Konstantin Konstantinovitš

Allikas: Vikipeedia

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 18584. juuni 1915 oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Suurvürst Konstantin Konstantinovitši sündis keiser Nikolai I poja suurvürst Konstantin Nikolajevitši pojana.

Sõjaväekarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš alustas teenistust laevastiku merekadettide koolis, (tema isa suurvürst Konstantin Nikolajevitš oli Venemaa sõjalaevastiku ülem, kindraladmirali auastmes), merekooli kasvandikuna osales Konstantin Konstantinovitš kaugsõitutel ning ülendati ka esimesesse ohvitseriauastmese mitšmaniks. Esimeses sõjakogemuses sai osaledes 1877-78 aastate Vene-Türgi sõjas, kus ka autasustati püha Georgi 4. järgi ordeniga. 1884. astal viidi Konstantin Konstantinovitš edasiseks teenistuseks maavägedesse ja määrati Izmailovo ihukaardiväepolku, kus ka teenis järgnevad 7 aastat roodukomandörina.

1891. aastal edutati suurvürst Konstantin Konstantinovitš polkovnikuks ning määrati Preobraženski ihukaardiväepolgu komandöriks, neli aastat hiljem 1895. aastal, aga ülendati kindralmajoriks, 1901. aastal kindralleitnantiks ja 1907. aastal jalaväekindraliks.

Alates 1900. aastast määrati suurvürst Konstantin Konstantinovitš sõjaliste õppeasutuste Главным начальником военно-учебных заведений, sellel ametikohal tegutses ta 10 aastat, kuni 1910. aastal määrati sõjaliste õppeasutuste kindralinspektoriks.

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš oli ka Venemaa Teaduste Akadeemia auliige ja alates aastast 1889 Keiserliku Teaduste Akadeemia president.

Kirjandustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Dmitri Tolstoi
Peterburi Teaduste Akadeemia president
18891915
Järgnev:
Aleksandr Karpinski