Tšehhid

Allikas: Vikipeedia

Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis. Tšehhe elab ka Slovakkias, Austrias, USA-s, Ühendkuningriigis, Argentinas, Kanadas, Saksamaal, Venemaal ja teisets riikides. Nad räägivad tšehhi keelt, mis on väga lähedaselt suguluses slovaki keele ja ülem-sorbi keelega.

Tšehhide esivanemad on iidsed slaavi hõimud, kes asustasid Čechy, Morava ja Ülem-Sileesia alates 6. sajandist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhid pärinevad iidsetest slaavi hõimudest, kuid on olulisel määral ka keldi ja germaani päritolu. Slaavi hõimud on asustanud Boheemiat, Moraaviat ja Sileesiat alates 6. sajandist. Populaarse müüdi kohaselt on tšehhid pärit esiisast Čechist, kes asustas Řípi mäe. 880. aastal ehitas prints Borivoj Praha kindluse ja rajati Praha linn. Vratislav II oli esimene Tšehhi kuningas 1085. aastal.

Püha Wenceslaus I, Boheemia hertsog. Kuulus Tšehhi pühakust patroon. Kuju Püha Kolmainsuse Sammas Olomoucis.

13. sajandi teisel poolel oli suur sakslaste sisseränne Tšehhimaale. Vähemalt osalt saksa esivanematega tšehhide arv kasvas sadadesse tuhandetesse. Habsburgide monarhia keskendus rohkem ususõdadele protestantidega. Ususõdade ajal 1546.-1547. aastal tõusid tšehhi mõisnikud Habsburgide vastu üles, kuid Saksimaa hertsog surus nad maha. Protestantide ja katoliiklaste vahelised sõjad lõppesid 1555. aastal protestantismi legaliseerimisega.

Patriootilised tšehhi autorid kalduvad nimetama perioodi 1620. aastast kuni 18. sajandini "tumedaks ajaks". Seda iseloomustavad võõrvägede hävitustöö, saksastamine, majanduslik ja poliitiline taandareng. Tšehhide arv kahanes sellal hinnanguliselt kolmandiku võrra Kolmekümneaastase sõja ja protestantide väljaajamise tõttu.

20. sajandi alguseks oli Chicagos kolmandaks suur tšehhide kogukond pärast Prahat ja Viini.

1918. aastal kuulutati välja Tšehhoslovakkia iseseisvus ja tšehhid moodustasid juhtiva klassi uues riigis Austria-Ungari varemetel. 1938. aastal eraldati Tšehhoslovakkiast Müncheni konverentsi otsusega Sudeedimaa, kus elas arvestatav tšehhi vähemus, ja 1939. aastal moodustas Natsi-Saksamaa Boheemia ja Moraavia protektoraadi. Protektoraadi presidendiks sai Emil Hácha, kes allus natsirežiimile, mis lubas tegutseda ainult natsimeelsetel ühendustel ja sidus tšehhe Boheemia ning teiste tšehhi piirkondade sakslastega, eesmärgiga lihtsustada saksastamist. Lidices, Ležákys ja Javoříčkos sooritasid natsid sõjakuridegusid kohaliku tšehhi kogukonna vastu. 2. mail 1945. aastal jõudis Praha ülestõus haripunkti, mida toetas Punaarmee. Sõjajärgne sakslaste väljasaatmine Tšehhoslovakkiast ja kohene valuraha nõudmine sakslastelt ja natside kaasajooksikutelt Tšehhi vastupanuliikumise ja Tšehhoslovakkia riigivõimu poolt andis tõuke tšehhide, slovakkide ja romade asumisele endistele sudeedisakslaste aladele, kes küüditati Lääne-Saksamaale ja Austriasse Potsdami ja Jalta konverentsi otsusega.

Kümned tuhanded tšehhid naasid kodumaale Volõõniast ja Banaadist pärast Teist maailmasõda. Ennenägematule kõrgelt haritud inimeste immigratsioonilainele järgnes 1968. aastal Tšehhoslovakkia kriis ning lõpetati tšehhide immigratsioon. Alates 1990. aastatest on Tšehhi Vabariik taas toetanud etniliste tšehhide repatrieerumist Rumeeniast ja Kasahstanist.

