Tallinna Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Ülikool
Asutatud 2005 [1]
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 337,1 miljonit Eesti krooni[2]
Rektor Tiit Land
Akadeemilisi töötajaid 461 (2012) [3]
Tugitöötajaid 541 (2012)
Üliõpilasi 10 209 (2012)
Bakalaureuse-
õppes
5885
Magistriõppes 2756
Doktoriõppes 377
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Narva mnt 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5
Ühendused EUA

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool, mis loodi Eesti Vabariigi Riigikogu otsusega mitme Tallinnas asuva ülikooli ja akadeemilise asutuse ühinemise tulemusena.[viide?] 18. märtsil 2005 nimetati Tallinna Pedagoogikaülikool ümber Tallinna Ülikooliks.[4]

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti 14. veebruaril 2011 ülikooli keemiaprofessor ning matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land. Tema ametiaeg algas 15. mail 2011 ja see kestab viis aastat.

15. maist[viide?] 2006 kuni 15. maini 2011 oli Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.

2011. aasta seisuga on ülikoolil 19 instituuti ja 5 kolledžit.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna Ülikooli endine peahoone, praegu TLÜ Terra korpus Narva mnt 25 (1939, Alar Kotli ja Erika Nõva)

Ülikooli eelkäija Tallinna Õpetajate Seminari pidulik avaaktus peeti 15. septembril 1919. aastal. Seminari esimene direktor 1919. aastal oli Villem Nano, talle järgnesid 1919-25 Hans Roos ja 1925-37 August Kuks.

1928. aastal muutis õppeasutus struktuuri ja sai nimeks Tallinna Pedagoogium. Õppetöö kestis kaks aastat ja vastu hakati võtma gümnaasiumide, kesktehnikakoolide ja kunsttööstuskooli lõpetanuid. Pedagoogiumi õppeprotsessi reorganiseerimisel jälgiti mõnevõrra kõrgkooli eeskujusid. Ümberkorralduste tulemusena avati meeskäsitöö, laulmise ja muusika, järgmisel aastal naiskäsitöö, aianduse ja vene õppekeelega algkooliõpetaja eriala.

1937. aastal tunnistati pedagoogiumi süsteem ebaotstarbekaks ning tegevust alustas uuesti Tallinna Õpetajate Seminar. 1937-39 juhtis seda Elmar Etverk, 1939-43 Meinhard Meiusi, 1943-44 taas Etverk ning 1944-47 Ants Selmet.

1940. aastal kolis seminar Vene tänavalt Narva maanteele, vastvalminud Riikliku Inglise Kolledži majja (nüüd TLÜ Terra hoone, pildil).

Tallinna Õpetajate Instituut[muuda | redigeeri lähteteksti]

1947 reorganiseeriti õppeasutus kuueaastase õppeajaga Tallinna Õpetajate Instituudiks. Neljal esimesel kursusel oli üldhariduslik iseloom, 5. ja 6. kursusel valmistuti üliõpilastena õpetajatööks. Avati eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, ajaloo, füüsika-matemaatika ja loodusteaduste-geograafia eriala. Täiendavalt võis õppida ka muusikat ja laulmist, joonistamist ja joonestamist ning kehalist kasvatust. Lõpetaja sai 5.–7. klassi õpetaja kutse. 1947-51 juhtis instituuti Kristjan Kure.

1952. aastal muudeti Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks õppeajaga 4 aastat statsionaarses õppes ja 5 aastat kaugõppes.

Tallinna Pedagoogiline Instituut[muuda | redigeeri lähteteksti]

1955. aastal nimetati see ümber Eduard Vilde nimeliseks Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks (TPI). Rektoriteks olid 1951 (teistel andmetel 1952) kuni 1960 Karl Prinkman, 1960-68 Arnold Koop, 1968–1973 Johannes Jakobson, 1973–1979 Kalev Koger, 1979-92 Rein Virkus.

Aegamööda õppeasutuse profiil laienes. 1965. aastal alustas tööd kultuurharidustöö osakond, Tartu Ülikoolist toodi üle raamatukogunduse ja bibliograafia eriala, kaks aastat hiljem avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Kõrvuti õppetöö korraldamisega kujunes instituudi üheks põhiülesandeks erialase teadustöö arendamine ning oma erialadele järelkasvu koolitamine.

1. oktoobril 1978 oli üliõpilasi 2899 (neist 1630 päevaosakonnas), 1. jaanuar 1979 seisuga 232 õppejõudu (sealhulgas kolm professorit ja 49 dotsenti, kolm doktorit, 87 kandidaati).

1983. aastal lõpetati keeleteaduskonna uue õppehoone ja üliõpilaste ühiselamu ehitamine. Samal aastal hakkas ilmuma ajaleht.

Instituut koolitas koolide, koolieelsete lasteasutuste ja kultuuriasutuste töötajaid ning oli kaugõppe- ja ettevalmistusosakond.

Tähtsamateks uurimissuundadeks olid: noorte vaimne arendamine, isiksuse areng kollektiivis, õpetamise metoodika, liigutuste juhtimise optimeerimine, organismi kohanemine vaimse ja kehalise pingutusega, spordisotsioloogia, raamatukogundus, raamatu-, pedagoogika- ja kooliajalugu.

Tallinna Pedagoogikaülikool[muuda | redigeeri lähteteksti]

1992. aastast kandis õppeasutus Tallinna Pedagoogikaülikooli nime. Sama aasta aprillis promoveeriti esimesed audoktorid. 1995. aasta algusest määratles Eesti Vabariigi Ülikooliseadus TPÜ ühena kuuest Eesti avalik-õiguslikust ülikoolist. 1997. aastal ühinesid Tallinna Pedagoogikaülikooliga endised Teaduste Akadeemia instituudid Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Ökoloogia Instituut. 1992-95 juhtis ülikooli Talis Bachmann, 1996-2001 Mait Arvisto, 2001-06 Mati Heidmets.

Viimaseid aastaid iseloomustas ulatuslik õppetöö reform: mindi üle ainesüsteemidele, avati magistri- ja doktoriõpe.

Tallinna Ülikool[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. märtsil 2005 nimetati Tallinna Pedagoogikaülikool ümber Tallinna Ülikooliks (TLÜ).

15. mail 2005 ühines Tallinna Ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut. 29. juulil 2005 allkirjastati ühinemisleping Ajaloo Instituudiga. Ka Audentese Ülikooli meediateaduskond tuli üle Tallinna Ülikooli. 1. juulil 2010 alustas Akadeemia Nord baasil tööd Õigusakadeemia. 2006-11 oli TLÜ rektor Rein Raud, 2011. aastal valiti rektoriks Tiit Land.

2005. aastal võeti ülikooli vastu umbes 2400 üliõpilast.

2006. aasta veebruaris valmis Uus-Sadama tänaval seniste Narva maantee õppehoonete kõrval uus õppehoone.

Rektorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna Ülikooli ja sellele eelnenud õppeasutuste rektorid:

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]