Pehr Wilhelm Wargentin

Allikas: Vikipeedia
Otto Henrik Wallgreni litograafia Carl Fredrich Branderi originaali järgi. Pehr Wargentin. 1849.
Mikael Andree. Pehr Wilhelm Wargentin. 1927.
Pehr Wilhelm Wargentin (1879. aasta portree)

Pehr Wilhelm Wargentin (22. september 1717 Sunne13. detsember 1783 Stockholm) oli rootsi astronoom ja statistik.

Tema isa oli vikaar Wilhelm Wargentin (1670–1735) ja ema oli Christina Aroselia.

Kui Pehr oli 12-aastane, jälgis ta täielikku päikesevarjutust, mis sütitas temas eluaegse huvi astronoomia vastu. Tema õpetaja Frösöni algkoolis pidas poissi nii arenenuks, et ta võinuks kohe ülikooli astuda, aga isa tahtis, et poiss läbiks kõigepealt keskkooli Härnösandis. Wargentin oli enese sõnul väga pettunud keskkoolis pakutavast puhtalt klassikalisest ja teoloogilisest haridusest ning loodusteaduste täielikust puudumisest, mistõttu ta neljandat klassi ei lõpetanud.

1735 astus Wargentin Uppsala ülikooli, kus tema õpitulemused olid hiilgavad. Ta lõpetas 1743 filosoofiamagistri kraadiga, mis oli tollal kõrgeim kraad, mida kunstiteaduskond välja andis. 1746 sai ta dotsendiks astronoomias ja 1748 adjunktiks.

1749 kutsuti ta Stockholmi Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia sekretäriks pärast eelmise sekretäri Pehr Elvius noorema surma ja sellele ametikohale jäi ta kuni surmani. Tema ametiaega peetakse akadeemia esimeseks kuldajaks. Wargentin ühendas teadlasevõimed hea organiseerimisoskusega ning arendas akadeemia tugevaks ja tunnustatud organisatsiooniks. Ta rajas aluse Rootsi rahvastikustatistikale, lähtudes 1686. aasta kirikuseadusest, millega kehtestati sündide, surmade, sisse- ja väljarännete kirikuraamatus registreerimise kohustus. 1749 asutati Tabeliamet (Tabellverket), mille juhiks sai Wargentin ning ülesandeks kirikute andmete kogumine. Rootsi (ja ka Soome) sai seeläbi endale maailma vanima ametliku rahvastikustatistika. Tabeliametist sai hiljem Riiklik Statistikaamet.

Juba tema eelkäija Elvius oli hakanud rajama Stockholmi observatooriumi. See valmis 1753 ja Wargentin sai selle esimeseks direktoriks.

Wargentin uuris Jupiteri kuusid ja avaldas sel teemal esimese artikli 1741 Uppsala Kuningliku Teaduste Ühingu toimetistes.

1756 abiellus Wargentin Christina Magdalena Raabiga. Abielust sündis 3 tütart. Abielu lõppes 1769, kui naine suri nurisünnitusel.

Wargentini järgi on nimetatud 84 km läbimõõduga kraater Kuul. Kraater on Maalt nähtav. Tema järgi on nimetatud ka Östersundis asuv gümnaasium Jämtlands Gymnasium Wargentin (varasema nimega Wargentinsskolan), mis on selle Frösönil asuva kooli õigusjärglane, mille Wargentin pooleli jättis.