel ringsõidu USA-s, kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks. Curie võeti seal väga hästi vastu: tollane USA president Warren Harding andis talle sümboolse autasuna ühe grammi raadiumi, mis oli soetatud Ameerika naiste annetuste eest.[viide?]

Marie Curie suri 1934. aastal Prantsusmaal Sallanches'is Sancellemozi sanatooriumis. Ta põdes aplastilist aneemiat, mis oli tekkinud pärast aastatepikkust kokkupuudet kiiritusega.[viide?]

Nobeli auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai Marie Curie 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".[viide?]

1911. aastal pälvis Marie Curie Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebatavalise sammuna otsustas Curie teadlikult raadiumi eraldamise protseduurile patenti mitte võtta, võimaldades nii teadlastel takistamatult uraani edasi uurida.[viide?]

Marie Curie oli esimene Nobeli auhinna saanud naine. Ta oli esimene inimene ja on siiani ainus naine, kes on saanud kaks Nobeli auhinda. Lisaks on Marie Curie ainus inimene, kes on saanud Nobeli auhinnad eri aladel.[3][4]

Muud tunnustusavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]

Marie Curie valiti 1910. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.[viide?]

1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige.[viide?]

1927. aastal valiti Curie Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi välisliikmeks.[viide?]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatel (hüperinflatsiooni ajal) oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel. Curiede foto oli ka Prantsuse frangi 1994. aasta väljaande 500-frangisel rahatähel.[viide?]

1995. aastal maeti Marie Curie ümber Pariisi Panteoni. Ta oli esimene naine, kes sinna oma suurte teenete eest maeti.[viide?]

  • "Recherches sur les substances radioactives" ("Uurimused radioaktiivsetest ainetest"), väitekiri koos Pierre Curiega, 1904
  • "Traité de radioactivité" ("Traktaat radioaktiivsusest"), 2 köidet, 1910
  • "La radiologie et la guerre" ("Radioloogia ja sõda"), 1920
  • "L'Isotopie et les éléments isotopes" ("Isotoopia ja isotoopsed elemendid"), 1924
  • "Les rayons α, β, γ des corps radioactifs en relation avec la structure nucléaire" ("Radioaktiivsete kehade α-, β', γ-kiired nende suhtes tuumastruktuuriga"), 1933
  • "Radioactivité" ("Radioaktiivsus"), 1935
  1. 1 2 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, Vol. 4 (in Polish). p. 111.
  2. ↑ "Marie Curie – Polish Girlhood (1867–1891) Part 1". American Institute of Physics.
  3. ↑ "Marie Curie, Biographical". Vaadatud 15.08.2023.
  4. ↑ "Marie Curie". Vaadatud 15.08.2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Marie_Curie&oldid=6885030"