Konstantin Konstantinovitš

Allikas: Vikipeedia
Grand Duke Constantine Constantinovich of Russia.jpg

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš sündis keiser Nikolai I poja suurvürst Konstantin Nikolajevitši pojana.

Sõjaväekarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš alustas teenistust laevastiku merekadettide koolis (tema isa suurvürst Konstantin Nikolajevitš oli Venemaa sõjalaevastiku ülem kindraladmirali auastmes). Merekooli kasvandikuna osales Konstantin Konstantinovitš kaugsõitudel ning ülendati esimese ohvitseriauastmena mitšmaniks. Esimesed sõjakogemused sai osaledes aastatel 1877–1878 Vene-Türgi sõjas, kus teda autasustati püha Georgi 4. järgu ordeniga. 1884. aastal viidi Konstantin Konstantinovitš edasiseks teenistuseks maavägedesse ja määrati Izmailovo kaardiväepolku, kus teenis järgmised seitse aastat roodukomandörina.

1891. aastal edutati suurvürst Konstantin Konstantinovitš polkovnikuks ning määrati Preobraženski kaardiväepolgu komandöriks. 1895. aastal ülendati ta kindralmajoriks, 1901. aastal kindralleitnantiks ja 1907. aastal jalaväekindraliks.

1900. aastal määrati suurvürst Konstantin Konstantinovitš sõjaliste õppeasutuste ülemjuhatajaks (Главный начальник военно-учебных заведений) ja 1910. aastal sõjaliste õppeasutuste kindralinspektoriks.

Tegevus teaduste akadeemias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš oli ka Keiserliku Teaduste Akadeemia liige ja alates aastast 1889 akadeemia president.

Kirjandustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Dmitri Tolstoi
Peterburi Teaduste Akadeemia president
18891915
Järgnev:
Aleksandr Karpinski