Jalta konverents

Allikas: Vikipeedia
Churchill, Roosevelt, Stalin

Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.

Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel.

Konverentsist osavõtjad[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide delegatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide relvajõude esindasid:

  • Armee staabiülem kindral George Marshall,
  • Sõjamerejõudude staabiülem admiral Ernest J. King;
  • Õhujõudude staabiülema abi kindral L. Cutter;
  • presidendi isikliku staabi ülem admiral W. Leghy
  • Ameerika Ühendriikide sõjalise missiooni juht NSV Liidus kindral George Dean;

Ameerika Ühendriikide delegatsioonis olid veel Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangust F. Matthews, Alger Hiss, C. Bolen ning F. D. Roosevelti saatvad G. Birns, A. Flipp ja S. Earley.

Suurbritannia delegatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu delegatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Konverentsi tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemused Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.

Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega sõjaeelsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) (Curzoni liin) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: Danzig – poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau – poolapäraselt Wrocław, Stettin – poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria.

Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Königsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina.

Tulemused Saksamaale ja Jaapanile[muuda | muuda lähteteksti]

Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel.

 Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal
 Pikemalt artiklis Liitlasvägede okupeeritud Austria
 Pikemalt artiklis Berliini blokaad

Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.

 Pikemalt artiklis Nürnbergi tribunal

Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit.

Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes, mis samuti viis Korea lõhenemiseni, erinevalt Saksamaast aga sõja – Korea sõda 1950–1953 – tulemusena.

Tulemused nõukogude võimu vastu võidelnuile ja vene emigrantidele[muuda | muuda lähteteksti]

Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSV Liitu tagasi saatma[1]. Enamus sinna tagasi ei jõudnudki, paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. aprill 1945.

Konverentsi osapoolte vastuolud[muuda | muuda lähteteksti]

Juba paar nädalat pärast konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "A Footnote to Yalta". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2008. Vaadatud 15. juulil 2009.
  2. 2020 Catherine Grace Katz, Daughters of Yalta: The Churchills, Roosevelts and Harrimans - a Story of Love and War, Google books