Mihhail Lomonossov

Allikas: Vikipeedia
Mihhail Lomonossov

Mihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 171115. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, luuletaja ja ühiskonnategelane.

Asutas Moskva ülikooli, mis kannab tänapäeval tema nime. Aleksandr Puškin nimetas Lomonossovit esimeseks vene ülikooliks.

Lomonossovile kuuluvad väljapaistvad tööd füüsikas, keemias, mäenduses ja metallurgias. Ta arendas edasi soojuse molekulaarkineetilist teooriat ning kasutas oma töödes varjatud kujul massi jäävuse seadust ja energia jäävuse seadust. Lomonossov on kirjutanud fundamentaalseid töid vene rahva ajaloost. Ta on nüüdisaegse vene keele grammatika rajaja.

Aastast 1763 kuulus ta Venemaa Teaduste Akadeemiasse. Ta oli läbi aegade esimene venelasest Venemaa Teaduste Akadeemia liige (eelmised olid üldjuhul sakslased).

Praegune Gonsiori tänav Tallinnas kandis 19501991 Lomonossovi tänava nime.

Juba vanaaja filosoofid oletasid, et soojusnähtused on tingitud keha koostisosakeste liikumisest. Soojuse molekularkineetilise teooria arendamisel on suuri teeneid väljapaistval vene teadlasel Mihhail Lomonossovil. Lomonossovi arvates olid soojusnähtused tingitud aineosakeste pöörlemisest. Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele, aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]