Karl Ernst von Baer

Allikas: Vikipeedia
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer
Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus

Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Piibe mõis, Järvamaa28. november (16. november) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765–1825) ja Juliane von Baeri (1764–1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Baer õppis 1807–1810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 1810–1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1]

1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu.[2] 1834. aastal asus Baer Peterburi. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige.

Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees.

Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel. Vaata lk. eesti kroon 1992–2011.

Tema järgi on ladinakeelse nime saanud amuuri vart (Aythya baeri).

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia.

Oma elu erinevatel perioodidel oli ta huvide kese erinev – Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega.

Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid.

Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid.

Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre".

Esmakirjeldatud Baeri poolt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Ernst von Baer valiti 1834. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

Aastal 1850 valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baeri suguvõsa vapp

Karl Ernst von Baer abiellus 1. jaanuaril 1820 Königsbergis Auguste von Medemiga, kellega nad said kuus last – viis poega ja tütre.

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Ernst von Baeri esivanemad
Karl Ernst von Baer
(1792–1876)
Magnus Johann von Baer
(1765–1825)
Heinrich Johann von Baer
(1723–1776)
Heinrich von Baer
(1688–1751)
Andreas Baer
(1627–1708)
Gerdrutha Agneta Neederhoff
(suri 1697)
Anna Magdalena von Waldeck
(1692–1731)
Christoph Reinhold von Waldeck
(suri 1739)
Barbara Christina von Helmersen
Anna Louise von Freymann
(1734–1814)
Carl Johann von Freymann
(suri 1729)
Carl Otto von Freymann
(1697–1757)
Catharina Elisabeth von Rothausen
(suri 1700)
Anna Christina von Reutz
(1703–1755)
Georg Friedrich von Reutz
Ursula Elisabeth de Grave
Juliane von Baer
(1764–1820)
Andreas Magnus von Baer
(1726–1787)
Heinrich von Baer
(1688–1751)
Andreas Baer
(1627–1708)
Gerdrutha Agneta Neederhoff
(suri 1697)
Anna Magdalena von Waldeck
(1692–1731)
Christoph Reinhold von Waldeck
(suri 1739)
Barbara Christina von Helmersen
Margarethe Johanna von Wrangell Karl Gustav von Wrangell
(1675–1757)
Karl von Wrangell
(1643–1719)
Barbara Christina Galle
(1649–1705)
Magarethe Helene von Kursell
(1699–1766)
Christopher Friedrich von Kursell
Maria Juliana von Wrangell

Baeri tööd eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Baer, Karl Ernst von (1975). Eestlaste endeemilistest haigustest. Folia Baeriana 1: 143–181.
  • Baer, Karl Ernst von (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. (Ülo Torpats, tõlk.; Harald Haberman, eessõna; Viktor Kalnin, järelsõna.) Loomingu Raamatukogu 33.
  • Baer, Karl Ernst von (2013). Eestlaste endeemilistest haigustest. Tartu: Hea Lugu.
  • Baer, Karl Ernst von (1986). Tartu ülikool 1810–1814. Rmt: Issakov, S. (toim.), Mälestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand). Tallinn: Eesti Raamat, 67–90.
  • Baer [Karl Ernst von] (1992). Loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. [Katkendid valinud] Stölzle, Remigius. Akadeemia 4(3): 461–465.
  • Baer, Karl Ernst von (2002). Milline vaade elusloodusele on õige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias? Akadeemia 14(12): 2556–2584.

Baeri kohta eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaavere, Vello (1992). Baeri fenomen. Akadeemia 4(3): 451–459.
  • Kaavere, Vello (1992). Baer. Tartu.
  • Remmel, Maie (1984). Baeri paradigma, ehk kas morfogeneesi refleksioon peab järgima morfogeneesi omaaega? Schola Biotheoretica 10: 62–72.
  • Remmel, Maie (1985). Tartu ülikool, Baeri paradigma ning sellega seotud teadusdiskussioonidest. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi 18: 152–169.
  • Stölzle, Remigius (1992). Baer loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. Akadeemia 4(3): 461–465.
  • Tammiksaar, Erki; Kull, Kalevi (2002). Baer, Tartu rütm ja looduse meloodia. Akadeemia 14(12): 2585–2589.
  • Valt, Maie (1975). Mõningaid probleeme seoses K. E. v. Baeri töödes esitatud tüüpideteooria morfo-taksonoomilise süsteemi evolutsioonilise tõlgendamisega. Folia Baeriana 1: 47–71.
  • Valt, Maie (1976). Mõnda Baeri kokkupuuteist fennougristikaga. Folia Baeriana 2: 33–38.
  • Valt, Maie (1977). K. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias. Tallinn: Valgus, 174 lk.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.127
  2. Toomsalu, Maie (koost.) 2002. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 114.
  3. Orbituary. Dr. Carl von Lingen, The British Medical Journal. 4. aprill 1896; 1(1840): 882.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]