Sõukruvi

Allikas: Vikipeedia
Sõukruvi
Sõukruvi laba

Sõukruvi ehk laevakruvi, ekslikult ka laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu.

Sõukruvi on kõige kasutatavam laevakäitur[1]. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest[2]. Sõukruvi käitab laeva peamasin[1]. Peamasina pöördemoment edastatakse sõukruvile sõuvõlli kaudu.

Enamasti on laeval üks sõukruvi ja võib olla rohkemgi. Harilikult paiknevad sõukruvid laeva ahtris, aga mõnel laeval, eelkõige jäämurdjatel ja praamidel, on ka vöörisõukruvisid.[1]

Sõukruvil on valdavalt 3–6 laba, mis on valmistatud tavaliselt metallist (messingist, pronksist, malmist, roostevabast terasest) või plastist, valatud tervikuna või koostatud[1].

Eristatakse monoliitseid ja pööratavate labadega sõukruvisid. Monoliitsed sõukruvid võivad olla valatud või stantsitud koos rummuga. Pööratavate labadega sõukruvid võivad lisaks olla reguleeritava sammuga.[1]

Sõuvõll mis annab pöörlemise laeva peamasinalt sõukruvile edasi. Sõukruviga laevadel on sõuvõll pikisuunaline ja selle pikkus sõltub masinaruumi asukohast. Sõuvõll valmistatakse ühe monoliitse tervikuna.[1]

Sõukruvi kasutegur oleneb suuresti kavitatsioonist, mida üle 50-sõlmese kiiruse korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve. Esmakordselt kasutati ülekavitatsioonisõukruvi 1968 USA-s tiiburlaeval. Sageli vahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ja anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.[2]

1836 patentisid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast Archimedese kruvi. Esimese kruvilaeva "Archimedese" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 Inglismaal) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) aurumasin pöörlemissagedusel 139 p/min.[2]

Laevaehituses kasutatakse mõõtude tähistamisel sõukruvi labade arvu märkimiseks tähte Z. Sõukruvi iseloomustavad kruvipinna moodustaja samm H, läbimõõt D, suhe H/D (see jääb üldjuhul vahemikku 0,4–2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (see jääb üldjuhul vahemikku 0,3–1,2).[2]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tehnikaleksikon, lk. 483
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Mereentsüklopeedia veebis. Sõukruvi