2004. aasta mais astus Tšehhi Vabariik Euroopa Liitu, millega tšehhid said loa töötada teistes EL-i riikides. Alates sellest ajast on paljud noored tšehhid läinud tööle Ühendkuningriiki.

Märkimisväärsed isikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolised isikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige edukam ja mõjukam Tšehhi kuningas oli Karel IV, kes oli Saksa-Rooma keiser. Luxembourgi dünastia esindab Tšehhi (Boheemia) riigi territooriuni ja mõju.

Paljud inimesed on kaalutletud rahvuslikud kangelased ja kultuuriikoonid, mitmed rahvuslikud jutud põhinevad nende elulugudel. Jan Hus oli usureformaator 15. sajandist. Rahvaste õpetaja Jan Amos Komenský on samuti märkimisväärne isik Tšehhi ajaloos. Josef Jungmanni on tunnustatud kaasaegse tšehhi keele laiendamise ja väljasuremisest hoidmise eest.

Mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhidel on ka iidseid rahvajutte oma inimestest nagu Esiisa Čech, kes legendi kohaselt tõi tšehhi hõimud nende praegusele maale, või künnimees Přemysl, kes asutas dünastia, mis valitses 400. kuni 1306. aastani.

Kaasaegsed poliitikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene Tšehhi Vabariigi president Václav Havel

Üks kõige tähtsam Velvetrevolutsiooni figuur on Václav Havel, kellest sai esimene iseseisva Tšehhi Vabariigi president. Praegune (teine) president on Václav Klaus.

Tšehhi vabariigil on olnud mitmeid peaministreid. Esimene oli hilisem president Klaus, teine Haveli presidendiks olemise ajal oli Josef Tošovský ja viimane peaminister Haveli ajal oli ČSSD liige Miloš Zeman. Siiani on olnud Klausi valitsemise ajal viis peaministrit, kellest hetkel on valitsusjuht Jan Fischer

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palju kuulsaid tšehhe on sportlased tennisest, jalgpallist, hokist ja kergejõustikust:

Kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhid on palju korda saatnud kirjanduses, maalikunstis ja muusikas. Luuletaja Jaroslav Seifert on auhinnatud Nobeli kirjanduspreemiaga. Božena Němcová on saanud kultuuriikooniks ja saanud palju kuulsust oma raamatuga Babička. Kirjanik Franz Kafka kirjutas enamuse oma töödest Prahas saksa keeles. Mikoláš Aleš oli maalikunstnik, kes on tuntud kui Praha Rahvusteatri kavandaja. Heliloojaid Bedřich Smetana ja Antonín Dvořák on kiidetud ja hiljem jätkanud oma tööd New York'is. Filmirežissöör Miloš Forman on tšehhi päritolu ning alustas oma karjääri Tšehhoslovakkias. Rahvuslikud esinejad nagu lauljad Karel Kryl, Helena Vondráčková, Karel Gott,režissöör ja näitleja Zdeněk Svěrák,näitlejad Vlastimil Brodský, Vladimír Menšík või koomik Ivan Mládek on jätnud jälje kaasaegse Tšehhi ajalukku.

Pühakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi kultuur uhkeldab mitmete pühakutega: Püha Wenceslaus (Václav), tšehhi rahva patroon Püha Jan Nepomucký, Püha Adalbert (Vojtěch), Püha Procopius ja Püha Boheemia Agnes (Anežka Česká).

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtne Tšehhi Vabariigi kaart

Tšehhi Vabariik on ajalooliselt jagunenud kolmeks alaks: Čechy, Morava ja Tšehhi Sileesia; tänapäeval on maa jaotatud 14 regiooniks. Igas piirkonnas on kergelt erinev kultuur. Iga riigi osa räägib erinevaid tšehhi keele murdeid.

Tšehhid maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhide arv maailmas on 11-12 miljonit.

Tšehhid riigiti:

Tšehhi keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi keelt räägib umbes 12 miljonit inimest üle maailma, kaasa arvatud enamik Tšehhi Vabariigis elavatest inimestest. Keel arenes slaavi algkeelest 10. sajandil. Tšehhid saavad slovaki keelest aru.