Sireti jõgi

Allikas: Vikipeedia
Siret
Siretul la Mircesti.jpg
Lähe Ida-Karpaatides
Suubub Doonausse
Valgla maad Ukraina, Rumeenia
Valgla pindala 44 835 km²
Pikkus 706 km
Langus 1238 m
Vooluhulk 230 m³/s
Parempoolsed lisajõed Moldova, Bistrița, Trotuș, Suceava jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Bărlad

Siret (rumeenia keeles; ukraina keeles Серет) on Doonau lisajõgi.

Jõgi on 706 km pikk, millest esimesed 110 km on Ukrainas ja ülejäänud 596 km Rumeenias. Tema valgla pindala on 44 835 km², millest põhiosa asub Rumeenias ja põhjaots ulatub ka Ukrainasse.

Siret algab Ukrainast Tšernovtsõ oblastist Bukoviinast Ida-Karpaatidest. Tema lähtest kümmekonna kilomeetri kaugusele edelasse jääb 1366 m kõrgune Osseredoki mägi. Ta voolab ida suunas läbi Beregometi ja Storožinetsi. Seal pöördub ta kagusse ja voolab läbi Glõboka, kus jõe ületab TšernovtsõSuceava raudtee. Seejärel ületab jõgi Ukraina-Rumeenia piiri. [1]

Rumeenias jääb Sireti vasakule kaldale Moldova piirkond, aga vasakule kaldale Ida-Karpaadid, sealhulgas Stănișoara ja Tarcău mäed. Siret voolab algul Botoșani ja Suceava maakonna piiril. Peaaegu piiril voolab ta läbi Sireti linna. Allavoolu jõuab ta Iași maakonda, kus voolab läbi Pascani. Enne Iași maakonna piiri suubub Siretisse paremalt Suceava jõgi. Seejärel jõuab Siret Neamți maakonda, kus jõe paremale kaldale jääb Romani linn. Romanis suubub Siretisse Moldova jõgi. Siis jõuab Siret Bacău maakonda ja voolab ka läbi selle keskuse Bacău, kus temasse suubub paremalt Bistrița jõgi. Lühikest aega voolab Siret Vrancea maakonnas, kus läbib Adjudi linna. Selle lähedal suubub temasse Trotuși jõgi. Üsna pikalt voolab Siret Vrancea ja Galați maakonna piiril. Sel ajal suubub temasse vasakult Bărladi jõgi ja paremalt Putna. Lõpuks voolab ta Galați ja Brăila maakonna piiril kuni Galațini, kus suubub Doonausse. [1]

Sireti allikas on 1238 m kõrgusel merepinnast. Tema suue on 5 m kõrgusel merepinnast. Seetõttu on tema langus 1233 m.

Sireti vooluhulk suudmes on 230 m³/s.

Sireti jõeorg on oluline liiklustee. Alates Suceava ja Botoșani vahelisest joonest kuni suudmeni kulgeb jõe kaldal raudtee, alates Romanist kuni suudmeni ka maantee. Maantee kulgeb Sireti orus ka alates tema lähtest kuni Storožinetsini. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 65, 70