Juri Lotman

Allikas: Vikipeedia

Juri Lotman (28. veebruar 1922 Petrograd28. oktoober 1993 Tartu) oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor.

Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.–1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. sajandi humanitaaria arengusse.

Ta uuris 18.19. sajandi vene kirjanduse arengut, Aleksandr Puškini isikulugu, poeetiliste tekstide struktuuri, filmipoeetikat, kultuuriteadvuse ehitust ja kultuuritüpoloogiat. Aastast 1967 oli Lotman Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni asepresident.

Juri Lotmani töid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Lotmani arhiivi ja raamatukogu põhjal on loodud Eesti Semiootikavaramu, mis tegutseb Tallinna Ülikooli ruumides koostöös TLÜ Slaavi keelte ja kultuuride instituudi ja TLÜ Eesti Humanitaarinstituudiga.

Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tartu Ülikooli õppehoones Lossi tänav 3 on Lotmani nimeline auditoorium. Tartu Ülikooli raamatukogus on paigaldatud Lotmani büst. 6.oktoobril 2007 avati Tartu Ülikooli raamatukogu esisel platsil Vanemuise tänava ääres Juri Lotmani mälestusmärk. 28. veebruaril 2009 avati tema viimases elupaigas Tartus majal Laulupeo puiestee 7 mälestustahvel.

Sisukord

[redigeeri] Isiklikku

Juri Lotmani abikaasa oli Zara Mints. Neil on kolm poega – Mihhail, Grigori ja Aleksei.

J. Lotman elas Tartus Veski tänavas ja elu lõpuaastail Laulupeo puiesteel.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Lotman"