Kuninglik Teaduste Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis

Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest. Akadeemia põhiülesanne on teaduse arendamine ja oma mõju tugevdamine ühiskonnas.

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati aastal 1739 Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse kuningliku teaduste akadeemia eeskujul. Asutajaks oli kuueliikmeline teaduseedendajate grupp, teiste seas ka loodusteadlane Carl von Linné. Need kuus ettevõtlikku inimest olid ühtlasi akadeemia asutajaliikmed. Kohe asuti valima ka uusi liikmeid, nii, et aasta lõpuks oli akadeemial juba 38 liiget, järgmise aasta jooksul lisandus veel 21 teadlast. Tuntuim teadlane neist oli Linné kõrval elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala kasutuselevõtja Anders Celsius (suri mõne aasta pärast 42-aastaselt tuberkuloosi).

Esimesed välisliikmed valiti aastal 1747 (sel aastal 16 teadlast välisriikidest), tuntuimad neist Albrecht von Haller, Šveitsi anatoom ja Alexis Claude Clairaut, prantsuse matemaatik.

Kui Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati 18. sajandi esimesel poolel, oli selle eesmärk edendada praktilisi, ökonoomseid ja kasulikke teadmisi. Seetõttu akadeemia poolt asutatud teadusajakiri Vetenskapsakademiens Handlingar rikkus toonast akadeemilist traditsiooni avaldada teaduskirjutised ladina keeles (näiteks Kuninglik Teaduste Selts Uppsalas pidas sellest tavast kinni) ning ajakiri hakkas ilmuma algusest peale rootsi keeles, eesmärgiga, et selle sisu oleks kättesaadav laiemale lugejaskonnale.

Akadeemia president[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia esimene president Carl von Linné

Carl von Linné oli akadeemia esimene president (esimestel presidendi valimistel toimus valik loosi teel mitme kandidaadi vahel) .

Praegune president on akadeemia välisliige Barbara Cannon, biokeemik ja füsioloog, Stockholmi Ülikooli professor. Ta valiti akadeemiat juhtima perioodiks 20122015.

Liikmeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemial on praegu (2013.a) 615 liiget, sealhulgas 440 rootsi liiget ja 175 välisliiget. Alates 1739. aastast kuni 2010. aasta lõpuni on akadeemiasse kokku valitud umbes 2870 liiget, sealhulgas välisliikmeid umbes 1230.

Aastal 1762 kehtestati rootsi liikmete arvu piirmääraks 100 kohta. Välisliikmete valimiseks sätestati piirang alles aastal 1798 (75 kohta). Piirmäärad võrdustati aastal 1904 – nii sise- kui välisliikmetele 100 kohta. Järgmine muudatus tehti 1938. aastal – toodi sisse vanusetegur – kuni 70-aastaste rootsi liikmete piirmäära tõsteti 130-ni.

Praegu kehtivad järgmised piirangud:

  • kuni 65-aastaste rootsi liikmete piirmäär on 175.
  • välisliikmete piirmäär (sõltumata vanusest) on 175.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liikmeskond on jaotatud kümnesse teadusklassi:

Väljantavad autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia annab välja mitmeid autasusid ja medaleid, sealhulgas rahvusvahelised neist on järgmised:

Eestiga seotud akadeemia liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia välisliige, Tartu ülikoolis õppinud ja õppejõuna töötanud Wilhelm Ostwald, hilisem Nobeli preemia laureaat

Akadeemia liikmeid 18. sajandist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liige (1741) Emanuel Swedenborg, rootsi loodusuurija, filosoof ja teoloog

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liikmeid 19. sajandist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liige (1850) John Ericsson, rootsi leiutaja ja mehaanikainsener

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia välisliige (1806) Pierre Simon de Laplace, prantsuse astronoom, matemaatik ja füüsik

Akadeemia liikmeid 20. sajandi esimesest poolest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liige (1947) Hannes Alfvén, rootsi plasmafüüsik, Nobeli preemia laureaat

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia välisliige aastast 1945 (muudeti rootsi liikmeks 1951. aastal) Lise Meitner, tuumafüüsik, tuumakeemik ja radiokeemik, kes elas ja töötas Rootsis 19381960.


Akadeemia liikmeid 20. sajandi teisest poolest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liige (1968) Lars Hörmander, rootsi matemaatik, Fieldsi medali laureaat

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia välisliige (1964) Lars Valerian Ahlfors, soomerootsi matemaatik, kes sai koos Jesse Douglasiga esimesed Fieldsi medalid 1936. aastal.
Akadeemia välisliige (1997) Carl Woese, ameerika mikrobioloog
Akadeemia välisliige (1995) Torsten Wiesel, rootsi ja USA neurofüsioloog, Nobeli preemia laureaat. 85 aasta vanuses naasis ta Ameerikast kodumaale tagasi, kus jätkas teadustegevusega.
Akadeemia välisliige (1960) Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof

Akadeemia liikmeid 21. sajandi algusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akadeemia liige (2000) Georgia Destouni, Rootsi hüdroloog
Akadeemia liige (2009) Peter Gärdenfors, rootsi kognitiivteadlane ja filosoof
Akadeemia liige (2007) Göran K. Hansson, rootsi arstiteadlane
Akadeemia liige (2004) Sara Snogerup Linse, rootsi keemik
Akadeemia liige (2008) Thomas Perlmann, rootsi molekulaarbioloog
Akadeemia välisliige (2009) Jean Bourgain, Belgia matemaatik, Fieldsi medali, Shaw’ ja Crafoordi auhinna laureaat
Akadeemia välisliige (2005) Catherine Césarsky, prantsuse astrofüüsik
Akadeemia välisliige (2002) Henrik Meinander, soomerootsi ajaloolane
Akadeemia välisliige (2000) Ilkka Hanski, soome ökoloog ja zooloog

Rootsi liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]