Emil Zátopek (19. september 1922 Kopřivnice – 22. november 2000 Praha) oli Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (staier). Neljakordne olümpiavõitja 1948 ja 1952.
Helsingi olümpiamängudel võitis Emil Zátopek nii 5000 m, 10 000 m kui ka maratoni. Ei varem ega hiljem pole keegi teine seda suutnud.
Esimest korda jooksis Emil võidu alles 18-aastasena kutsekooli õpilasena. Võistlustele oli ta saadetud peaaegu vägisi. Aga tal läks hästi ja see andis talle indu jätkata. Juba nädal hiljem oli ta stardis Brnos koolinoorte meistrivõistlustel, kus sai 1500 m jooksus ajaga 4.20,0 teise koha. Nüüd oli selge, et tuleb oma jooksjatalenti arendada.
Teise maailmasõja aastatel alustas Zátopek regulaarse treeniguga. Ta taipas, et pikemad treeningupausid pole head, ja üritas harjutada aasta ringi. Ta jooksis mööda poriseid rööbasteid, sumpas lumistel väljadel ja sörkis pimedatel metsateedel, hoides tee valgustamiseks käes tõrvikut. Komandanditundidel jooksis ta tundide viisi toas paigal. Tihti sidus ta jalgade külge kahekilosed raskused, heitis selili lauale ja tegi niiviisi "õhujooksu". Ta armastas rongidega võidu joosta.
Kuigi Emilil polnud täit ettekujutust, milline peab olema õige jooksutreening, avastas ta midagi sellist, mis õige pea juurdus ka teiste sportlaste treeningutel: ta hakkas kasutama intervalltreeningut, joostes näiteks 30×400 meetrit, 40×400 meetrit, 50×400 meetrit ja lõpuks isegi 70×400 meetrit vaheldumisi 200 meetri pikkuste sörkidega. Aasta-aastalt kilometraaž kasvas. Sporditeadlased Zátopeki abistada ei soovinud, sest ta liikus treeningmeetodite otsimisel tundmatutel radadel. Ei oldud kindlad, et selline totaalne treenimine ka edu toob.
1948. aasta Londoni olümpiamängudel võitis Zátopek 10 000 ja tuli hõbedale 5000 meetris. Jooksu ajal oli ta näol alati grimass ja tundus, et ta tunneb piina. Pealtvaatajad, kes nägid teda esmakordselt, arvasid, et ta on kokkuvarsemisele õige lähedal. Kuid midagi niisugust ei olnud. Ise seletas ta seda hiljem: "Ma polnud küllalt andekas, et joosta ja naeratada üheaegselt."
Saavutused [muuda]
- 1950
Brüsselis
Euroopa meister 5000 m (14.03,0)
Euroopa meister 10 000 m (29.12,0)
- 1954
Bernis
Euroopa meister 10 000 m (28.58,0)
Kokku püstitas Emil Zátopek 20 maailmarekordit, kuid enamiku harva kavas olevatel distantsidel (6 miili, 15 000 m, 10 miili, 20 000 m, tunnijooks, 15 miili, 25 000 m ja 30 000 m).